2021
|
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia VIII (2021) (vene keeles) Slavica Revalensia VIII rubriigi «Исследования и материалы» („Uuringud ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootab lugejat kaheksa artiklit nii kirjandusloost (nt Maria Nekljudova artikkel „„Kuningate üle peab alati pärast nende surma kohut mõistma”: Ühe vanaegiptuse tava hauatagune elu 16.–19. saj vene ja Euroopa kirjanduses”, Sergei Dotsenko artikkel „Puškini luuletus „Torm”: Rütmi tähendus” jt) kui ka Venemaa revolutsiooni-eelsest haridusloost ja Nõukogude terrorist (Marina Salmani monumentaalne uurimus „Teniševi kooli õpetajad ja õpilased: Kooli Ajakirja rubriik «Критика» („Kriitika”) sisaldab kogumiku «Ирина Белобровцева: Человек эпохи» („Irina Belobrovtseva: Meie aja kangelane”) raamatuarvustust, mille autor on Slavica Revalenisa peatoimetaja Grigori Utgof. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 6 (2021) Osta e-poest Philologia Estonica Tallinnensise kuues number keskendub kultuurimuutustele, mis toimusid Eestis nn siirdeajastul. Siirdeajastu algas sotsialistliku süsteemi lagunemisega Ida- ja Kesk-Euroopas 20. sajandi lõpul ning kätkes põhjapanevaid muutusi nii poliitikas, majanduses, tehnoloogias, kultuuris kui ka argielus. Selle perioodi kultuur ehk siirdekultuur on samuti üleminekulist laadi: siin põimuvad ja põrkuvad keerukal moel vanad, sotsialismiaegsed, ning uued, lääne kultuurist mõjutatud väärtused, identiteedid, arusaamad ja sümbolid. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatlebki neid siirdekultuuris toimunud muutusi, keskendudes ennekõike kirjandusele, tõlkimisele ja kirjastamisele ning visuaalkultuurile. Artiklid käsitlevad Gohar Markosjan-Käsperi romaane (Aigi Heero), eesti punkluulet (Piret Viires), tõlkekirjanduse olukorda siirdeajastul (Triin van Doorslaer), Andrus Kivirähki ja Monique Roffey teoseid ökokriitilisest vaatenurgast (Maris Sõrmus, Suliko Liiv), 1990. aastate lehekoomikseid (Mari Laaniste), eesti performance'i -kunstnike esimesi esinemisi Soomes (Liis Kibuspuu) ning sildu ja konflikte ida-lääne kunstiteljel 1990. aastatel (Raivo Kelomees). Numbri avab Luule Epneri ja Piret Viirese üldistav artikkel siirdeajastu kultuurimuutustest. Teemanumber võiks olla oluline lugemisvara kõigile, keda huvitab siirdeajastu laiemalt ja eriti arengud 1990. aastate eesti kultuuris.
|
|
ISBN 978-9985-58-917-5 |
Padjamärkmed Sei Shōnagoni (u 966–1025) „Padjamärkmed“ („Makura no sōshi“) on Jaapani õukonna kõrgkultuuri esindav proosateos, mis oma tundlike ja täpsete tähelepanekutega on juba sajandeid lugejaid võlunud. Heiani ajastust (794–1192) pärit teos on kirjutatud zuihitsu („pintslile järgnedes“) stiilis ja kujutab endast kirjut kollaaži jõudehetkedel kirja pandud tekstidest (nimistud, mõtisklused, päevikukatkendid). Pole teada, kas „Padjamärkmed“ pidi autori nägemuses saama ka mingi lõpliku kuju või olidki need juhumärkmed, mida ta oma puidust peatoe laekas hoidis. 21. sajandil on „Padjamärkmetes“ nähtud veebikirjandusele omaste joontega teksti, mille eklektilisusest ja fragmentaarsusest on saanud selle peamine tugevus. Seda võib lugeda omamoodi Heiani ajastu blogina, kus autor on oma mõtteile vaba voli andes kirja pannud kõik, mida elus tähtsaks peab. Vastavalt vajadusele võtab „Padjamärkmed“ kord päeviku, kord nimistu, kord juhuslike ülestähenduste kuju, mõjudes nii väga ajakohaselt. Teose üllatava värskuse ja seosed tänapäevaga tundis ära ka režissöör Peter Greenaway, kes 1996. aastal tegi teose põhjal filmi „Padjaraamat“ („The Pillow Book“). |
|
978-9985-58-918-2 |
