Erialad

BFMi filmikunsti õppekava on ainus koht Eestis, kus on võimalik erialase spetsialiseerumisega filmikunsti õpet läbida.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži käsitöötehnoloogiate ja disaini õppekava eesmärgiks on oskuslikult kasutada traditsioonilisi käsitöö võtteid tänapäevases tootedisainis.

Koreograafia MA õppekava ühendab kriitilise mõtlemise ja eksperimenteerimisoskuse arendamist tantsu-uurimus ja praktikapõhises loomingus. Tantsukunsti käsitletakse kultuuri-ajaloolisest kontekstist lähtuvalt ja viiakse ellu loomeprojekte, mis toetavad teoreetiliste ja praktiliste kogemuste omandamist.

Ühisõppekava aitab kujundada loovust väärtustavat ühiskonda, hoides ja edendades eesti rahvuslikku identiteeti, uurides, talletades ja kandes edasi kultuurimälu ja luues soodsad tingimused elujõulise, avatud ning mitmekesise kultuuriruumi arenguks ja kultuuris osalemiseks. Kunstiõpetaja õppekava soodustab kultuuridevahelise dialoogi edendamist ja teenib ka ühise kultuuriruumi loomise eesmärki.

Liiklusohutuse õppekava õppeainetest 70% keskenduvad mootorsõidukijuhi õpetaja pädevuse saavutamiseks ning antud erialal töötamiseks vajalike teadmist ja oskuste kujundamiseks.

Meie laiapõhjaline ning pidevalt uuenev õppekava on oma valdkonna parim ja võimaldab üliõpilasel valikainete kaudu oma õpinguid ise kujundada. Juhendajateks on oma ala spetsialistid Tallinna Ülikoolist ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiast. Loometegevuseks on võimalik valida erinevaid väljundeid: luua ning arranžeerida muusikat, osaleda mitmesuguse koosseisuga ansamblite, kooride ja orkestrite töös.

Tallinna Ülikooli BFMi nüüdismeedia magistriõppekava fookuses on meediamajandus koos kõigi sellest tulenevate ühiskondlike aspektidega: digikultuur nii lokaalsest kui globaalsest perspektiivist vaadelduna, andmestumise väljakutsed tänasele ühiskonnale, tähelepanumajandus, sotsiaalmeediaplatvormide toimimisloogika, meediaregulatsiooni väljakutsed, tele- ja filmikultuur. Õppekava sisaldab ka uurimisküsimuste lahendamiseks vajalike tänapäevaste uurimismeetodite õpetamist, mh suurandmete analüüs, auditooriumiuuringud, etnograafiline meetod, jpm.

Globaliseeruv maailm vajab õigusteaduse spetsialiste - meie õppekava kombineerib praktika ja teooria ja annab laialdased teadmised erinevatest õigusharudest.

Poliitika – see on ühiskondliku muutuse loomise vahend. Kui veel mõne aasta eest võis arvata, et riigi juhtimiseks ja ühiskonnaelu suunamiseks piisab õiguse, rahanduse või avaliku halduse alastest teadmistest, siis viimase aja sündmused ütlevad selgelt: poliitika on tagasi.

Õpingud rakendusinformaatika õppekaval loovad eeldused infotehnoloogia olulisemate rakendusvaldkondade ning arengusuundade tundmaõppimiseks.

Riigiteaduste magistriõpingud tegelevad tänapäevaste valitsemisteooriatega ja nende rakendamise analüüsiga aidates selgitada kuidas poliitika tekib, mil moel seda ellu viiakse ning kuidas see meid ja ühiskonda mõjutab.

Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse eriala annab valmiduse töötada nii sotsiaalpedagoogika kui lastekaitse spetsialistina. Eestis teeb lastekaitsespetsialist sageli ka sotsiaaltööd (ning vastupidi) - just see seik sai õppekava kujundamisel oluliseks.

Sotsiaaltöö magistriõppekava eesmärk on ette valmistada sotsiaaltöötajaid, kes tunnevad sotsiaaltöö teooriaid ja meetodeid ning on pädevad neid rakendama praktilise sotsiaaltöö erinevates valdkondades, sotsiaaltöö arendamisel ja juhtimisel. Lähtudes sotsiaaltöö väärtuspõhimõtetest ja eetilistest printsiipidest, on tolerantsed ning arvestavad kliendi kultuurilise eripäraga.

Tallinna Ülikooli uuendatud, tsükliõppena toimuv sotsioloogia magistriõpe pakub head võimalust õppida mitmekülgselt ja loovalt analüüsima 21. sajandi ühiskonda ning arendada kriitilise mõtlemise oskusi.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži tervisejuhi õppekaval õppijal on võimalus omandada rakenduskõrgharidus, mille tulemusel saavutatakse head teoreetilised lähtekohad ja praktilised oskused ning kogemused rahvatervise valdkonnas.