neli tudengit ja õppejõud vaatavad arvutisse

Infoteadus

Kiiresti arenev infoühiskond vajab asjatundjaid, kes valdavad teabe süstematiseerimis-, analüüsi- ning otsingumeetodeid, oskavad luua ja hallata andmebaase, määratleda infovajadusi ja nõustada inimesi virtuaalses infokeskkonnas orienteerumise.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 25

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Ootame õppima kõiki bakalaureusekraadi omandanuid või diplomiõppe lõpetanuid, kes tunnevad huvi, kuidas koguda, töödelda, vahendada ja säilitada informatsiooni ning kuidas kujundada ja hallata info- ja teadmusprotsesside tõhusaks toimimiseks vajalikke süsteeme ja teenuseid. Kandidaadilt eeldame head analüüsi-, sünteesi- ja eneseväljendusoskust ning suhtlemisvalmidust.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat

  • Õppevorm: sessioonõpe

  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel läbida õppekava.

Õppekava

Õppekava eesmärk on anda terviklik akadeemiline haridus infoteaduses, kujundada pädevused töötamiseks erinevates info- ja mäluasutustes (raamatukogud, arhiivid, infotalitused, muuseumid jne) ning muudes infoteadusealaseid teadmisi ja oskusi eeldatavates valdkondades ja luua eeldused õpingute jätkamiseks doktoriõppes.

Õppekavaga saad tutvuda siin.

Õppekava nominaaljaotusega saad tutvuda siin.

 

Miks tulla meile õppima?

Infoteaduse magistriõppekava võimaldab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi infokäitumisest ja –otsingust, info- ja teadmusjuhtimise teooriatest ja praktikatest ning infoarhitektuurist ja disainist, et kujundada pädevus töötamiseks info- ja mäluasutustes. Õppekava lõpeb magistritöö koostamise ja kaitsmisega. Infoteaduste akadeemiline suund teeb koostööd paljude välisülikoolidega ning pakub häid võimalusi üliõpilasvahetuseks.

Õpikeskus

Akadeemilise Raamatukogu õpikeskus asub Astra õppehoones. Õpikeskus on mõeldud üliõpilastele ja õppejõududele õppe- ja teadustöö tegemiseks. Abi õpikeskuse kasutamisel osutavad teenindajad ja erialareferendid. Õpikeskuse lugemissaalide avariiulitel leidub järgmist kirjandust:

  • sotsiaal- ja loodusteaduste ning informaatika õpikud

  • humanitaarkollektsioon

  • ainepaketid 

  • Tallinna Ülikooli magistritööd (2010–2015. aastad, uuemad ETERAs)

  • teatmeteosed

  • erialane perioodika

  • päevalehed

ELU ehk erialasid lõimiv uuendus

Tallinna Ülikool on unikaalne kuna Tallinna Ülikoolis on ELU! See on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks.

Projektõpe on oluline, kuna tänapäeval on erinevate eluvaldkondade töökorraldus üha sagedamini projektipõhine: etteantud tähtajaks ja piiratud ressurssidega tuleb saavutada konkreetsed eesmärgid ning leida lahendusi mittestandardsetele ülesannetele, seda üldjuhul meeskonnatööna.

ELU on rühmatööna teostatud projekt, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, etteantud tähtajad ja reaalne tulemus. Rühm moodustub 6-8 tudengist vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. Õppeaine maht on 6 EAP ja hindamine on arvestuslik.

ELU kohta saab lisaks lugeda siit.

Tarkvara

Microsoft Imagine tooteprogrammi raames on võimalik legaalselt ja tasuta allalaadida ning kasutada Microsoft'i pakutavat tarkvara.

Täpsema nimekirja pakutavast tarkvarast leiate Microsoft Imagine portaalist. Microsoft Imagine tooteprogrammiga on õigus ühineda kõigil tudengitel, kes võtavad vähemalt 1 EAP väärtuses TLÜ Digitehnoloogia instituudi aineid. 

