Kultuuriteooria ja filosoofia

Kultuuriteooria ja filosoofia

Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on interdistsiplinaarne õppekava, mis pakub süvendatud teadmisi nii kultuuriteooria kui ka filosoofia valdkonnas. See on Eestis ainulaadne õppekava, mis on mõeldud ennekõike nendele bakalaureusekraadi omandanud inimestele, kellel on sügavam huvi teoreetiliste küsimuste ja kultuurinähtuste mõtestamise suhtes.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

Õpingute jooksul omandatud teadmised lubavad leida rakendust igas ametis, mis eeldab häid analüütilisi oskusi, head eneseväljendusvõimet ja kriitilist mõtlemist.

Õppekavale on teretulnud kõik kultuuri- ja filosoofiahuvidega inimesed, keda köidab enese ja ümbritseva analüüsimine.

Õppekava interdistsiplinaarne iseloom ei eelda haridust ühes konkreetses valdkonnas, vaid õppima on oodatud kõik, kellel on bakalaureusekraad humanitaar- või sotsiaalteaduste valdkonnas. Tähtis on valmidus nii ühiseks mõttetööks seminarides kui ka iseseisvaks tööks erialase kirjandusega.

Miks tulla meile õppima?

  • Kultuuriteooria ja filosoofia magistrikava on Eestis ainulaadne, mis pakub laia spektri teoreetilisi ja praktilisi aineid enese ja maailma paremaks mõistmiseks.
  • Interdistsiplinaarne õppekava põimib eri kultuuriteoreetilisi ja filosoofilisi distsipliine, et luua eeldused vanemat ja uuemat, oma ja võõrast ühendava kultuurilise terviku analüüsimiseks.
  • Õpingute käigus õpitakse kasutama filosoofilisi ja kultuuriteoreetilisi analüüsimeetodeid.
  • Oluline koht on õppetöös seminaridel, kus töötatakse teoreetiliste tekstidega ning analüüsitakse nende rakendusvõimalusi tänapäeva kultuuris või aktuaalsete filosoofiliste probleemide lahendamiseks.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe (loengud ja seminarid toimuvad neljapäevast laupäevani)
  • Magistrikraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja kirjutada õppejõu juhendamisel magistritöö. 

Olulised eriala- ja üldained

Õppekava koosneb eriala põhimoodulist, kus pakutakse süvendatud teadmisi kultuurifilosoofiast, kultuurisemiootikast, teadusfilosoofiast, kultuuride uuringutest, ajaloofilosoofiast ja kirjandusteooriast.

Nendele lisanduvad erialased seminarid, praktikumid ja magistriseminarid.

Üldainete moodulis tutvutakse humanitaarteaduste uuemate metodoloogiatega ja viia rühmatööna läbi erialadevaheline uurimisprojekt (ELU projekt).

Kohustuslikke aineid täiendavad valikained väga mitmesuguste teemadel, samuti on võimalus õppida uusi keeli või süvendada teadmisi vanadest.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta.

  • Tallinna ülikoolis on tudengitele avatud rikkalik mitmekorruseline raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad sõpradega uute teadmiste üle arutamiseks.

  • Üliõpilased on oodatud akadeemilistele üritustele: "TÜHI saal", "TÜHI teadusseminar" ja "TÜHI pop-up seminar".

  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Tõnu Viik on filosoofiaprofessor. Ta on õppinud ja töötanud Moskvas, Helsingis, Atlantas, Marburgis, Berliinis ja Reykjavikis. Ta on olnud Eesti Humanitaarinstituudi (EHI) rektor ja on praegu TLÜ humanitaarteaduste instituudi direktor. Eestis on ta õpetanud filosoofiat alates 1993. aastast ning andnud kursusi, mis põhinevad filosoofia ajalool, kontinentaalsel filosoofial, kultuurifilosoofial ja fenomenoloogial.

Tõnu Viigi teadustöö lähtub fenomenoloogia, kultuurifilosoofia ja kultuuriteooria traditsioonidest. Tema uurimistöö keskendub kultuurisõltelisele tähenduseloomele ja selle käsitlemisele fenomenoloogilisest vaatenurgast. Tõnu Viigi uurimistööde kohta loe veel siit.

Tõnu Viik meedias:

 


Mihhail Lotman on rahvusvahelise mainega kirjandusteadlane ja kultuurisemiootik. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogiat ja semiootikat, alates 1991. aastast on õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis ja seejärel Tallinna ülikoolis.

