TLÜ humanitaarteaduste instituudi ajaloo akadeemiline suund koondab õppe- ja teadustegevust ajaloo, visuaalse ja materiaalse kultuuri (arheoloogia, etnoloogia, kunstiajaloo) ning keskkonnaajaloo erialadel. Tegemist on tugeva rahvusvahelise suunitlusega innovaatilise ja meeskonnatööle orienteeritud kooslusega, mis kujundab Eesti ajalooõpetamise- ja uurimise uusi trende.

Ajaloo suunal pakutakse tavapärasest erinevat mineviku ühiskondade ja nendes tegutsevate inimeste mõtestamist. Kirjalike, visuaalsete ja materiaalsete allikate võrdväärne kasutamine muudab käsitletavad teemad elavaks ja mitmekihiliseks, näidates erinevate distsipliinide võimalusi ajaloouurimises. Õppetöös on nii regionaalne kui ka globaalne mõõde, käsitletakse kaasaja humanitaar- ja sotsiaalteaduste aktuaalseid teemavaldkondi nagu rahvuste ja rahvusluse uuringud, mälu-uuringud ja mnemoajalugu ning avatakse uks tänapäeva ajalookirjutuse võluvalt avarasse maailma.

Kuid meie pilk on pööratud ka loodusteaduste suunas. Järjest enam on hakatud aru saama, et ajaloo mõistmise võti peitub looduskeskkonnas. Seetõttu on keskkonnajaloost saanud uus tõusev uurimissuund kõikjal maailmas.

Ajaloo suuna eripäraks on tugev õppetöö ja teaduse integreeritus: enamus õppejõududest töötab samaaegselt Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuses, mis on humanitaarteaduste instituudi suurim teaduskeskus, ning sealsed teadurid osalevad aktiivselt õppetöös. See on ka põhjus miks ajaloolastel on oma doktoriõpe. Kuid meil on veel kaks teadusvõrgustikku – keskaja keskus, mis koondab Eesti medieviste, ja keskkonnaajaloo keskus, mille haarded on ülemaailmsed.

Tudengitel on laialdased võimalused praktiliste töökogemuste omandamiseks erinevates muuseumides, TLÜ arheoloogiakogudes, muinsuskaitseametis, arhiivides ja arheoloogilistel välitöödel. Erasmuse üliõpilasvahetuse kõrval pakub välisõpingute kogemust Euroopa pealinnade 9 ülikooli ühine magistriprogramm "Master in European History (MEH)".

Senised vilistlased on hinnatud kooliõpetajad, muuseumide kuraatorid, arhiivitöötajad, aktiivsed muinsuskaitsjad ning MTÜ-de eestvedajad. Neid leidub nii kõrgetes riigiametites kui erasektoris. Paljud lõpetajad on jätkanud õpinguid välismaa ülikoolides (sh Heidelbergis, Viinis, Kölnis, Pariisis).

Ajalugu saab õppida pea- ja kõrvalerialana bakalaureuseõppes. Magistriastmes saab valida kahe õppekava vahel: ajalugu ja ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja. Magistri lõpetanutel on võimalus jätkata õpinguid ajaloo doktorikaval.

Akadeemilise suuna juht:

Kaarel Vanamölder, kommunikatsiooni- ja praktilise ajaloo dotsent