COVID-19 ja Tallinna Ülikool

• Tule ülikooli vaid siis, kui oled terve
• Pese tihti käsi
• Mask ei ole piirang, vaid võimalus
• Hoia distantsi (väldi ebavajalikke kontakte)
• Jälgi hingamisteede hügieeni
• Võimalusel tuuluta ruume
• Vaktsineeri

Õppejõud, lähtuvalt õppemeetodist otsustab õppetöö toimumise vormi. Kontaktõppe toimumise koht (lähiõpe / kaugõpe) on näha ASIO-s. Õppejõul ei ole kohustust pakkuda lähiõppele parallellselt hübriidõpet. 

Tingimused lähiõppe läbiviimisel

Lähiõppe läbiviimisel järgitakse ülikoolis kehtivaid ennetusmeetmeid:

• õpperuumis järgitakse võimaluse hajutatuse nõuet;
• üliõpilastel on soovituslik kanda maski rahvarohketes kohtades;
• õppija tagab endale isiklikud töövahendid (nt kirjutusvahend, kalkulaator, joogipudel jms) ning ei jaga neid teistega. Õppija puhastab ja desinfitseerib ühiselt kasutatavad õppevahendid enne ja pärast nende kasutamist;
• väljaspool õpperuumi järgitakse ennetusmeetmeid, mis on kirjeldatud jaotuses „Ennetusmeetmed ülikoolis viibimisel“.
• kui praktikakoha nõudeks on nakkusohutuse tõendi esitamine (nt haridus- , hoolekande- ja meditsiiniasutused), siis on praktika korraldajal õigus üliõpilaselt nakkusohutuse tõendit nõuda. Tõendita üliõpilasele ei pea ülikool samaväärset praktikakohta tagama;
• ülikool ei pea tagama veebiõppe võimalust üliõpilastele, kes haigestumise või COVID-19 isolatsioonireeglite või riikidevaheliste reisipiirangute tõttu on õppetööst eemal;
• õppijal ei ole õigust ilma õppejõu ja kaasõppijate kirjaliku nõusolekuta lähiõppes peetavaid õppetegevusi salvestada ega reaalajas üle kanda teistele õppijatele. Ilma nõusolekuta salvestuse või ülekande tegemisel rikutakse isikuandmete kaitse seadust ning siis tõlgendab ülikool loata tegevust rikkumisena üldtunnustatud käitumisnormide vastu.

Tingimused kaugõppe läbiviimisel

• Õppejõud võimaldab üliõpilastele regulaarset kontaktõpet või regulaarseid individuaalseid konsultatsioone (nt Zoom, Google Meet vms keskkonnas).
• Kontaktõppe läbiviimisel järgitakse juba avalikustatud tunniplaani toimumise aegu, et vältida kontaktõppe kattumist. 
• Kontaktõppe toimumise ajad, keskkond ning juurdepääsu info avalikustatakse ÕIS-i kursuseprogrammis.
• Õppejõud võib vajadusel korraldada vahekontrolle (nt kontrolltöö või vaheeksam vms) lähiõppes, arvestades ja täites sel hetkel kehtivaid ennetusmeetmeid (vt lähiõppes osalemise tingimusi). Õppejõud ei pea tagama lähiõppes toimuvatele vahekontrollidele alternatiivi. 

Kontaktõppes osalejad järgivad head tava veebiõppes ja:

• ilmuvad õppesse kokkulepitud ajaks (ehk hilinejaid ei pea aktsepteerima); 
• loovad privaatse ja õppimist võimaldava keskkonna, mis toetab ka kaasõppijate õppimist (nt ei osale loengus autosõidul, ei kaasa õppesse kõrvalisi isikuid vms);
• esinevad oma täisnimega ja võimalusel kasutavad kaamerat. Kui osalejal ei ole kaamerat võimalik kasutada, siis teatud juhtudel, nt seminar vms on õppejõul õigus seda nõuda, muul ajal võib lubada pildi kasutamist;
• ei jaga kolmandatele osapooltele veebis toimuva õppe linke ja paroole;
• ei tee õppetegevusest helilist ja/või pildilist salvestust ilma läbiviija loata. Kuna selline tegevus oleks vastuolus isikuandmete kaitse seadusega, siis tõlgendab ülikool loata tegevust rikkumisena üldtunnustatud käitumisnormide vastu.

Tunniplaan ja ASIO

ASIOs avalikustatakse kontaktõppe toimumine lähiõppes (ruumi number) või kaugõppes (märge „e-õppes“).