Olemise voog: Post-antropotsentriline Reaalsus on olemas inimvaatlejatest sõltumatult – aga kas sama kehtib ka selle struktuuri kohta? Realistlikud ontoloogiad nõnda tavaliselt eeldavad: nende meelest koosneb maailm objektidest, millel on omadused, mis omavahel suhestuvad enam-vähem nii, nagu me oleme harjunud neist mõtlema. Säärase protsessifilosoofia vajalikkusest on tihti räägitud, kuid harva on tehtud katset arendada seda süsteemselt ja rangelt, nii et see sisaldaks identsuse, kontinuiteedi, aja, muutuse, kausaalsuse, agentsuse ja teiste teemade algupäraseid seletusi. Raud võtab ette ebatavaliselt laia filosoofiliste koolkondade ja debattide spektri uusmaterialismist ja objekt-orienteeritud ontoloogiast kuni fenomenoloogilise ja analüütilise vaimufilosoofiani, feministlikust teadusfilosoofiast neurofilosoofia ja sotsiaalse ontoloogiani. Teos peaks huvi pakkuma nii filosoofia ja humanitaaralade üliõpilastele kui ka õpetlastele laiemalt, samuti igaühele, keda huvitavad praegused väitlused realismi, materialismi ja ontoloogia üle. |
|
978-9985-58-916-8 |
Täiused ja tühjused: Lühiülevaade Aasia mõtteloost Raamat on mõeldud esmase sissejuhatusena Aasia, eeskätt India, Hiina ja Jaapani mõtteloo traditsioonidesse. „Täiused ja tühjused“ on kirjutatud neist teemadest huvituvale laiemale lugejaskonnale, varasemaid teadmisi Aasia maade kultuuriloost ei ole eeldatud ning terminoloogiat ja nimesid on esitatud ainult sellises mahus, mis on vajalik süsteemse pildi loomiseks. Aasia mõttelugu on raamatus käsitletud ühtse protsessina, mis ühendab omavahel nii religioosseid, filosoofilisi kui ka poliitilisi vaateid ja peegeldab erinevate traditsioonide vastastikuseid mõjutusi. Raamat koosneb kahest osast: esimene visandab ajaloolise ülevaate Aasia maailmavaadetest maade ja piirkondade kaupa (põhjalikumad peatükid on pühendatud india, hiina ja jaapani maailmavaadete arengule), teine aga käsitleb võrdlevalt konkreetseid filosoofilisi küsimusi (olemasolu, keel, subjekt/teadvus, eetika, poliitika). Raamat sobib lugemiseks nii gümnaasiumiõpilastele ja üliõpilastele, tööalaste kontaktide tõttu Aasia riikidega suhtlevatele inimestele kui ka lihtsalt intellektuaalsest uudishimust oma maailmapilti laiendada soovijatele. |
|
ISBN 978-9985-58-915-1 |
Kliimamuutus: Diagnoos, prognoos, teraapia Klimatoloogid on inimtekkelise kliimamuutuse eest hoiatanud aastaid, kuid millised andmed seda kinnitavad? Tähtsaimad järeldused kliimamuutuse kohta põhinevad mõõtmistulemustel. Mudelarvutused lubavad mitmeid kliimamuutuse aspekte detailselt välja arvutada. Ent isegi ilma kliimamudeliteta oleks inimtekkeline kliimamuutus tõsiasi. Kasvuhoonegaasi kontsentratsiooni tõus atmosfääris on mõõdetud fakt. Kui erakordne on see tõus, seda näitavad andmed Antarktise jääpuursüdamikest – vähemalt ligi miljoni aasta vältel ei ole CO2 kontsentratsioon kordagi tõusnud selle kõrguse lähedalegi, kuhu ta on roninud viimase saja aastaga. Seega ei saa kahjuks olla mingit kahtlust, et inimene põhjustab kõrvalekaldeid meie planeedi kiirgusbilansis. Liustikud kahanevad kogu maailmas ja kogutud andmed näitavad, et viimasel tuhandel aastal ei ole kliima tõenäoliselt mitte kunagi olnud nii soe kui 21. sajandi esimesel kümnendil. Raamatus „Kliimamuutus ” annavad rahvusvaheliselt tunnustatud kliimateadlased Stefan Rahmstorf ja Hans Joachim Schellnhuber kompaktse ja arusaadava ülevaate meie kliimaalaste teadmiste hetkeseisust ning esitavad võimalikud lahendused. Autorid on Potsdami ülikooli professorid, kes on globaalsete muutuste nõuandekomisjoni (WBGU) liikmetena nõustanud Saksamaa valitsust. |
|
ISBN 978-9916-9702-0-1 |
