Esileht - Ühiskonnateaduste instituut - Teadus - ESAK10 - Töörühmad

Töörühmad

Behaviour patterns of immigrant Russians in comparison to origin and destination countries 
Small state resilience in the 21st century 
Households’ welfare in an international Estonia 
Metodoloogilised väljakutsed välja- ja sisserände, muutuvate elustiilide ja identiteetide uurimisel 
Inimese ja ühiskonna avatust loovad kvaliteedid: filosoofilis-antropoloogilisi refleksioone 
“Ma olen liiga laisk, et olla tüdruk”. Õpikeskkonnad soolise sotsialiseerumise kontekstina 
Eesti alusharidus – traditsioonid ja väljakutsed 
“…ja noortel on hääl…”? Noorte aktiivsus, osalus ja -poliitikad polariseeruvas ühiskonnas 
Sotsiaalmeedia ja ühiskond 
Kultuurisotsioloogia 
Rahvusriik ja religioon 
Kesk- ja kohaliku valitsemise suhete mustrid mitmekihilise valitsemise kontekstis 
Riikluse toimemehhanismid ja teisenemine 
Kodakondsuse ja rände praktikad ning poliitikad 
Virtuaalne hargmaisus – sild või lõhe kogukondade vahel? 
Riigikaitselise inimressursi jätkusuutlikkus – küsimused ja väljakutsed 
Inimese rahaline heaolu – kelle vastutus? 
Sotsiaaltöö teaduses ja teadus sotsiaaltöös 
Sotsiaalne kaasatuse head praktikad Eesti ühiskonnas ja deinstitutsionaliseerimine 
Lapse õiguste kaitse: õigus ja praktika 
Võlgniku õiguste kaitse täitemenetluses 
Avaandmed teel avatusele


▶ Behaviour patterns of immigrant Russians in comparison to origin and destination countries

The session is dedicated to investigating the factors which influence the behaviour patterns of immigrants in different countries in comparison to the country of origin of the same ethnical background. The main questions of interest are which frameworks help to understand the changes in such populations over time – life course perspective, structural differences, selectivity and integration. In the end we want to understand which factors drive the changes and whether the changes in general processes bring immigrant populations nearer to the patterns in country of origin or country of destination. The session is prepared with the help of the ERANET.RUS project RUS_FAM "Russian families in different countries compared to the ethnic majority".

▶ Small state resilience in the 21st century

This panel discusses strategies of resilience small states are taking to maintain stability and security. Due to size restraints, small states have always been more vulnerable to the challenges of their environments than other states. Globalization has ushered in a new wave of vulnerabilities that small states have to contend with. Developments in the global economy, cyber threats, societal cleavages, and more all leave small states vulnerable. Yet with the increase in challenges, small states have done well utilizing global developments and the increased global interconnetedness to improve resiliency as well. This panel will map out the successes and limitations that small states face in maintaining stability and security in the 21st century.

▶ Households’ welfare in an international Estonia

The topic focuses on the choices and decisions of individuals or households in an open economy in Estonia. Estonia has gone through vigorous economic changes during the last two decades and it is important to explore the impact of economic processes on households’ welfare. At the same time households, both as consumers and as human capital, play an important role in economic development which raises the question how the choices of households have affected the economic development. The concept of welfare has evolved over time and we invite to use or analyse different measures of welfare when investigating the topic.

▶ Metodoloogilised väljakutsed välja- ja sisserände, muutuvate elustiilide ja identiteetide uurimisel

Sektsioon keskendub metodoloogilistele probleemidele seoses erinevate ruumilise avanemise vormide – sisse- ja väljaränne, muutuvad elustiilid ja identiteedid – ning nende põhjuste ja tagajärgede analüüsimisega. Eesti ühiskond on viimase sajandi jooksul teinud läbi olulised struktuursed muutused. Sisseränne NL perioodil, väljaränne EL-ga liitumise ning majanduskriisi kontekstis, praegune Euroopa rändekriis, aga ka digitaalse tehnoloogia vahendatud e-residentsuse populaarsus on olnud olulisemaid muutuseid Eesti ühiskonnas. Sellised muutused on loonud vajaduse toimunud protsesside, nende tähenduste, põhjuste ja tagajärgede analüüsimiseks. Nimetatud protsesside uurimine sisaldab ka mitmeid metodoloogilisi väljakutseid.