__thumb_-2-dreamspark.png

 

Õppejõud

Sirje Virkus

Infoteaduse professor, infoteaduste akadeemilise suuna juht ja digitaalse raamatukogunduse magistriõppe ühisõppekava üldkoordinaator. Kaitsnud doktorikraadi informatsiooni ja kommunikatsiooni erialal Manchesteri Metropoli Ülikoolis 2011. aastal. 

Õppejõuna töötab alates aastast 1985. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad infoteaduste teooria ja metodoloogia, info- ja teadmusjuhtimine, infokäitumise ja -otsingu teooria, info- ja teadmusühiskonna käsitlused ja tehnoloogiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid. Teadustöö keskendub infopädevuse, infokultuuri ja -praktika ning infoteadusliku hariduse uurimisele. Ta on avaldanud üle 150 teadusartikli ja paarkümmend eriala tutvustavat artiklit ning osalenud mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldamisel (neljal korral peakorraldajana). Kuulub kuue rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja ja teaduskogumike seeria Knowledge & Information: Studies in Information Science toimetusekolleegiumi.

Sirje Virkus Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Aira Lepik

Raamatukogunduse lektor, infoteaduse magistriõppekava kuraator. Kaitsnud pedagoogikakandidaadi kraadi 1983 Leningradi Kultuuriinstituudis (praegune St Peterburi Riiklik Kultuuri- ja kunstiülikool), töötanud alates samast aastast TLÜs erinevatel akadeemilistel ja administratiivsetel ametikohtadel.

Tema teadustöö keskendub infoteenuste turunduse ja infotegevuse tulemuslikkuse hindamise uurimisele. Avaldanud ühe 80 teadusartikli, juhendanud üle 30 magistritöö, panustanud rahvusvahelistesse arendusprojektidesse ning Erasmus Mundus rahvusvahelise magistriõppekava väljatöötamisse ja arendamisse. Kaasatud rahvusvaheliste infoteaduse valdkonna erialakonverentside korraldusmeeskondades ning programmitoimkondades ja olnud kutsustud esineja rahvusvahelistel erialakonverentsidel. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad inimressursside juhtimine digitaalraamatukogus, infotegevuse hindamine ja kvaliteet, infoteenuste turundus, digitaalraamatukogu teenused ja kasutajad, infovahendamise strateegiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid.

Aira Lepik Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Aile Möldre

Kirjastustegevuse dotsent, infoteaduse bakalaureuseõppekava kuraator. Kaitsnud filoloogiateaduste kandidaadi kraadi 1992. aastal Peterburi N.K. Krupskaja nimeline Kultuuriinstituut ja doktorikraadi infoteadustes Tallinna Ülikoolis 2005. aastal. 

Õppejõuna töötab alates 1992. aastast. Uurimisvaldkonnaks on Eesti raamatu ajalugu 20. sajandil ning kirjastustegevust ja raamatulevi tänapäeval. Tema sulest ilmunud monograafia „Kirjastustegevus ja raamaatulevi Eestis 1940 – 2000“ keskendub raamatuala arengule Nõukogude perioodil.

Aile Möldre Eesti Teadusinfosüsteemis


Silvi Metsar

Infojuhtimise lektor. Kaitsnud teadusmagistrikraadi infoteaduse erialal Tallinna Ülikoolis 2000. aastal. Läbinud TLÜ sotsiaalteaduste doktorikooli õppekava 2001-2008.

Õppejõuna töötab alates 2007. Uurimisvaldkonnad on seotud inforessurssidele juurdepääsu, kasutamise ja koostamise erinevate aspektidega digitaalses keskkonnas. Avaldanud artikleid erialastes kogumikes, ajakirjades ja aastaraamatutes. Osalenud rahvusvaheliste erialaürituste korraldamisel. Erialaajakirja ”Raamatukogu” toimetuskolleegiumi liige.

