neli tudengit ja õppejõud vaatavad arvutisse

Infoteadus

Kiiresti arenev infoühiskond vajab asjatundjaid, kes valdavad teabe süstematiseerimis-, analüüsi- ning otsingumeetodeid, oskavad luua ja hallata andmebaase ning määratleda infovajadusi ja nõustada inimesi virtuaalses infokeskkonnas orienteerumises.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 14

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Ootame õppima kõiki bakalaureusekraadi omandanuid või diplomiõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi, kuidas koguda, töödelda, vahendada ja säilitada informatsiooni ning kuidas kujundada ja hallata info- ja teadmusprotsesside tõhusaks toimimiseks vajalikke süsteeme ja teenuseid. Kandidaadilt eeldame head analüüsi-, sünteesi- ja eneseväljendusoskust ning suhtlemisvalmidust.

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat

  • Õppevorm: sessioonõpe

  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava.

Õppekava

Õppekava eesmärk on anda terviklik akadeemiline haridus infoteaduses, kujundada pädevused töötamiseks erinevates info- ja mäluasutustes (raamatukogud, arhiivid, infotalitused, muuseumid jne) ning muudes infoteadusealaseid teadmisi ja oskusi eeldatavates valdkondades ja luua eeldused õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Vaata õppekava

Õppekava nominaaljaotus

Miks tulla meile õppima?

Infoteaduse magistriõppekava võimaldab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi infokäitumisest ja –otsingust, info- ja teadmusjuhtimise teooriatest ja praktikatest ning infoarhitektuurist ja disainist, et kujundada pädevus töötamiseks info- ja mäluasutustes. Õppekava lõpeb magistritöö koostamise ja kaitsmisega. Infoteaduste akadeemiline suund teeb koostööd paljude välisülikoolidega ning pakub häid võimalusi üliõpilasvahetuseks.

Õppejõud

Sirje Virkus

Infoteaduse professor, infoteaduste akadeemilise suuna juht ja digitaalse raamatukogunduse magistriõppe ühisõppekava üldkoordinaator. Kaitsnud doktorikraadi informatsiooni ja kommunikatsiooni erialal Manchesteri Metropoli Ülikoolis 2011. aastal. 

Õppejõuna töötab alates aastast 1985. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad infoteaduste teooria ja metodoloogia, info- ja teadmusjuhtimine, infokäitumise ja -otsingu teooria, info- ja teadmusühiskonna käsitlused ja tehnoloogiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid. Teadustöö keskendub infopädevuse, infokultuuri ja -praktika ning infoteadusliku hariduse uurimisele. Ta on avaldanud üle 150 teadusartikli ja paarkümmend eriala tutvustavat artiklit ning osalenud mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldamisel (neljal korral peakorraldajana). Kuulub kuue rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja ja teaduskogumike seeria Knowledge & Information: Studies in Information Science toimetusekolleegiumi.

Sirje Virkus Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Aira Lepik

Raamatukogunduse lektor, infoteaduse magistriõppekava kuraator. Kaitsnud pedagoogikakandidaadi kraadi 1983 Leningradi Kultuuriinstituudis (praegune St Peterburi Riiklik Kultuuri- ja kunstiülikool), töötanud alates samast aastast TLÜs erinevatel akadeemilistel ja administratiivsetel ametikohtadel.

Tema teadustöö keskendub infoteenuste turunduse ja infotegevuse tulemuslikkuse hindamise uurimisele. Avaldanud ühe 80 teadusartikli, juhendanud üle 30 magistritöö, panustanud rahvusvahelistesse arendusprojektidesse ning Erasmus Mundus rahvusvahelise magistriõppekava väljatöötamisse ja arendamisse. Kaasatud rahvusvaheliste infoteaduse valdkonna erialakonverentside korraldusmeeskondades ning programmitoimkondades ja olnud kutsustud esineja rahvusvahelistel erialakonverentsidel. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad inimressursside juhtimine digitaalraamatukogus, infotegevuse hindamine ja kvaliteet, infoteenuste turundus, digitaalraamatukogu teenused ja kasutajad, infovahendamise strateegiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid.

Aira Lepik Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Aile Möldre

Kirjastustegevuse dotsent, infoteaduse bakalaureuseõppekava kuraator. Kaitsnud filoloogiateaduste kandidaadi kraadi 1992. aastal Peterburi N.K. Krupskaja nimeline Kultuuriinstituut ja doktorikraadi infoteadustes Tallinna Ülikoolis 2005. aastal. 