Käesolevas sektsioonis on oodatud ettekanded metodoloogilistel teemadel, mis võimaldaksid haarata ruumilise mobiilsuse, rände ja sellega seotud teemade uurimise komplekssust, mitmetasandilisust, mitmekesisust kiirete globaalsete muutuste kontekstis. Oodatud on metodoloogilised refleksioonid erinevate uurimismeetodite kasutamisel ruumilise mobiilsuse ja rände kogemuste, hoiakute ja vahendamiste analüüsimisel, sisaldades nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid meetodeid, kui ka neid ühendavaid kombineeritud uuringudisaine. Oodatud on ettekanded, kus on andmeallikana kasutatud nii traditsioonilisi sotsiaalteaduslikke andmeid ja seotud meetodeid (nt küsitlusuuring, intervjuu, meediatekstide analüüs, eluloo intervjuu jms), kui ka ettekanded uute isetekkeliste suurandmete teemal (nt mobiilpositsioneerimine, sotsiaalmeedia, registrid, transaktsioonid jms). Oodatud on ka ettekanded, mis tõstatavad uute meetodite ja uurimisviisidega seotud uuelaadilisi eetilisi küsimusi ja pakuvad neile probleemidele lahendusi.

▶ Inimese ja ühiskonna avatust loovad kvaliteedid: filosoofilis-antropoloogilisi refleksioone

Lähtume eeldusest, et avatud ühiskonna kujunemine eeldab seal elavate üksikinimeste avatust, ja vastupidi. Sellest tulenevalt on nimetatud töörühmas käsitletavate teemade fookus suunatud inimese ja ühiskonna avatust loovate/soodustavate kvaliteetide ning nende toimimispõhimõtete analüüsile ja interpretatsioonile filosoofilis-antropoloogilistest vaatenurkadest. Allpool on mitteammendav loetelu töörühma võimalikest teemafookustest:

  • tunnustamine (Anerkennung) kui selline (tõukudes eelkõige G. W. F. Hegeli ideedest) ning vabaduse mõistmisest postkantiaanlikus kontinentaalses filosoofilises mõtlemises;
  • transtsendents, eneseloomine ja individuatsioon;
  • inimene kui limes, piirilisus kui fenomen inimese elus;
  • mängulisus ja triksterlus;
  • loovus – kas ’sisust tühjenenud’ konstrukt.

▶ “Ma olen liiga laisk, et olla tüdruk”. Õpikeskkonnad soolise sotsialiseerumise kontekstina

Kas ja kuidas end soolist võrdõiguslikkust edendavana deklareerinud üldharidussüsteem võib taastoota tavapäraseid soostereotüüpe? Kas võib see juhtuda ka muusikaõpinguis? Töörühmas keskendutakse õpilaste kooli- ja enesetajule soolisest aspektist, õpilaste poolelt tunnetatud soolisele normaalsusele koolikontekstis, õpetaja soo ja sooga seotud käitumise tähendustele ning õpilaste sooliselt märgistatud tulevikuperspektiivile.

▶ Eesti alusharidus – traditsioonid ja väljakutsed

Eesti alusharidus on pikaajaliste traditsioonidega, 1905. aastal asutati esimene eestikeelne rahvuslik lasteaed. Eesti lapsevanemad tänapäeval väärtustavad alusharidust ja lasteaedade tegevust, oleme Euroopas riikide hulgas, kus käib enamik eelkooliealistest lastest lasteaias. Sellest tulenevalt on tekkinud mitmeid hariduskorralduslikke ja sisulisi küsimusi, millele tööuba keskendub. Kuidas tagada kõikidele lastele kvaliteetne alusharidus arvestades nii meie traditsioone kui ka rahvusvahelist kogemust ja uuringuid? Kvaliteetne alusharidus tähendab lapse arengust lähtuvat lähenemist, iga lapse arengupotensiaali toetamist, et lapsest oleks valmis nii kooliks kui eluks. Kuidas tagada laste sujuv üleminek lasteaiast kooli? Üha enam kasutavad eelkooliealised lapsed (ja ka nende vanemad) nutivahendeid, kuidas neid kvaliteetse õppeprotsessi toeks kasutada?