Õpingute peatamine

Kui üliõpilasel on kroonilised haigused, mille tõttu peab tema arst vajalikuks igasugusest kontaktist hoidumist, siis on võimalik võtta üliõpilasel perearsti tõendi alusel akadeemiline puhkus tervislikel põhjustel. Kui üliõpilasel ei ole arsti poolt näidustusi õppetöös osalemise vältimiseks, kuid üliõpilane pelgab viirusesse nakatumist õppetöö käigus, siis võib ta algavaks semestriks omal soovil siirduda akadeemilisele puhkusele. Omal soovil akadeemilisele puhkusele minemise avaldust saab esitada semestri jooksul, kuid tuleb arvestada, et sellist puhkust on võimalik kasutada vaid üks kord õpingute jooksul kas üks või kaks semestrit korraga. Akadeemilise puhkuse ajal on üliõpilasel õigus õppida, seega võimalus osaleda ainult veebiõppes läbitavatel ainekursustel.

• Kui üliõpilane haigestub väljaspool ülikooli, peab ta jääma koju. Kui üliõpilane haigestub ülikoolis, siis peab ta koheselt koju minema. 
• Haigestumise korral tuleb võtta ühendust perearstiga, kes nõustab COVID-19 diagnoosi, testimise vajaduse ja töövõimetuslehe osas. Üliõpilane, kellel ei ole perearsti, peab helistama numbrile 1220. 
• Kui üliõpilane saab kinnituse, et ta on COVID-19 positiivne ning ta on viibinud nakkusohtlikul perioodil ülikoolis, tuleb tal saata selle kohta teade õppeosakonda: 

- Kadi Möldri: kadi.moldri@tlu.ee, +372 640 9135.

• Teatamine on vajalik, et selgitada välja lähikontaktsed ülikoolis ja tagada kõigile turvaline õpikeskkond.
•  Õppeosakonna töötajad võtavad ühendust kõigi nakatunuga koos lähiõppes viibinutega ja annavad täiendavat informatsiooni edasiste tegevuste kohta. 
• *Lähikontakt on isik, kes:
  - elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
  - on olnud otseses füüsilises kontaktis COVID-19 haigega (nt kätlemine), vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  - on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on peale köhinud, aevastanud, katsunud patsiendi salvrätti paljaste kätega);
  - on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (sh söögiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
  - viibis transpordivahendis sümptomaatilise COVID-19 haige läheduses, sh isikud, kes istusid samas reas ja kaks rida ees- või tagapool ning COVID-19 haige reisikaaslased ja hooldajad.
• Vaimse tervise hoidmiseks on oluline hoida enda tuju üleval. Jaga kaasüliõpilastega häid uudiseid näiteks töövõitudest, kordaminekutest, aga miks mitte ka isikliku elu õnnestumistest. Küsi kindlasti ka neilt, et kuidas neil läheb!
• Hea huumor on teretulnud, sest naer parandab heaolu tunnet ning vähendab ärevust. Kui muremõtted võtavad aga siiski võimust, siis uuri karjääri- ja nõustamiskeskuse kodulehelt kriisiga ja raskustega toimetuleku soovitusi või pöördu julgesti üliõpilaste psühholoogi poole.

• Viiruse oht ei ole möödas ning ülikoolis tööd korraldades tuleb sellega jätkuvalt arvestada.
• Eneseisolatsiooni jäämise või haigestumise (nakkushaigustunnuste esinemise) korral teavita sellest oma vahetut juhi, et leppida kokku tööülesannete täitmine ajal, mil oled kontorist eemal. Loe täpsemalt Terviseameti lehelt, kuidas käituda koroonaviiruse haiguse kahtluse ning lähikontaktiks olemise korral. 
• Kaugtöö tegemisel tutvu kaugtöö juhendiga, milles on kirjas kaugtöö üldpõhimõtted ja täpsemad juhised.
• Haigestumise korral töövõimetuslehele jäänud töötajale maksab ülikool haigushüvitist teise kuni viienda haiguspäeva eest 100% ulatuses töötaja keskmisest töötasust. Kuuenda kuni kaheksanda haiguspäeva eest tasub ülikool haigushüvitist 30% töötaja keskmisest töötasust (millele lisaks tasub haigekassa sama perioodi eest haigushüvitist 70% ulatuses töötaja päevatulust).
• Ülikoolis toimuvate ürituste, sh töökoosolekute ja kohtumiste osalejad tuleb registreerida, et vajadusel oleks info osalejate kohta leitav. Registreerimise viisi valib ürituse korraldaja või kokkukutsuja (nt kohtumise memo, korraldaja märkmed, Google Docs jne) ning andmeid tuleb säilitada kaks nädalat.
• Töölähetuste korraldamine toimub tavapärases korras vastavalt ülikooli töölähetuskorrale. Välislähetuse kavandamisel tuleb arvestada võimalike piirangutega välisriiki sisenemisel, kulude mittetagastamise riskiga reisi ärajäämisel ning nõuetega, mis kehtivad välisriigis ning reisilt saabumisel. Vaata täpsemat infot Reisi Targalt lehel.
• Kui muremõtted, ärevus või hirm võtavad võimust, pöördu julgesti töötajate nõustaja Tiiu Meresi (tiiu.meres@tlu.ee) poole.