Funktsionaalne treening Viimase 25 aasta jooksul välja arenenud treeningufilosoofiatest üks populaarsemaid on funktsionaalne treening, mille mõte on arendada funktsionaalset jõudu konkreetseteks tegevusteks. Sellest raamatust leiab funktsionaalse treeningu ajakohaseid määratlusi, funktsionaalse treeningu murrangulisi kontseptsioone, konkreetseid harjutusi ja spordialaspetsiifilisi treeningukavasid. Raamatus toodud treeningukontseptsioonid ja -meetodid on turvalised, tõhusad ja teaduslikult põhjendatud. Need põhinevad parimatel tänapäevastel teadmistel, aga on esitatud nii lihtsas vormis, et on igale treenerile, füsioterapeudile, sportlasele või lapsevanemale arusaadavad. Oma loogilise ülesehituse kaudu annab „Funktsionaalne treening“ sellest populaarsest teemast lihtsa, aga mitmekülgse arusaamise. Raamat koosneb kolmest osast: I osas tutvustatakse jõutreeningu ajaloolist tausta ning defineeritakse funktsionaalsuse ja funktsionaalse treeningu põhielemendid; II osas käsitletakse funktsionaalse treeningu viise ja iga treeninguviisi raames kõige kasulikumaid funktsionaalseid harjutusi; III osas vaadeldakse harjutuste valiku, treeningukava koostamise ja periodiseerimise põhitõdesid ning esitatakse levinumate spordialade näidiskavad. Autor Juan Carlos Santana on Floridas Boca Ratonis tegutseva Inimvõimete Instituudi (Institute of Human Performance) asutaja ja direktor. Santana on sertifitseeritud jõu- ja üldkehalise treeningu treener, USA Üleriigilise Jõu- ja Üldkehalise Treeningu Liidu (NSCA) liige ning Ameerika Spordimeditsiini Kolledži sertifitseeritud tervisetreeningu instruktor. Tal on magistrikraad sporditeadustes Florida Atlandi Ülikoolist, kus ta on ka õppejõuna õpetanud võitlussportlaste jõu- ja üldkehalist treeningut, sporditreeningu süsteeme ja jõutreeningut. |
|
ISBN 978-9985-58-913-7 (2. köide) |
Современная удмуртская культура. Tом II Toimetajad ja koostajad: Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova Nüüdisaegsele udmurdi kultuurile pühendatud kogumiku teine köide näitab selle kultuuri rikkust ja originaalsust 21. sajandi alguses. Kogumik käsitleb udmurtide erinevaid eluvaldkondi, teemade hulgas on nüüdisaegse udmurdi kirjanduse avaldumisvormid ja žanrid, keeleline purism, udmurdi folkloor ja muusika, udmurtide religioossed tavad ja koroonapandeemia mõju neile, udmurdi identiteedi märgid, rahvuslik liikumine, külaarhitektuur ja etniline riietus. See loetelu ei hõlma muidugi täielikult kultuurinähtuste mitmekesisust ning kogumik ei kirjelda kõiki kultuuris toimuvaid protsesse – tulevastele uurimustele on ruumi veel palju. Kaks Tallinna Ülikooli kirjastuses avaldatud köidet täidavad aga olulise lünga nüüdisaegse udmurdi kultuuri kirjeldamisel ja mõistmisel. Kogumiku artiklite autorid on udmurdi keele ja etnograafia eest seisjad ja teadlased, kes töötavad eri sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkondades (kirjandusteadus, ajakirjandus, keeleteadus, etnoloogia, folkloristika, antropoloogia, ajalugu, politoloogia). |
|
ISBN 978-9985-58-910-6 |
Pasteuri impeerium. Epideemiad, vaktsiinid ja poliitika Prantsuse asumaades Läbi müüdud Kuidas mõjutavad nakkushaigused poliitikat? Miks tekitab vaktsineerimine ühiskonnas konflikte? Missuguseid viise epideemiate peatamiseks on eri aegadel kasutatud? „Pasteuri impeerium“ lahkab neid küsimusi nüüdisaegse mikrobioloogia sünnipaigas – 19. sajandi lõpu Prantsuse impeeriumis. Aro Velmeti ajalooline uurimus viib lugeja pisikute nakkusteooria rajaja Louis Pasteuri ja tema jüngrite maailma: tööstusajastu Pariisi, Lääne-Aafrika rannikule, Indohiina mägedesse, Põhja-Aafrika kõrbetesse ja maailmadiplomaatia koridoridesse, kus teadlased ja poliitikud pidid jõudma üksmeelele selles, kuidas peatada asumaid laastavad katku- ja kollapalavikuepideemiad, ravida tuberkuloosi ja parandada oma alamate üldist tervist. Aro Velmet (snd 1988) on Lõuna-California ülikooli ajalooõppejõud. Ta uurib teaduse- ja meditsiiniajalugu ning valitsemispraktikaid, aga ka kultuuri- ja sooajalugu. |