▶ “…ja noortel on hääl…”? Noorte aktiivsus, osalus ja -poliitikad polariseeruvas ühiskonnas

Brexiti rahvahääletuse järgses Euroopas küsitakse üha sagedamini, kuivõrd arvestavad eliidirühmad ja ühiskonnad tervikuna noorte arvamuse, vaadete ja elumaailmaga. Samas on noortega dialoogi pidamine kohati keeruline, kuna suur osa noortest on konventsionaalsest poliitikast ja ühiskondlikust diskussioonist võõrandunud ja distantseerunud. Traditsiooniliste ja konventsionaalsete osalusvormide kõrval või asemel praktiseerivad noored üha enam ka uusi või alternatiivseid, sealhulgas digitaalseid osalusviise. Eelkirjeldatu seab sotsiaalteadlaste ülesandeks noorte aktiivsuse rekontseptualiseerimise, osalusvormide kompleksse, eri distsipliinide teadmust ja innovaatilisi meetodeid kasutava uurimise ning poliitikakujunduseks ja sekkumisteks soovituste andmise.

Töörühma on oodatud erinevaid sotsiaal- ja humanitaarteaduste erialasid esindavad või interdistsiplinaarsed ettekanded, mis käsitlevad noorte elumaailma, aktiivsust, kodaniku- ja/või poliitilist osalust kõikvõimalikes vormides ning seda kujundavaid tegureid ja keskkondi. Oodatud on ka teoreetilised ja metodoloogilised ettekanded. Töörühma on kavas kutsuda ka noortepoliitika ja noorsootööga tegelevaid huvipooli ning noorte esindajaid. Allpool on mitteammendav loetelu töörühma võimalikest teemafookustest:

  • noorte identiteedid ja/või väärtushinnangud;
  • noorte poliitiline, kodaniku- või kogukondlik osalus;
  • digitaalne osalus;
  • põlvkondlikud eripärad osaluses;
  • noored ja meedia: representatsioon, diskursused, meediatarbimine ja loovkasutamine
  • noorte ettevõtl(ikk)us;
  • noored tööturul;
  • noorte geograafiline või sotsiaalne mobiilsus;
  • ebavõrdsus ja marginaliseerumine;
  • radikaliseerumine ja ekstremism;
  • kodanikuharidus.

▶ Sotsiaalmeedia ja ühiskond

Eestlased on erinevad sotsiaalmeedia platvormid kiiresti omaks võtnud ning paljude jaoks on sotsiaalmeedia kasutamine muutunud igapäevaelu lahutamatuks osaks. Seetõttu on sotsiaalmeedia ja sealsetel platvormidel toimuva vastu aktiivselt huvi hakanud tundma ka väga erinevaid erialasid, teoreetilisi koolkondi ning metodoloogilisi lähenemisi esindavad sotsiaalteadlased. Sellesse interdistsiplinaarsesse sessiooni on oodatud ettekanded, mis aitavad mõtestada sotsiaalmeedia rolli tänapäeva ühiskonnas ning kaardistada, analüüsida ja selgitada sotsiaalmeedia kasutusega kaasneda võivaid positiivseid ja negatiivseid ilminguid.

