tudengid suhtlemas

Suuline tõlge

Kas oled osav võõrkeeltes ja tunned huvi ümberringi toimuva vastu? Tule õpi suulist tõlget, et aidata eri kultuuriruumidest inimestel omavahel suhelda!

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 12

Õppevorm Päevaõpe

Tallinna ülikooli suulise tõlke õppekaval saad omandada vastava tehnika, et vahendada sõnavõtte nii järel- kui ka sünkroontõlke vormis, aga kuuled lähemalt ka sellest, kuidas erinevates olukordades tõlgina käituda ning mida teha siis, kui õige sõna kohe meelde ei tule.

Järgmine vastuvõtt õppekavale avaneb 2020. aastal!

  • Ootame õppima mistahes eriala bakalaureuseastme lõpetanud inimesi, kellel on väga hea emakeele ja kahe võõrkeele oskus - esimese võõrkeele oskus vähemalt C1-tasemel ja teise võõrkeele oskus vähemalt B2-tasemel.
  • Kandidaadil on hea suuline väljendusoskus ja analüüsivõime.
  • Kandidaat peaks huvituma maailmas toimuvast ning olema laia silmaringiga.

Miks tulla meile õppima?

Õppekava valmistab ette kõrge kvalifikatsiooniga tõlke, kes on pädevad töötama­ professionaalsete tõlkide meeskonnas nii Eestis kui ka rahvusvahelistes organisatsi­oonides, eelkõige Euroopa Liidu erinevates tõlketeenistustes.

Meie õppekava võimaldab tudengitel areneda mitmekülgselt – kahe aasta jooksul õpitakse järel- ja sünkroontõlke tehnikat, puututakse kokku nii kontakttõlke kui ka Euroopa Liidu temaatikaga.

Õppekava on praktilise suunitlusega. Õpingute käigus arendatakse teadmisi mitmesugustel teemadel (majandus, õigus, keskkond jms), seega ei võimalda suulise tõlke õpingud mitte ainult lihvida võõrkeeleoskust ning omandada suulise tõlke tehnikat, vaid saada ka rohkelt teadmisi eri valdkondadest.

 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Tulenevalt eriala olemusest koosneb meie õppekava peamiselt praktilistest ainetest ning vähesed teoreetilised ained on samuti praktilise suunitlusega.
  • Eesmärk on lisaks tõlketehnika omandamisele arendada ka suulist eneseväljendust ning esinemisjulgust. Tudengilt eeldatakse aktiivset osalemist õppetöös, aga ka individuaalset harjutamist õppetöö välisel ajal.

  • Stuudium lõpeb lõpueksamiga.

Olulised eriala- ja üldained

  • Peamised erialaained on seotud järel- ja sünkroontõlke tehnika õpetamisega ning tõlgi elukutse spetsiifika tutvustamisega.
  • Esimesel õppeaastal tehakse esmalt tutvust järeltõlkega – alustatakse ilma märkmeteta tõlkeharjutustega ning seejärel õpitakse märkmetehnikat. Kevadsemestril lisandub ka sünkroontõlge. Alates 2018/2019. õppeaastast on õppekavas kontakttõlke aine, kus käsitletakse tõlkeolukordi nii teoreetilistest kui praktilistest aspektidest.
  • Teisel aastal jätkub järel- ja sünkroontõlke harjutamine, aga tudengitele tutvustatakse ka tõlgi elukutse teoreetilisemaid aspekte.
  • Erialapraktika käigus saavad tudengid rakendada koolitundides õpitut päris elus, tõlkides erinevatel üritustel.
  • Valikainetena saab omandada teadmisi Euroopa Liidust, läbida kõnetehnika kursus, õppida kirjalikku tõlget või harjutada tõlkimist mingist lisakeelest.
  • Üleülikoolilise ainena pakutakse alates 2016. aastast õppeainet nimetusega Erialasid Lõimiv Uuendus (ELU), kus üliõpilased kohtuvad teiste erialade inimestega (üliõpilased, juhendajad, eksperdid) ja harjutavad meeskonnatööks vajalikke oskusi.
  • Lisaks saab üliõpilane valida üleülikoolilisi vabaaineid.