|
ISBN 978-9985-58-912-0 |
Teejuht kultuuripsühholoogiasse „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on raamat sellest, kuidas meie, inimesed, loome ennast ja oma maailma. Me teeme seda, kuna oleme parandamatud tähenduseloojad: kõike, mida elus kogeme, on meil tarvis mõtestada, selle asemel et lihtsalt reageerida või tegutseda. Või täpsemalt: reageerides või tegutsedes maailmas, milles elame, konstrueerime selle enda jaoks tähendusrikkana. Kultuuripsühholoogia räägib inimkehadest läbi nendes kehades elavate ja ettepoole vaatavate isikute kultuurilise pilgu. Inimesed on viinud ka tähendusloome oma peast välja kõige selleni, mis keha ümbritseb, alates selle mähkimisest kuni eluks vajalike tähendusrikaste keskkondade konstrueerimiseni. Siiski on kõige keskmes elav inimkeha, mis tegeleb aktiivselt oma maailma avastamisega, üritades võimatut – minna teisele poole horisonti –, ning nihutab oma kogemuse üksikuid piire aina kaugemale ja kaugemale. Sõna sünnib keha kaudu ning korraldab keha drastiliselt ümber. Neid ümberkorraldamise protsesse kultuuripsühholoogia uuribki, olles teadus inimliku olemise viisidest. Tänapäevases versioonis on kultuuripsühholoogia väga uus psühholoogia valdkond. „Teejuht kultuuripsühholoogiasse“ on vahend, mille abil lugejad saavad ennast ise kultuuripsühholoogia kaudu avastada. Jaan Valsiner (snd 1951) on üks moodsa kultuuripsühholoogia alusepanijaid. Ta on töötanud Põhja-Carolina Ülikoolis Chapel Hillis ja Clarki Ülikoolis Massachusettsis; praegu on ta seotud Aalborgi Ülikooliga Taanis. Aastatel 1969–1971 õppis Valsiner Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mille õigusjärglane Tallinna Ülikool promoveeris ta 2008. aastal audoktoriks. Valsineril on lähedased sidemed ka Tartu Ülikooliga, kus ta 1976. aastal kaitses diplomitöö. Tema tööd on tunnustatud Fulbrighti auhinna (1995), Humboldti preemia (1995) ja Hans Kiliani auhinnaga (2017). |
|
ISBN 978-9985-58-911-3 |
Idakristlusest idas: Jakobiinid, nestoriaanid ja teised Läbi müüdud Ristiusk ei ole pelgalt Euroopa nähtus, ei ajalooliselt ega ka mitte teoloogiliselt. Ta sünnipaik on Palestiina Lääne-Aasias, ta algne keskkond oli orientaalne ning ta lähimad sugulased – judaism ja islam – on oma loomult samuti Aasia usundid. Algul levis kristlus kolmes suunas: Euroopa kõrval ka Aasiasse ja Aafrikasse. Ajaloo käigus kasvas Euroopa suund tunduvalt suuremaks kui teised suunad, see aga ei tähenda, et need teised kärbunud oleks. Käesoleva raamatu peamiseks eesmärgiks on tutvustada neid arhailisi mitteeuroopalikke ristiusu suundi ehk orientaalset kristlust. See aitab valgustada ristiusku niisuguste nurkade alt, mis mujalt vaadates on halvasti nähtavad või lausa nähtamatud. Raamat annab põhjaliku ülevaate orientaalse kristluse erinevatest kirikutest, nende kujunemisest ning teoloogilistest ja organisatsioonilistest eripäradest. Alar Laats (snd 1954) on eesti teoloog ja religiooniloolane, idakirikute üks parimaid asjatundjaid Eestis. Ta on omandanud doktorikraadi Cambridge’i Ülikoolis ning on õpetanud professorina teoloogiat ja religioonilugu Tartu ja Tallinna, külalisõppejõuna Austria ja Saksa ülikoolides. |
|
ISBN 978-9985-58-908-3 |