▶ Kultuurisotsioloogia

Sotsioloogia tegeleb kultuuri uurimisega kahes laias tähenduses. Neist esimene (ingl sociology of culture) kasutab sotsioloogilisi mõisteid ja uurimismeetodeid, uurides sageli eliitkultuuri loomise ja tarbimisega seotud teemasid. Eestis vähem tuntud lähenemine (ingl cultural sociology) vaatleb sotsiaalset tegelikkust lähtuvalt kultuurist kui tähendust loovast struktuurist ja pakub peavoolu sotsioloogiale kontseptuaalset ja metodoloogilist alternatiivi. Töörühma on oodatud kultuurisotsioloogia valdkonda jäävad ettekanded mõlemalt suunalt. Allpool on mitteammendav loetelu töörühma võimalikest teemafookustest:

  • kultuuri tarbimine erinevates elanikkonna rühmades;
  • (sub) kultuuri loomine/tootmine;
  • kultuuripärand;
  • kultuuriline töö;
  • loominguline prekariaat ja aktivism;
  • loomemajandus ja kultuuritööstused;
  • kultuuriajakirjandus;
  • "kultuurilised etendused" avalikus sfääris;
  • kultuuriline trauma.

▶ Rahvusriik ja religioon

Lähema vaatluse ja analüüsi alla võiks võtta alateemad arutelu genereerivate küsimustega.

  1. Rahvusluse ja religiooni suhted. Milline koht on eestlaste ja teiste Eestis elavate rahvaste rahvuslikus eneseteadvuses religioonil? Millist rolli on kristlus mänginud rahvuslikus narratiivis ning mis on olnud selle mõju kultuurile ja ühiskonnale? Millised seosed on viimase 20 aasta jooksul kujunenud maausul rahvuslusega?
  2. Kristlus asendusreligoonina kui sotsiaalne tellimus. Mis põhjusel soovib kuni kolmveerand eestlastest (Saar Poll "Elust, usust ja usuelust, 2015") kristluse püsimist, samas kui vaid veerandil on kristlik identiteet ning kristlusel pole rahvuslikus narratiivis olulist osa? Kes peaks kristlust püsivana hoidma ja mille jaoks?
  3. Religioosne ühiskonnakriitika konservatiivsete ja liberaalsete väärtuste konflikti kontekstis. Millistelt positsioonidelt kritiseerivad tänapäeva ühiskonda konservatiivseid väärtusi kandvad kogudused (nt. kristlikud) ja millistelt liberaalsed (nt uue vaimsuse liikumised)? Milline on ja võib tulevikus olla nende korraldatud tegevuse ja aktsioonide mõju ühiskonnale?
  4. Multireligioosne Eesti. Mil viisil mõjutab multireligioosne olukord Eesti ühiskonda ja kultuuri täna? Milliseks see võib kujuneda suureneva sisserände tulemusena?
  5. Uue vaimsuse (ehk new agei) mõju rahva religioossusele. Kuidas on uus vaimsus mõjutanud ja kujundanud eestlaste religioossust ja rahvausku? Millist mõju avaldab see ühiskonnale ja kultuurile tervikuna?

▶ Kesk- ja kohaliku valitsemise suhete mustrid mitmekihilise valitsemise kontekstis

XX sajandi lõpus hakkas kujunema vertikaalsetes võimusuhetes mitmekihilise valitsemise loogika. See tähendas selgete jurisdiktsioonide eraldatuse vähenemist ja toimijate ja nende vertikaalse asetuse mitmekesistumist. Töörühma eesmärk on üldistada ennekõike Euroopa sellelaadseid kogemusi Eesti valitsemisuuenduste kontekstis, nii haldus- kuid riigireformi kavatsuste foonil. Oodatud on ettekanded ja analüüsid kesk- ja kohaliku tasandi fiskaal- kui struktuurimustritest, regionaaltasandi võimalikest korraldusperspektiividest, suurte omavalitsuste mitmekihilise sisekorralduse mustritest. Oodatud on analüüsid valitsemis- ja organisatsiooniteaduste, õigusteatuste, majandusteaduste perspektiivis, samuti valdkonnapoliitikate korralduse puhul ennekõike haridus- ja sotsiaalvaldkonna, kuid kõikide poliitikavaldkondade perspektiivis. Oodatud on praktikute-juhtide osalus ja panus diskussiooni.