 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Suulise tõlke eriala õpetavad tegevtõlgid, kes töötavad nii Eesti turul kui ka Euroopa Liidu institutsioonides.
  • Õpingutele veelgi praktilisema suunitluse andmiseks mängitakse eriala-siseselt aeg-ajalt läbi konverentse, et lahendada päriselus esinevaid probleeme juba eos. Seal õpivad tudengid ka omavahelist koostööd.
  • Tihedat koostööd tehakse Euroopa Liiduga (sealt saadetakse aeg-ajalt külalisõppejõude ning korraldatakse virtuaaltunde).
  • Tudengid saavad käia praktikal, et klassiruumis õpitut ellu rakendada.
  • Tudengitel kasutuses on sünkroontõlke klass, raamatukogu, avarad auditooriumid, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Ketlin Ruukel-Ikkonen lõpetas Tallinna ülikooli suulise tõlke eriala 2012. aastal ning õpetab samal õppekaval 2014. aastast. Tema töökeelteks on hispaania ja inglise keel ning ta on läbinud Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraadi (DG SCIC) tõlkeõpetajate täiendkoolituse. Lisaks õpetamisele töötab Ketlin vabakutselise akrediteeritud tõlgina Euroopa Liidu institutsioonides.

 

 


Kristiina Raudsepp on tõlk ja tõlkija, kes jagab oma aega suulise ja kirjaliku tõlke vahel ning õpetab järel- ja sünkroontõlget inglise ja hispaania keelega. Konverentside, koolituste jne kõrval on tõlkinud kümmekond raamatut, tõlgib ajakirjale "Ajalugu". Tõlgi töö juures võlub teda eelkõige võimalus süveneda paljudesse eri valdkondadesse ja see, et ükski päev ei sarnane eelmisega: ette võib tulla tõlkimist nii jamón serrano õige lõikamisviisi koolitusel kui ka jäähokimängul. Tulevikus kavatseb rohkem tegeleda kontakttõlkega. Kristiina Raudsepp on läbinud Euroopa Parlamendi suulise tõlke peadirektoraadi (DG INTE) korraldatud tõlkeõpetajate täiendkoolituse.

 


Jekaterina Maadla õpetab järel- ja sünkroontõlget vene, inglise ja eesti keelega ning huvitub väga kontakttõlke temaatikast. Ta naudib eestivenelasena võimalust jagada oma emakeelt ja kultuuri. Ta usub, et sõnadega luuakse maailmaid ja et tõlgid muudavad neid arusaadavateks. Loeb oma lektoritööd õnnestunuks, kui suudab inspireerida tudengeid enesearenguks ka pärast ülikooli lõpetamist.

  • Jekaterina Maadla tutvustab kontakttõlget lähemalt siin

 


 

 


Lauri Elango õpetab suulist tõlget saksa ja inglise keelega. Ta on õppinud saksa filoloogiat ning teeb tihti kõnesid kosmose, bitcoini, maailmalõpu või muudel meeliülendavatel teemadel. Lauri on läbinud Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraadi (DG SCIC) tõlkeõpetajate täiendkoolituse.

 

 

 

 

 


Reeli Pärn  õpetab järel- ja sünkroontõlget prantsuse, inglise ja itaalia keelega. Ta on läbinud Euroopa Komisjoni suulise tõlke peadirektoraadi (DG SCIC) tõlkeõpetajate täiendkoolituse. Reeli Pärn tegutseb vabakutselise tõlgina nii Eestis kui ka Euroopa Liidu institutsioonides.

Vastuvõtutingimused

 

2019. aastal õppekavale vastuvõttu ei toimu.

Kandidaadilt eeldame:

  • bakalaureusekraadi mis tahes erialal;
  • ühe võõrkeele (vene, inglise, saksa, hispaania) oskust vähemalt C1-tasemel ning teise võõrkeele (vene, inglise, saksa) oskust vähemalt B2-tasemel;
  • eesti keelt emakeelena või vähemalt C1-tasemel;
  • väga head suulist väljendusoskust;
  • head keeletaju;
  • analüüsivõimet;
  • huvi maailmas toimuva vastu

Koos avaldusega tuleb SAISis esitada motivatsioonikiri ja CV.

Motivatsioonikirjas peab kajastuma ka keeleoskuse tase, kus keeleoskus on omandatud ja kas kandidaat on viibinud selle keele keskkonnas. Samuti peab motivatsioonikiri veenma vastuvõtukomisjoni kandidaadi huvis eriala vastu.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam on suuline. Eksam algab lühikese vestlusega, kus kandidaadil palutakse end tutvustada.