Avalik poliitika III. Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad „Avaliku poliitika teooriad ja analüüsi metoodikad” on Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpiku „Avalik poliitika” viimane raamat. Õpiku kolmas osa püüab koos lugejaga – kelleks võib olla üliõpilane, ametnik, poliitik või praktik erasektorist – läbi käia avaliku poliitika analüüsi peamised sammud alates asjakohase analüüsistrateegia leidmisest ja kujundamisest, tõhusate analüüsimetoodikate, -meetodite ja -tehnikate valikust kuni poliitikalahenduste praktilise kujundamiseni ja selle protsessi koordineerimiseni. Selle osa paljude teemade tausta on põhjalikumalt selgitatud kahes eelmises osas, mistõttu teemade omandamisel tuleks õpiprotsessis tugineda kõigele kolmele osale. Õpiku kolmas osa on loogiline mõtteline teekond, mis koosneb neljast moodulist. Esimeses moodulis näidatakse, kuidas on viimastel kümnenditel muutunud arusaamad avaliku poliitika praktilistest ülesannetest. Selles tulenevalt on muutunud ka arusaamad, kuidas neid uusi ülesandeid mõtestada ja praktikas ohjata ning milliseid uusi kompetentse vajavad selleks vaja nii eksperdid kui ka poliitikaosalised. Teine moodul käsitleb alusteooriate praktilisi sihte ühiskonnas tekkivate probleemide seletamisel ja näitab, millised on nende võimalused ja piiratus. Selle mõistmisele tuginedes saab sihipäraselt kujundada analüüsistrateegiaid ning kavandada ja juhtida avalike probleemide lahendamist. Õpiku erijoon on näidata, et nüüdisaja poliitikaprobleemide ohjamiseks tuleb tugineda ja rakendada samaaegselt paljuski vastandlikke metoodikaid, meetodeid ja tehnikaid. Kolmas moodul tutvustab avalike poliitikate mõjude hindamise ja analüüsi peamisi kvantitatiiv- ja kvalitatiivmetoodikaid. Need teadmised ei võimalda veel iseseisvalt analüütiku rollis toime tulla, kuid need loovad poliitikakujundamise eestvedajatel ja osalistel võimekuse küsida õigeid küsimusi ja arendada või kaasata lisakompetentse selleks, et jõuda asjakohaste ja teostatavate poliitikalahendusteni. Neljas moodul pakub valiku praktilise poliitikakujundamise tehnikatest ja poliitikaprotsessi disainimise metoodikatest. Õpiku autorid on TLÜ õppejõud ja teadurid, kellel on ulatuslikud kogemused riigiametnike ja valitsemisreformide nõustajatena. Need kogemused aitasid nüüdisaegset avaliku poliitika teemaseadet kohandada Eesti konteksti ja tugineda praktilistele näidetele. |
|
ISBN 978-9985-58-905-2 |
Avalik poliitika II. Avaliku poliitika disain Avaliku poliitika disaini kõrgkooliõpik keskendub poliitikakujundamise praktilisele vaatele, see tähendab poliitika algatamisele, väljaarendamisele ja rakendamisele. Tegu on teise raamatuga Tallinna Ülikooli riigiteadlaste kirjutatud kolmeosalisest avaliku poliitika kõrgkooliõpikust, mis on teadaolevalt esimene eestikeelne avaliku poliitika õpik. Tänu avaliku poliitika kujundamise teadmistele ja oskustele saab targemalt eesmärke seada ja valitseda. Poliitikakujundamine on avalike kokkulepete kujundamise ja rakendamise protsess, mis võimaldab valitsemist nii uuendada kui ka taastoota. See väljendab poliitilise tegevuse ja avaliku võimu teostamise produktiivset, uue kvaliteedi loomiseks võimelist mõõdet. Õpik koosneb kaheksast peatükist, mis käsitlevad avaliku poliitika disaini, esiletõusu ja püsimist, osalisi, võrgustikke ja areene, ressursse ja vahendeid, rakendamist, koordineerimist, legitimeerimist, põhjendamist ja kommunikeerimist. Neid seob kokku disaini kui tulemusele suunatud paindliku, praktilise ja interaktiivse tegevuse vaade. Disaini käsitletakse laialt, nii sisu kui ka protsessi hõlmavana ning klassikalisi ja uusi jooni ühendavana. Avaliku poliitika tahke ja nende mõtestamise põhiraamistikke käsitletakse tasemel, mis võimaldab kujundada arusaama tegevusvõimaluste mitmekesisusest ning aluspõhja disaini võtmes tegutseda ja soovi korral ennast edasi täiendada. Õpik ei asenda käsiraamatuid, ent püüab minna piisavalt süvitsi, et toetada teadlikku praktilist tegutsemist poliitikakujundajana. Poliitikakujundamise teadmisi ja oskusi vajavad oma töös nii juhtidest, generalistidest kui ka spetsialistidest ametnikud ja poliitikud. Neid kasutavad oma valdkonna edendamiseks, huvikaitseks ja partnerluseks ka äri- ja vabaühingud, kogukonnad ja kodanikud. Seda mõnevõrra eri tahkudes ja ulatuses, mis tuleb tervikpilti tunnetades oma tegevusvaldkonna ja rolli(de) jaoks ise kujundada. Raamatu autoritel on lisaks õppejõu-, teadus- ja arendustöö omale riigiametniku, poliitiku, valitsemisreformide nõustaja, meedia- ja/või kodanikuühiskonna eestvedaja kogemus, mis aitab rahvusvahelisest teadustasemest lähtuvat käsitlust kohandada Eesti konteksti. |