▶ Riikluse toimemehhanismid ja teisenemine

Viimastel kümnenditel on püsivalt ja kasvavalt ajakohased teemad nii riikluse teisenemine üleilmastumise ja hargmaistumise väljakutsetega toimetulekul kui demokraatliku riikluse toimemustrite muutumine (esindusdemokraatia pingestatus, valitsemise tehnokratiseerumine, uue valitsetuse areng jt). Töötuba keskendubki muutustele riikluse konstrueerimisel ja taastootmisel, suveräänsuses, legitiimsuses, kodakondsuses ja teistes toimevaldkondades. Tähelepanukeskmes on demokraatlikud lääneriigid, ent oodatud on ka Eesti riikluse arengu sajandit mõtestavad ettekanded.

▶ Kodakondsuse ja rände praktikad ning poliitikad

Eesti viimaste aastate rände ja kodakondsuse valdkonna reformid kajastavad nii uusväljarändajate arvukust ja hargmaistumist kui uussisserändajate hulga kasvu ja suuremat kohanemisvajadust. Ent ka Euroopas, USA-s ja laiemalt maailmas on kodakondsuse ja rände poliitikad muutumises. Missugused on sisse- ja väljarände soovitud mustrid, kuidas seda siduda kodakondsuse, kohanemise ja lõimumise poliitikatega, missugused innovatsioonid on siin võimalikud, kuidas mõjutab seda üleilmastumine – need on küsimused, millele töötoas vastust otsitakse. Ettekandeid oodatakse ka demokraatliku kodakondsuse teemadel, eeskätt kodaniku poliitilise subjektsuse ning kodaniku ja riigivõimu suhete osas (seisundid, osalus, identiteet).

▶ Virtuaalne hargmaisus – sild või lõhe kogukondade vahel?

Töörühma peamise lähtealusena keskendume virtuaalse või digitaalse hargmaisuse tugevnemisele ühiskondliku olemise viisina. Kui varasemats hargmaisuse teoreetilistes ja empiirilistest käsitlustes on kesksel kohal füüsiline liikumine riigipiiride vahel, siis digitaalsete tehnoloogiate integreerimine toob piiride ületamise võimalusi erinevatesse igapäevategevustesse, nihutab keelte, normide, ideoloogiate, institutsioonide, riikide mõjuvälju. Tekivad järjest uudsed virtuaalse hargmaisuse vormid, mis omakorda muudavad varasemate ühiskondlike sidususe vormide tähendusi, (taasloome)praktikaid ja kommunikatsiooni. Näiteks on puhkenud arutelud uute rahvusluse vormide üle, kuna senine rahvusluse käsitlus on olnud seotud füüsilise territooriumi ja vastavate identiteediloomeviisidega. Digitaalsete tehnoloogiate kaudu on võimalik ka olemasolevaid identiteete ja sidustumist taastoota, kui digimeedia tugevdab olemasolevaid (etnilise) eristumise mustreid. Teisalt avab digitehnoloogia ja võimalusi ka viia uute sotsiaalsete ilminguteni nagu näiteks kohavaba, mobiilne residentsus.

Töörühmas arutleme, kuidas uusi virtuaalse/digitaalse hargmaisuse ilminguid analüüsida ja nende võimalikku mõju hinnata? Töörühma on oodatud ettekanded mis käsitlevad erinevaid virtuaalse hargmaisususe vorme. Allpool nimetatud mõned nähtudes, mida ettekanded võivad käsitleda, kuid nimekiri pole lõplik ja uued ettepanekud on teretulnud:

  • traditsiooniliste diasporaade muutumine digitehnoloogia (nt ühismeedia) mõjul;
  • uute mobiilsete residentsuse vormide kujunemine (nt e-residentsus);
  • virtuaalsed väljarännukogukonnad sotsiaalmeedias;
  • erinevad digikommunikatsiooni vormid rahvusrühmade sees ja vahel;
  • virtuaalse hargmaisuse avalik mõtestamine; jne.