Praegu on ta Tallinna ülikooli kirjandusteooria ja semiootika professor ning samuti Tartu ülikooli juhtivteadur. Tema erialased huvid on seotud ennekõike värsianalüüsi, kultuurisemiootika, kirjandusteooria, vene kultuuriloo, retoorika ja poliitikaga. Ta on avaldanud suure hulga erialaseid uurimusi eesti, vene, inglise jt keeltes. Oma blogis  analüüsib ta päevakajalisi sündmusi.

 

 

 


Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).


Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:


Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse ja kultuurianalüüsi dotsent ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.

Eneken Laanes meei


Margus Vihalem on filosoofia dotsent. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Kultuuriteooria ja filosoofia Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:


Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.


Piret Peiker on semiootikavaramu teadur. Ta on lõpetanud doktoriõpinguid Turu ülikoolis, kus kaitses oma väitekirja moderniseerumisdiskursustest 19.-21. sajandi Eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on postkolonialism, modernsus, rahvuslus ja riiklus, ülemaailmastumine ning žanriuuringud.

Vastuvõtutingimused

  • Kandidaadil peab olema bakalaureusekraad või sellele vastav ettevalmistuse aste.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on magistritöö esialgne kava (2−3 lehekülge), mis tuleb esitada koos vastuvõtudokumentidega SAIS-i keskkonnas. Magistritöö esialgne kava peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi nimi.
  • Suulises osas toimub vestlus vastuvõtukomisjoniga. Vestlusel tutvustab kandidaat oma magistritöö kavandit ja lisaks hinnatakse tema huvi eriala vastu. Vestluse kellaaeg teatatakse kandidaadile e-posti teel.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vilistlased

"Humanitaarharidus koondub minu jaoks ennekõike filosoofia ümber – siin kohtuvad paljud suured inimtegevuse valdkonnad ja inimkonda läbi ajastute köitnud küsimused. Lisaks leiab filosoofiast ka sissejuhatuse paljudesse teadustesse ning kultuuri- ja ühiskonna võtmeküsimustesse. Toon mõned näited: kuidas mõtestada ja analüüsida ühiskondlike nähtuseid? Milline võiks olla parim riigikorraldus? Milline koht on kunstil ja religioonil kultuuris ja inimese elus? Kuidas on see kõik seotud ajalooga? Ja lõpuks suured filosoofilised teemad tõest, inimelu mõttest ning ajaliku ja igaviku omavahelisest suhtest. Nende teemade tundmaõppimine avab omamoodi aegade laeka inimese maailmadest, tema hoiakutest ja taotlustest oma eesmärkide püüdlemisel. See õpetab mõistma ka seda, millised ohud ja väljakutsed inimese hinge neis asjus ümbritsevad. Kohtumine maailma kultuuri- ja mõttevaramuga annab intellektuaalset enesekindlust ja arendab empaatilisust erinevate kultuuride, mõtteviiside ja inimestega suhtlemisel. Mäletan üht oma õppejõudu kunagi ütlemas: "Hari ennast nii palju kui saad." Sellega sai antud omamoodi lõpmatu ülesanne. Lõpmatud ülesanded ei ole ehk päriselt täidetavad, küll aga aitavad nad kaasa oma piiride tundmaõppimisel. Seeläbi on minu jaoks tekkinud kogemus ja mõtteruum, ilma milleta ei kujutaks ma oma praegust tööd ajakirjaniku ja toimetajana päriselt ette."

Joonas Hellerma on valitud Tallinna Ülikooli silmapaistvaks vilistlaseks 2017.

 


"Tulin kultuuriteooria magistrantuuri kaheksa aastat pärast EKA kunstiteaduse BA lõpetamist täiesti egoistlikul põhjusel. Mõistsin, et ma ei saa enam ise õpetada, kui ei pane ennast vahepeal õppija rolli. Kaks aastat magistrantuuri oli kui intellektuaalne sanatoorium koos fantastiliste inimestega. Kultuuriteooria õppekava ja õppejõud tekitasid ausust enda ja oma võimete vastu, esimest korda puudus õppeprotsessis hirm olla küündimatu, mitte teada või osata. Seminari töövorm eeldas, et igaüks töötab kaasa just enda teemast ja huvidest lähtuvalt, samas õppides teistelt eriomase mõtlemisega magistrantidelt ja doktorantidelt. Olen selle laiendatud õppimise, mõtlemise ja akadeemilise kirjutamise kogemuse eest tohutult tänulik, see on hea alus, millelt kunstiprofessionaalina ja õppejõuna ise edasi minna, pöördudes samas pidevalt selle meeldiva püüdluskogemuse juurde tagasi."