|
ISBN 978-9985-58-907-6 |
Muusika ja muundus: Valik klassikalisi tekste Hiina mõttepärimusest „Muusika ja muundus“ on raamat Vana-Hiina muusika- ja ennustamispärimusest. Muusika läbib maailmakõiksust; ennustamises ehk vaimulugemises kehastub maailma toimimine. Teoses on tõlgitud hulk Vana-Hiina tekste muusika ja ennustamise kohta, neid filosoofiliselt mõtestatud ning pikas sissejuhatuses avatud neid Hiina kultuuri kaht väga olulist aspekti. Neist tekstidest võiks olla abi mitte üksnes kauge aja inimeste maailmataju mõistmiseks, vaid ka kulgemise mõtestamiseks praegusajal. Kui kasutada kaht levinud hiina väljendit nende kohta, siis muusika on rõõm ning muutused on kerged. Margus Ott (snd 1975) kaitses doktorikraadi filosoofia erialal Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudis 2014. aastal. Oti vahendusel on eesti keelde jõudnud mitmed lääne mõtlejad ning käsikirjaliselt ka katkendeid Hiina eri ajastute filosoofidelt. Oti kui filosoofi algupärase filosoofilise maailmatõlgenduse võtab kokku aastatel 2015–2018 ilmunud kuueköiteline monograafia „Väekirjad“. Raamat „Muusika ja muundus“ on sinoloogist filosoofi Margus Oti monumentaalne uurimus Vana-Hiina kultuuriloost. |
|
ISBN 978-9985-58-885-7 |
Mineviku pikk vari. Mäletamiskultuur ja ajaloopoliitika Läbi müüdud „Mineviku pikk vari“ on silmapaistva mälukultuuri uurija Aleida Assmanni üks enim tähelepanu pälvinud teoseid, mis on ühtaegu nii originaalne panus kultuurimälu teooriasse kui ka haarav sissevaade 20. sajandi Saksa mäletamiskultuuri. Raamatus analüüsib Assmann mäletamise eri funktsioone, tuues välja individuaalse ja kollektiivse mälu erisuste olulisuse ja pöörates tähelepanu individuaalsete mälestuste muutlikkusele ning sellele, et vaid väike osa inimese mälestustest on aktiivsed ja teadvustatud. Käsitletakse pingeid isiklike mälestuste ning avaliku mälu- ja mälestamispoliitika vahel, avades ühtaegu nii ohvri kui ka kurjategija positsioone. Lisaks mäletamisele juhib Assmann tähelepanu ka mahavaikimisele. Eesti mäletamiskultuuri seisukohast on huvitav Assmanni ida ja lääne võrdlus Euroopa kontekstis. Aleida Assmann (snd 1947) on kultuurimälu uurija, Konstanzi ülikooli anglistika emeriitprofessor, kelle teooriad on tugevalt mõjutanud identiteedi-, mälu- ja kommunikatsiooniuuringuid. Tema sulest on ilmunud mitu mõjukat teost, mis tegelevad unustamise ja mäletamise, ajaloo ja aja teemadega. Lisaks käesolevale raamatule on laiemat tähelepanu pälvinud tema „Mäletamisruumid“ (1999), milles ta esitas oma kultuurilise ja sotsiaalse mälu teooria ning mille ingliskeelne tõlge tegi ta tuntuks ka väljaspool saksakeelset kultuuriruumi. Lisaks eraldiseisvale teadustööle on ta mitmeid mäluteemalisi ühisuurimusi kirjutanud oma egüptoloogist abikaasa Jan Assmanniga. Koos pälvisid nad 2018. aastal ka Saksa raamatukaubanduse rahuauhinna. |
|
ISBN 978-9985-58-904-5 |