Õppejõuna töötab alates 1992. aastast. Uurimisvaldkonnaks on Eesti raamatu ajalugu 20. sajandil ning kirjastustegevust ja raamatulevi tänapäeval. Tema sulest ilmunud monograafia „Kirjastustegevus ja raamaatulevi Eestis 1940 – 2000“ keskendub raamatuala arengule Nõukogude perioodil.

Aile Möldre Eesti Teadusinfosüsteemis


Silvi Metsar

Infojuhtimise lektor. Kaitsnud teadusmagistrikraadi infoteaduse erialal Tallinna Ülikoolis 2000. aastal. Läbinud TLÜ sotsiaalteaduste doktorikooli õppekava 2001-2008.

Õppejõuna töötab alates 2007. Uurimisvaldkonnad on seotud inforessurssidele juurdepääsu, kasutamise ja koostamise erinevate aspektidega digitaalses keskkonnas. Avaldanud artikleid erialastes kogumikes, ajakirjades ja aastaraamatutes. Osalenud rahvusvaheliste erialaürituste korraldamisel. Erialaajakirja ”Raamatukogu” toimetuskolleegiumi liige.

Silvi Metsar Eesti Teadusinfosüsteem

 


Merle Laurits

Infoteaduse lektor. Kaitsnud infoteaduse magistrikraadi (Magister Artium, Information Science) Tallinna Ülikoolis aastal 2004. Käimasolev doktoriõpe Tallinna Tehnikaülikoolis, eriala Technology Governance.

Alates aastast 2000 on ta tegev infotehnoloogia, infoteaduse ja infosüsteemide õppejõuna ja koolitajana erinevates ülikoolides (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, EBS jt). Koolitus-valdkonda kuuluvad kursused infoallikatest ja infootsingutest, andmebaasidest ja informaatikast kuni infosüsteemideni, esitlemine ja esitlusoskused,  integreeritud süsteemide ja e-teenuste käsitlused eesti ja inglise keeles. Merle annab loengukursuseid bakalaureuse- ja magistritasemel ning juhendab seminari-, bakalaureuse- ja magistritöid. Avaldanud mitmeid teadusartikleid ja publikatsioone, sh koostöös kolleegidega kõrgkooliõpiku “Infoteadused teoorias ja praktikas”.

Merle Laurits Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Vastuvõtt

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi/rakenduskõrghariduse diplomit või nendele vastavat kvalifikatsiooni.
  • Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast ja -vestlusest.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli

Motivatsioonikirja (3000–4000 tähemärki) eesmärk on analüüsida ja põhjendada oma õpingute eesmärki infoteaduse valdkonnas magistritasemel. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos sisseastumisavaldusega SAIS-is.

Vestlus eksamikomisjoniga toimub vastavalt eksamigraafikule ja kestab 15- 20 minutit iga sisseastuja kohta. Vestlus sisaldab sisseastuja enesetutvustust, milles ta põhjendab oma valmisolekut ja motivatsiooni magistriõppe programmi edukaks läbimiseks. Samuti sisseastuja ja eksamikomisjoni vahelist diskussiooni infoteadusega seonduvatel teemadel.

Kuhu edasi?

Magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad leida rakendust kodu- ja välismaal kõrget infoteaduslikku erialapädevust nõudvates töölõikudes nii info- ja mäluasutustes (raamatukogudes, arhiivides, muuseumides) kui ka riigi- ja erasektoris.

Edasiõppimisvõimalused

Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

Vilistlased

Vaata, kuula ja loe, kuhu meie vilistlaste teed neid viinud on.

Loe blogist pikemalt 



Võta meiega ühendust!

Merilin Tohver

õppenõustaja ja -spetsialist

AsukohtNarva mnt 29, 10120 Tallinn, ruum A-431

Telefon(+372) 640 9482

Sarnased erialad

Infotehnoloogia juhtimine

Digitehnoloogiate instituut

Õppekava eesmärgiks on valmistada ette spetsialiste, kes suudaksid ettevõtte ärieesmärkidest lähtuvalt kavandada ja juurutada ettevõtte IT-süsteeme ning tagada nende toimimine: analüüsida ettevõtte IT-protsesse ja hinnata muudatuste mõju ettevõtte põhiprotsessidele, kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid IT strateegiate kavandamisel ja realiseerimisel, juhtida ettevõtte IT arendus- ja haldustegevust ning kavandada ja juhtida erialaprojekte.

Magistriõpe
Eesti keel
22
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Inimõigused digitaalses ühiskonnas

Ühiskonnateaduste instituut

Inimõigused digitaalses ühiskonnas tegeleb uute arengute ja väljakutsetega õigussüsteemis ja ühiskonnas, mis on tekkinud seoses üha suureneva digitaliseerumisega.

Magistriõpe
Inglise keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
2030
Vaata eriala