▶ Riigikaitselise inimressursi jätkusuutlikkus – küsimused ja väljakutsed

Kaasaja kiirelt muutuv julgeolekukeskkond seab üha suuremad nõudmised lisaks tehnoloogilistele uuendustele ka riigikaitsega seotud inimestele, alates kutsealustest, keda oodatakse ajateenistusse riigi kaitsmist õppima, kuni reservis olevate kodanikeni. Teisalt esitavad ühiskonna majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised muutused üha suurema väljakutse inimressursi jätkusuutlikkusele, mõjutades otseselt ka riigi kaitsmiseks hädavajaliku inimressursi tagamist. Riigikaitse jätkusuutlikkuse seisukohast ei ole oluline mitte ainult tulevaste sõjaväelaste arv, vaid ka nende füüsiline ja vaimne võimekus, tervis, teadmised ja oskused, hoiakud, sotsiaalsed ja kultuurilised tõekspidamised ja isiksuseomadused. Seega on oluline õppida riigikaitsega seotud inimesi maksimaalselt hästi tundma, et tagada nende väljaõppe, juhtimise ja karjääriga seotud otsuste suurem läbimõeldus ja teadmistepõhisus. Sellest tulenevalt on kaitsevaldkonnas järjest suurenenud ka sotsiaalteadlaste roll ning vajadus inimressursiga seotud uuringute järgi. Ootame ettekandeid, mis on seotud kaitsevaldkonna või sellega külgnevate struktuuride inimressursi alase uurimisega.

▶ Inimese rahaline heaolu – kelle vastutus?

Nagu finantskirjaoskuse uuringud näitavad, ei tegele Eesti elanikud rahaasjade pikaajalise planeerimisega. Põhjuseks tuuakse liialt väike sissetulek, usaldamatus pankade ja pensionisüsteemi suhtes, ebakindlus tuleviku suhtes, varasemate põlvkondade kogemused rahareformide käigus säästude kaotamisest jmt. Oma pensionipõlves eeldatakse tuge riigilt ja lähedastelt. Pikaajalise planeerimise eest ei peeta vastutavaks iseennast vaid kedagi teist, seetõttu võivad aga olulised otsused tegemata jääda. Kuidas muuta mõtteviisi nii, et inimesed pikaajalise planeerimise vajalikkust mõistaksid ja sellest lähtuvalt teadlikke valikuid teeksid? Teema omab suurt aktuaalsust ka seoses pensioniea reformimise ideedega. Töörühma on oodatud sotsiaalteaduste eri valdkondade esindajad ning lisaks ka avaliku sektori esindajad, finantshariduse pakkujad ja ka finantsteenuste pakkujad.

▶ Sotsiaaltöö teaduses ja teadus sotsiaaltöös

Sotsiaaltöö on valdkond, kus teadus on tihedalt seotud praktikaga ning vastupidi. Sotsiaaltöö teadusele on seatud ootus aidata leida lahendusi kogukonnas ja laiemalt kogu ühiskonnas esilekerkivatele sotsiaalsetele probleemidele, vähendamaks ebavõrdsust erinevate ühiskonnagruppide vahel. Töötoas vaadeldakse ja analüüsitakse seda temaatikat läbi mitmetahulise prisma – sotsiaaltöö professioon, kaasaegsed meetodid sotsiaaltöös, kodanikuühiskond ja kogukonna roll, deinstutsionaliseerimise protsess, lapse õigused ja heaolu, marginaliseeritud grupid ühiskonnas ja teised seonduvad teemad.

▶ Sotsiaalne kaasatuse head praktikad Eesti ühiskonnas ja deinstitutsionaliseerimine

Töötoa ettekannete läbivateks teemadeks on head praktikad ja innovaatilised lähenemised ning lahendused ühiskonnas marginaalsel positsioonil olevate inimeste sotsiaalse kaasatuse suurendamiseks, rakendades olemasolevaid kogukondlikke võimalusi ning arendades selleks ühiskonnaliikmete teadlikkust, valmisolekut interaktsiooniks. Allpool on mitteammendav loetelu töörühma võimalikest teemafookustest:

  • sotsiaalse ettevõtluse arendamine;
  • deinstitsionalisserimise protsessi toetamine ja inimeste sotsiaalsete oskuste arendamine;
  • kogukondade ressursid, head praktikad ja sealsete inimeste edulood;
  • taastumise mõtteviisi ja sotsiaalse kaasatuse arendamine.