Kasvatus ökokriisi ajastul Läbi müüdud Kuidas peaks käituma pedagoog, kes mõistab, et meie eluviis on ökoloogiliselt jätkusuutmatu? Praegune haridussüsteem peab ületarbimist normaalseks eluviisiks. Haridus seab eeskujuks kodaniku, kelle ülesanne on olla kogu aeg aina produktiivsem. Ideoloogiline püüdlus on siduda haridus- ja koolitusasutused üha tihedamalt majanduse ja tootmisega, kuigi tarbimiskoormus on keskkonnale talumatu. Kuidas seda küsimust lahendada? Selleks et elu Maal jätkuks, tuleb meie alusarusaamad inimese ja looduse suhetest ümber mõtestada. Et tulevastel põlvedel oleks elamisväärne elu, tuleb reformida hariduslikku mõtlemist ning haridusasutuste senine roll seada kahtluse alla. Milliseid inimesi me kasvatame? Millist maailmapilti loome? Millistel tingimustel? Tampere Ülikooli kasvatusteaduse professor Veli-Matti Värri (snd 1956) mõtestab oma seni viimases teoses „Kasvatus ökokriisi ajastul“ („Kasvatus ekokriisin aikakaudella“, 2018) ümber ökoloogilise kasvatuse ontoloogilisi, sotsiokultuurilisi ja eetilisi lähtepunkte globaalse kapitalismi tingimustes. Ta kritiseerib praeguse haridussüsteemi tausta, mille järgi juhivad meie elu liigtarbimine ja hedonism. Värri mõtiskleb selle üle, kuidas niisugune struktuur lammutada ning leida jätkusuutlik suhe looduse ja kasvatuse vahel. Raamat on kirjutatud haridustöötajatele ja -teadlastele filosoofiliseks teejuhiks, kuid kultuurikriitilise avaldusena on see ka autori maailmavaadet väljendav manifest. Eestikeelsele raamatule on eessõna kirjutanud Mihkel Kangur ja järelsõna Tiiu Kuurme. |
|
ISBN 978-9949-9051-9-5 |
Toitumine, treening ja tervis „Toitumine, treening ja tervis“ aitab spordiharrastajatel ja tudengitel eristada teaduspõhiseid toitumissoovitusi selles valdkonnas ohtralt levivast väärinformatsioonist. See põhjalik käsiraamat ühendab teadusliku teabe toitumise ja liikumise kohta praktiliste nõuannetega, pakkudes selget arusaama toitumise mõjust spordile, liikumisele ja üldisele tervisele. Käsiraamat sisaldab põhitõdesid toitumisest: süsivesikute, rasvade, valkude, mikroelementide, vee ja vitamiinide rollist organismi talitluses ja nende päevastest tarbimisvajadustest, vee ja elektrolüütide tasakaalu tähtsusest, toitumise seostest haiguste ennetamise ja eri tüüpi kehaliste koormustega, toitumise iseärasustest eri rahvastikugruppides ning praktilist teavet kehakoostise mõõtmisest ja reguleerimisest. Teos on loogilise ülesehitusega, kus iga peatükk põhineb eelmises peatükis õpitul: I osas antakse ülevaade toitumise mõjust tervisele kogu elu vältel. Kirjeldatakse energia- ja ainevahetust, makro- ja mikrotoitainete rolle ning treeningu mõju toitainetevajadusele. II osa kolm peatükki käsitlevad energiat andvaid makrotoitaineid, nende mõju tervisele ning tervist ja aktiivset eluviisi toetavaid toitumisnõuandeid. III osas selgitatakse lugejale tervise ja sooritusvõimega seotud mikrotoitainete tähtsust. Vitamiinide ja mineraalainete peatükid hõlmavad populatsioonipõhiseid tarbimissoovitusi, liigse või puuduliku tarbimise tagajärgi ning nende kasutamist toidulisanditena. Raamatu selles osas käsitletakse ka vett ja elektrolüüte. Kirjeldatakse vee tähtsust tervise ja sooritusvõime kontekstis ning antakse nõuandeid vee ja elektrolüütide kohta. Toidulisandite ja muude spordis kasutatavate ainete peatükis käsitletakse nendega seotud riske ning selgitatakse rea populaarsete toidulisandite ja alkoholi mõju sooritusvõimele. IV osas jagatakse teavet toitumisalaste teadmiste rakendamisest tervishoius ja liikumisharrastuse valdkonnas. Käsitletakse kehakaalu ja kehakoostist, sealhulgas kehakoostise mõõtmist ning optimaalse kehakaalu ja -koostise saavutamist, ning antakse toitumissoovitusi aeroobse vastupidavuse suurendamiseks ja jõutreeninguks. Viimane peatükk hõlmab toitumisega seotud probleeme ning nõuandeid erinevatele rahvastikurühmadele ja erinevas vanuses inimestele, sealhulgas lastele, noorukitele, veteransportlastele, diabeetikutele, taimetoitlastele, rasedatele ja söömishäiretega inimestele. „Toitumine, treening