Silvi Metsar Eesti Teadusinfosüsteem

 


Merle Laurits

Infoteaduse lektor. Kaitsnud infoteaduse magistrikraadi (Magister Artium, Information Sciece) Tallinna Ülikoolis aastal 2004. Käimasolev doktoriõpe Tallinna Tehnikaülikoolis, eriala Technology Governance.

Alates aastast 2000 on ta tegev infotehnoloogia, infoteaduse ja infosüsteemide õppejõuna ja koolitajana erinevates ülikoolides (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, EBS jt). Koolitus-valdkonda kuuluvad kursused infoallikatest ja infootsingutest, andmebaasidest ja informaatikast kuni infosüsteemideni, esitlemine ja esitlusoskused,  integreeritud süsteemide ja e-teenuste käsitlused eesti ja inglise keeles. Merle annab loengukursuseid bakalaureuse- ja magistritasemel ning juhendab seminari-, bakalaureuse- ja magistritöid. Avaldanud mitmeid teadusartikleid ja publikatsioone, sh koostöös kolleegidega kõrgkooliõpiku “Infoteadused teoorias ja praktikas”.

Merle Laurits Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadilt eeldame bakalaureusekraadi/rakenduskõrghariduse diplomit või nendele vastavat kvalifikatsiooni.
  • Vastuvõtueksam koosneb motivatsioonikirjast ja -vestlusest.
  • Vastuvõtulävend on 70 palli

Motivatsioonikirja (3000–4000 tähemärki) eesmärk on analüüsida ja põhjendada oma õpingute eesmärki infoteaduse valdkonnas magistritasemel. Motivatsioonikiri tuleb esitada koos sisseastumisavaldusega SAIS-is.

Vestlus eksamikomisjoniga toimub vastavalt eksamigraafikule ja kestab 15- 20 minutit iga sisseastuja kohta. Vestlus sisaldab sisseastuja enesetutvustust, milles ta põhjendab oma valmisolekut ja motivatsiooni magistriõppe programmi edukaks läbimiseks, ning sisseastuja ja eksamikomisjoni vahelist diskussiooni infoteadusega seonduvatel teemadel. Vastuvõtueksamite ajakava asub siin.

Tutvu sisseastumise ajakavaga siin.

Kuhu edasi?

Magistriõppes omandatud teadmised võimaldavad leida rakendust kodu- ja välismaal kõrget infoteaduslikku erialapädevust nõudvates töölõikudes nii info- ja mäluasutustes (raamatukogudes, arhiivides, muuseumides) kui ka riigi- ja erasektoris.

Edasiõppimisvõimalused

Teadustöös edukamatel on võimalus jätkata õpinguid doktoriõppes.

Vilistlased

Vaata ja kuula kuhu mie vilistlaste teed neid viinud on.

 

Võta meiega ühendust!

AsukohtNarva mnt 29, 10120 Tallinn, ruum A-431

Telefon(+372) 640 9421

Sarnased erialad

Infotehnoloogia juhtimine

Digitehnoloogiate instituut

Õppekava eesmärgiks on valmistada ette spetsialiste, kes suudaksid ettevõtte ärieesmärkidest lähtuvalt kavandada ja juurutada ettevõtte IT-süsteeme ning tagada nende toimimine: analüüsida ettevõtte IT-protsesse ja hinnata muudatuste mõju ettevõtte põhiprotsessidele, kasutada kaasaegseid tehnoloogiaid IT strateegiate kavandamisel ja realiseerimisel, juhtida ettevõtte IT arendus- ja haldustegevust ning kavandada ja juhtida erialaprojekte.

Magistriõpe
Eesti keel
22
Sessioonõpe
Tasuta
Vaata eriala

Inimõigused digitaalses ühiskonnas

Ühiskonnateaduste instituut

Inimõigused digitaalses ühiskonnas tegeleb uute arengute ja väljakutsetega õigussüsteemis ja ühiskonnas, mis on tekkinud seoses üha suureneva digitaliseerumisega.

Magistriõpe
Inglise keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
1750
Vaata eriala