Seejärel testitakse kandidaadi keele- ja analüüsioskust tõlkeharjutustega: kandidaadile esitatakse ükshaaval umbes kolmeminutilised kõned tema motivatsioonikirjas väljatoodud keeltes. Sel ajal kandidaat märkmeid teha ei saa. Seejärel palutakse tal kõne kas oma emakeelde või tugevaimasse võõrkeelde ümber panna.

Näide: Eksamile tuleb kandidaat C1-tasemel inglise ja B2-tasemel saksa keele oskusega.Talle tehakse ingliskeelne kõne, mille ta tõlgib eesti keelde, siis eestikeelne kõne, mille ta tõlgib inglise keelde ning lõpuks saksakeelne kõne, mille ta tõlgib eesti keelde.

Pärast tõlkeharjutusi vesteldakse päevakajalistel teemadel, osa küsimusi esitatakse võõrkeeles, millega kandidaat on eksamile tulnud.

Eksami täpne kuupäev ja kellaaeg teatatakse kandidaadile enne eksamit e-posti teel.

Keelerühma avamiseks kehtib kolme üliõpilase miinimumnõue.

Vastuvõtulävend on 70 palli.

Vilistlased

"Minu karjäär on tänaseks viinud mind tõlkesuunalt kõrvale, kuid just õpingud suulise tõlke magistrantuuris andsid mulle kunagi julguse kandideerida "Aktuaalse Kaamera" töötajate ridadesse ja alustada tööd teleajakirjanikuna. Vaatamata sellele, et suuline tõlge on spetsiifiline eriala, sain ma uuele tööle asudes peagi aru, et õpingutest oli väga palju kasu ka minu uues ametis. Kui nimetada vaid mõned asjad -  esinemisjulgus, lai silmaring, analüüsivõime, põhitõdedega kursis olemine poliitikast kultuurini, kiire reaktsioon. Just see viimane - võime pingelises olukorras adekvaatselt reageerida ja seda sekundite jooksul - on suulise tõlke õpingutelt kaasavõetu, ilma milleta ma ilmselt otse-eetris end niivõrd vabalt ei tunneks. Olen kõige õpitu ja kogetu eest TLÜ suulise tõlke õppetoolile väga tänulik. Ilma nende õpinguteta ei oleks ma kindlasti täna seal, kus ma olen."


"Tallinna ülikooli suulise tõlke õppekava ei anna sugugi nii kitsaid oskusi/teadmisi nagu arvata võiks. Selle kursuse käigus on keeleline aspekt pigem teisejärguline ja põhirõhk on hoopis sellel, mis on tänapäeva maailmas eriti tähtis: mõtlemis- ja analüüsimisoskus. Et tõlk ei ole pelgalt kõndiv sõnaraamat, peab ta suutma näha sõnade taha ja mõistma kõne sisu ja selle sõnumit. On ilmselge, miks sellised oskused just praegusel, n-ö tõejärgsel ajastul eriti hinnas on. 

Kui mina Tallinna ülikoolis õppisin, ei olnud Eestil veel Euroopa Liidu eesistuja kogemust ning seetõttu võis tunduda, et Euroopa Liit on meist kaugel. Nüüd aga, kus me oleme kõik vähemalt ühe korra mingile tähtsale kohtumisele hiljaks jäänud just sellepärast, et pidime mingi tähtsa ministri kolonni möödaminekut ootama, peaksime aru saama, et ka Eesti on täisväärtuslik Euroopa Liidu liige, kus meie häälel on sama kaal nagu teiste riikide omal. 

Tallinna ülikooli lõpetanud tõlgid saavad kindlasti olema kasulikud mitte ainult EL-le aga ka kõikvõimalikele riigiasutustele."