ja tervis“ on koostatud kehalise kasvatuse, sporditeaduste, tervishoiu, toitumise, füsioteraapia ja teiste seonduvate erialade üliõpilaste jaoks. Raamat on ühtlasi suurepäraseks teabeallikaks treeneritele, tervisekeskuste töötajatele, tervishoiu ja kehalise kasvatuse õppejõududele, spordijuhtidele, spordifüsioloogidele, kutselistele toitumisnõustajatele, sõjaväelastele ja riigiametnikele, kes töötavad tervishoiu ning spordi ja liikumisharrastusega seotud valdkondades. Lugejasõbralik materjalikäsitlus, värviline kujundus enam kui 70 foto ja 140 illustratsiooniga ning hõlpsasti ellurakendatavad näited muudavad käsiraamatu jõukohaseks õppematerjaliks ka laiemale spordiharrastajate ringile ja tervislikust toitumisest huvitujaile. Raamatu originaal on ilmunud maailma juhtivas sporditeaduslikus kirjastuses Human Kinetics. Selle autorid Marie A. Spano (MS), Laura J. Kruskall (PhD) ja D. Travis Thomas (PhD) on tunnustatud Ameerika sporditoitumise spetsialistid ja teadlased, kes on avaldanud hulgaliselt valdkondlikke artikleid ja raamatuid. |
|
ISSN 2228-1029 |
Avalik poliitika I: Avaliku poliitika kujundamise protsess „Avaliku poliitika kujundamise protsess“ on esimene raamat Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi riigiteaduste suuna teadlaste ja õppejõudude kirjutatud kolmeosalise kõrgkooliõpikust, kus analüüsitakse poliitikakujundamise protsessi eri nurkade alt: kui poliitikaprotsessi, kui poliitikadisaini ja kui poliitikaanalüüsi. Autorid on või on olnud kas riigiametnikud või/ja valitsemisreformide konsultandid. |
|
ISBN 978-9985-58-898-7 |
Multilingual Practices in the Baltic Countries Koostaja: Anna Verschik Kogumik koosneb üheksast sotsiolingvistilistilisest juhtumiuuringust, mille teemadeks on keelemaastikud, perekonnakeele põhimõtted, keel hariduses, keelekontaktid, mitmekeelne suhtlus internetis, keeleideoloogiad, keele säilitamine ja -vahetus. Milliseid strateegiaid kasutavad eesti keeles õpetavad venekeelsed õpetajad? Millise tagamõttega panevad venekeelsed lapsevanemad oma lapsed läti õppekeelega kooli? Miks on mõned avalikud sildid Lätis muutunud tüliõunaks? Kuidas saab keelemaastikke kasutada võõrkeeleõpetuses? Mille poolest erineb kahe läti-eesti kakskeelse isiku keelekasutus? Mis toimub eesti-inglise-jaapani kolmekeelses suhtluses Facebookis? Mida annab Tallinna ja Vilniuse keelemaastiku võrdlus? Kas ja kuidas säilitavad leedulased Ühendkuningriigis ja Norras leedu keelt? Kas Austraalias elava leedu perest pärit õe ja venna leedu keele oskus on samal tasemel? |
|
ISBN 978-9985-58-895-6 |
Meedia – vahendist vahendajaks. Kommunikatsioon, kultuur ja hegemoonia Lõuna-Ameerika läbi aegade tuntuima meedia- ja kommunikatsiooniuurija Jesús Martín-Barbero üle 30 aasta tagasi ilmunud mõjukas teos „Meedia – vahendist vahendajaks“ („De los medios a las mediaciones“, 1987) sünteesib meedia- ja kultuuriuuringute eri harud efektselt üheks süsteemiks. Seda tehes tõuseb esile tema rõhuasetus vahendustel kui laiematel ühiskondlikel ja kultuurilistel protsessidel – sellel, kuidas meediatarbijad erinevates sotsiaalsetes ja kultuurilistes kontekstides meediat kõige erinevatel viisidel loovalt vastu võtavad, interpreteerivad ja edasi annavad. Martín-Barberot võib pidada vahendusteooria isaks ning tema teos kuulub maailma meediauuringute ajalukku. Autor näitlikustab oma teooriat läbi Lõuna-Ameerika kultuuriliste ja sotsiaalsete olude ja praktikate, kasutades ohtrat etnograafilist materjali. Tema uurimisobjektiks on nii telenovela’d, kaugete mäestikukülade kogukonnaraadiod kui ka antenniehituspraktikad. Analüüs, mis keskendub küsimusele hegemooniatest vahendusprotsessides, on nüansseeritud ja kompleksne ning jätkuvalt aktuaalne. |