Töörühma on oodatud sotsiaalteaduste eri valdkondade esindajad kõigist ülikoolidest, sotsiaalvaldkonna kujundajaid,ja praktikuid ning vaimse tervise valdkonna eksperdid.

▶ Lapse õiguste kaitse: õigus ja praktika

Riigi roll lapse õiguste kaitse tagamisel ja järelevalve teostamisel ning kohalikul omavalitsusel on pädevus lapse õiguste kaitse osas. Töörühma oodatakse ettekandeid sotsiaaltööga seonduvatest ülesannetest ja raskuspunktidest lapse õiguste kaitsmisel, samuti õiguslike küsimustega seotud teemadel. Töörühma on oodatud sotsiaalteaduste eri valdkondade esindajad kõigist ülikoolidest ning samuti praktikud.

▶ Võlgniku õiguste kaitse täitemenetluses

Töörühm keskendub probleemidele, mis on tekkinud sotsiaalteenuseid osutaval asutusel täitemenetlusse võlgnikuna kaasatud isiku eestkostjana või talle sotsiaalhoolekande teenuste osutajana. Eesmärk on analüüsida ja pakkuda välja lahendused praktikas sotsiaalteenuste osutajate jaoks pikemat aega aktuaalsena püsinud küsimuses, mida peab ja saab teha sotsiaalteenuseid osutav asutus täitemenetlusse võlgnikuna kaasatud isiku eestkostjana või täitemenetlusse võlgnikuna kaasatud isiku nõustajana ja talle muude sotsiaalhoolekande teenuste osutajana, et kaitsta võlgniku õigusi täitemenetluses.

Oodatud on sotsiaaltöö ja õiguse valdkonna ekspertide, praktikute, õppejõudude ja üliõpilaste, samuti ka teiste teemadega kokkupuutujate ettekanded, mis aitavad määratleda sotsiaalteenuseid osutava asutuse ning selle sotsiaaltöötajate ja võlanõustajate rolli ning võimalusi täitemenetlusse võlgnikuna kaasatud isiku nõustamisel ja tema osas eestkoste teostamisel. Peamiseks eesmärgiks on analüüsida ja pakkuda välja lahendused küsimuses, kas ja kuidas on võimalik tagada edu ja vähendada sotsiaaltöötajate töömahtu valdkonnas, mis seondub n.ö täitemenetlust korraldava kohtutäituri ja kohtutäituribürooga suhtlemisega.

▶ Avaandmed teel avatusele

Teadusuuringute juures on avatuse oluliseks aspektiks avaandmed ja andmete ühiskasutus. Paraku pole sellealased võimalused Eestis veel eriti kaugele arenenud. Millised on olnud põhilised takistused? Kas juba uuringu kavandamisel/telllimisel on võimalik arvestada avatud andmekasutusega ja kuidas seda korraldada? Millised uued regulatsioonid oleksid selleks vajalikud? Kuidas kaitsta andmete autorite huve? Millised on võimalused suurandmete avatud kasutusele avamiseks nii, et andmesubjektide õigused oleksid tagatud? Millised võiksid olla rahvusvahelise koostöö võimalused avatud andmete baasil? Kutsume andmete ja andmekasutuse teemadel oma mõtteid avaldama nii akadeemilise valdkonna sotsiaalteadlasi kui ka rakendusuuringute teostajaid, teadusandmete ja andmearhiivindusega tegelejaid, riigiametnikke ja erasektori esindajaid. Lisaks sotsiaalteadlastele on andmete teemal sõna võtma oodatud loodus- ja humanitaarteaduste esindajad.