"Suulist tõlget sattusin õppima üsna juhuslikult – sõbranna rääkis, et läheb sellist põnevat eriala õppima ja mõtlesin, et prooviks ka. Juba siis olin veendunud, et kui üldse tõlkida, siis ainult suuliselt. Suulise tõlke magistriõpingute jooksul sain hea ülevaate sellest, mis see suulise tõlgi töö üldse on ja loomulikult tekkisid ka tõlgi tööks vajalikud oskused. Natuke sain proovida kätt ka kirjalikus tõlkimises ning toimetamises. Heaks ja väga heaks tõlgiks on aga võimalik saada ainult harjutades, harjutades ja veel kord harjutades. Õpingute jooksul sai peetud palju harjutuskõnesid ning lihvitud suulist eneseväljendusoskust, mis tuleb kasuks mis tahes ametikohal töötades. Üsna ootamatult sattusin tööle Politsei- ja Piirivalveameti tõlketalitusse inglise keele tõlk-tõlkijaks ning paari aasta pärast asusin tööle tõlketalituse juhi ametikohal. Töö õiguskaitseasutuses on põnev ja loomulikult rakendan siin igapäevaselt magistriõpingute jooksul omandatud teadmisi ja oskusi."

  • Loe siit, milline on PPA tõlketalituse tavaline tööpäev. 

"Väikeriigist pärit tõlgile on Euroopa Liidu institutsioonide juures tõlkimine imeline võimalus. Brüsselis elaval tõlgil on tööd piisavalt, teemad vahelduvad kiiresti ja uusi teadmisi koguneb iga päevaga. Eks alguses on selline infotulv veidi hirmutav ja mingi hetk küllap tekib ka rutiin, aga nii on ilmselt igas töös. Kindel on aga see, et seda võimalust Tallinna ülikoolis õppimata ei oleks mulle kunagi avanenud. Juba õppimise aeg on väga põnev, sest magistriõpinguid alustab alati väga eriilmeline seltskond, erinevas vanuses, erineva taustaga, erinevate kogemustega, kellest koos tegutsedes kujuneb üks hästitoimiv tervik. Keeleoskus on muidugi oluline, aga ainult sellega kaaslaste usaldust ei pälvi. Kuivõrd tööpäevad mööduvad tõlgil sageli üsna kitsastes oludes ja kolleegidega ninapidi koos, on ikka abiks, kui partnerit usaldad ja Tallinna ülikoolis õppinud kolleege usaldan alati."

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Õppekava loob võimalused laialdaste teadmiste ja oskuste omandamiseks tööks tõlgina riigiasutustes, ettevõtetes, rahvusvahelistes ja muudes organisatsioonides või vabakutselisena. Lõpetanutel on võimalus teha pingelist, kuid väga huvitavat ja vaheldusrikast tööd Eestis või Euroopa Liidu tõlketeenistuste juures.

Edasiõppimisvõimalused

Magistrikava lõpetamine loob eeldused, et jätkata õpinguid doktorantuuris näiteks lingvistika doktoriõppekaval. 

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Kirjalik tõlge

Humanitaarteaduste instituut

Kirjaliku tõlke õppekava arendab tõlkeoskusi nii tarbe- kui ka kunstiliste tekstide suunal ja on mõeldud sulle, kui oled huvitatud professionaalse tõlkija karjäärist või pead oma igapäevatöös sageli tõlkima.

Magistriõpe
Eesti keel
22
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keeleteadus ja keeletoimetamine

Humanitaarteaduste instituut

Keeleteaduse ja keeletoimetamise magistrikava on unikaalne, kuna õppekavas on ühendatud teoreetilised lingvistikateadmised ja nende praktiline rakendamine keeletoimetajatöös.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Saksa keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Saksa keele õppimisel ja õpetamisel Eestis ühtaegu nii ajalooline ja eesti identiteediga seonduv dimensioon kui ka väga praktiline ja majanduslik põhjendus. Saksamaa Liitvabariik on Euroopa Liidu majanduses ja poliitikas üks võtmeriike ning saksa keele oskajaid vajatakse nii majanduses kui ka kultuurielus.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala

Inglise keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Inglise keel on maailmakeel ning enamus meie koole on valinud selle keele oma esimeseks võõrkeeleks. Inglise keele õpetaja eriala lõpetanutel on alati kindel töökoht, sotsiaalne kindlustatus ja eeldused igakülgseks erialaseks arenguks, rahvusvaheliseks koostööks hariduse- ja kultuuri alal ning võimalus oma õpingute jätkamiseks ka kõrgemal akadeemilisel tasemel.

Magistriõpe
Eesti keel
lävendipõhine
Sessioonõpe
Vaata eriala