"Mäletan, et mul oli ühel semestril selline päev, mis algas kahe järjestikuse Tõnu Viigi humanitaarteaduste metodoloogia seminariga ja sellele järgnes vabaaine brändikommunikatsiooni teooria teisest instituudist. Just siis sai mulle selgeks, et kultuuriteooria ei ole vaid mingi abstraktne teoreetiline jutt, vaid alus väga paljudele n-ö praktilistele valdkondadele. Kõik bränditeooria alused tulevad tegelikult kultuuriteooriast, ainult et seal on need muidugi pahempidi keeratud ja rakendatud brändidele kasumit tootma. Mina õppisin TLÜ-s magistriõppes ja töötasin selle kõrvalt, mistõttu pakkusid arutelud seminarides ja pikkadesse tekstidesse süvenemine tööelule head vaheldust. Eriti on meelde jäänud võrratu Jaan Lahe loengud kaasaegsest religioonipildist, Marju Kõivupuu põnev lähenemine loodusele ja pärandkultuurile, Marek Tamme asjalikud seminarid, Tõnis Kahu loengud ja Margus Vihalemma filosoofiaseminarid. Humanitaaralade õppes Eestis ei juhtu just sageli, et õppejõud on mitte ainult oma ala eksperdid vaid ka arvamusliidrid, kes võtavad regulaarselt sõna Eesti olulistes meediaväljaannetes. Usun, et see on üks TLÜ kultuuriteooria tugevamaid külgi ning inspireeriv ka tudengitele."


"Kõik oligi täpselt nii nagu eeldasin või veidi hullem. Tekstid, mis on ladina tähtedes ja eesti sõnadega, aga millest aru ei saa. Neist moodustuvad teemad, kust pungub olemise essents vabariigi targimate peade, so nii õpetajate kui ka õpilaste esituses. Lisaks lahe ja inspireeriv ruum endises Eesti Humanitaarinstituudis. Mul oli diplom olemas, aga kripeldas, sest olin Tartu ülikoolis ajakirjandust õppides vähe võtnud. Eeldasin, et on hea elus üks amet selgeks õppida, kuid amet õpetab end tehes ise. Ülikoolis võetud ained las ollagi võimalikult argivälised, seevastu alusena aga olemuslikud ja möödapääsmatud. Ülikool ei ole kutsekool. Ülikool on ikka kõrgkool. Ja tulla tasub ikka, isegi kui teised on pool põlvkonda nooremad. Näed noori inimesi, saad korralikult läbi raputatud ja jõudu edasi minna, energiat ja eneseharimist."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrantuuris omandatud haridus loob eeldused töötada väga erinevates ametites, kus eeldatakse kiiret kohanemisvõimet, head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, suurt analüütilist võimekust ja head kriitilist mõtlemist. Senised lõpetajad on leidnud tööd näiteks ajakirjanduses, riigisektoris, kirjastustes, rahvusvahelistes organisatsioonides, koolituskeskustes ja ülikoolides.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrantuuri läbimine loob head eeldused doktoriõpinguteks ükskõik millisel humanitaarteaduslikul õppekaval, eriti filosoofias ja kultuuriteoorias. Suurepäraselt sobib oma õpinguid jätkata Tallinna ülikooli kultuuride uuringute doktorikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Vaata eriala

Kirjandusteadus

Humanitaarteaduste instituut

Sind huvitab kirjandus? Sulle meeldib väga lugeda ja sa soovid laiendada oma teadmisi selle kohta, mis kirjandus tegelikult on? Sa soovid kirjandusteoste üle mõelda ja jagada oma mõtteid teistega? Sulle meeldib kirjutada ja panna kirja oma arvamus loetud raamatute kohta? Või sulle meeldib hoopis kirjutada ilukirjandust - luulet ja proosat? Sul on tunne, et kirjandus ja lugemine on oluline osa sinu elust ja sa tahad õppida oma elu seda külge rohkem tundma.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala