King Oedipus, One Thousand and One Nights (Friedrich Gross), Mrs Dalloway, Dr Jekyll and Mr Hyde

Maailmakirjandus

Maailmakirjanduse kursusel rändad ajas ja ruumis üle maailma. Loeme ja arutame kirjandusteoseid alates Vana-Kreeka tragöödiatest, keskaegse Euroopa luulest ja Shakespeare'i näidenditest kuni Lähis-Ida muinasjuttude ja Jaapani Edo perioodi tondijuttude ning tänapäeva Aafrika, Lõuna-Ameerika ja USA romaanideni.

Kursusel keskendume valitud teostele. Lisaks tekstidele tutvud nendel põhinevate filmide ja visuaalkultuuri vormidega. Õpid lähenema kirjandusteostele eri vaatenurkadest ja erinevate meetoditega. Kirjandust lugedes mõtestame inimese olemust ja tema potentsiaali ning arutame, kuidas tekstid mõjutavad meie eluvalikuid ja võimalusi. Kirjanduse kaudu õpid paremini tundma iseennast ja maailma kultuure.

Kursusel kasutame uuenduslikke ja mitmekesiseid õppevorme. Lisaks loengutele ja seminaridele on mitmed tegevused Moodle'i õpikeskkonnas, kus pääsed ligi tervikteostele ja paljudele muudele huvitavatele materjalidele. Õppe- ja uurimistöö toimub nii individuaalselt kui ka grupis. Kursusel saad väljendada oma mõtteid nii aruteludes kui ka kirjalikes töödes. 

Loengutes ja seminarides kohtud Eesti parimate ja rahvusvaheliselt tunnustatud kirjandusteadlastega. 

Õppejõud

 

Daniele Monticelli on semiootika ja tõlkeuuringute professor. Ta on õppinud, õpetanud ja teadurina töötanud Itaalias, Saksamaal, USAs ja Eestis nii Tallinna kui ka Tartu ülikoolis. Ta õpetab eesti, itaalia ja inglise keeles kursusi tänapäeva itaalia ühiskonnast, kultuurist ja poliitikast, keelefilosoofiast, võrdlevast kirjandusteadusest, tõlkimisest ning kureerib mitu uurimisseminari nii BA-, MA- kui ka doktoriõppe tasemel. Ta on osalenud ja osaleb mitme nõukogu ja komisjoni töös nii Eesti ülikoolides kui ka ühiskonnas ning on oluliselt panustanud romanistika ja tõlke programmide arengusse Tallinna ülikoolis. Ta on aktiivne ka ilukirjanduse tõlkijana eesti-itaalia suunal ning panustab kultuurilisse ja poliitilisse arutelusse Eesti meedias ja ühiskonnas. 

  • 2018. aastal pälvis Daniele Monticelli Eesti Vabariigi presidendilt Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Loe blogist.
  • Kuula intervjuud Lennart Meri raamatu "Hõbevalge" tõlkimisest itaalia keelde.
  • Daniele Monticelli oli saatekülaline saates "Plekktrumm".

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Julia Kuznetski on anglistika professor. Ta on õpetanud nii praktilist inglise keelt kui ka kirjandust ja kirjandusteadust käsitlevaid kursusi bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppe tasemel. Ta on juhendanud bakalaureuse- magistri- ja doktoritöid ning on panustanud BA, MA ja PhD õppekavade arengusse. Julia Tofantšuk on mitme erialase seltsi liige. 

Oma doktoritöös (2007) uuris Julia Tofantšuk identiteedikonstrueerimist kaasagsete briti naiskirjanike loomingus Eva Figesi, Jeanette Wintersoni ja Meera Syali näitel. Ta on avaldanud artikleid (sh Palgrave Macmillan, Peter Lang WV, VW Trier, Interlitteraria) ja esinenud ettekannetega soo- ja identiteediuuringute alal, on käsitlenud naisajaloo (Herstory) ja trauma teemasid, ökokriitikat ja ökofeminismi. Ta huvitub tänapäeva inglise keelt kõnelevate maade kirjandusest, identiteediuuringutest, diasporaa kirjandusest ja ökokriitikast, samas valdkondade lõimimise viisidest, nagu looduse ja kultuuri, kirjanduse ja kunsti vahekord.

Maris Saagpakk on saksa kultuuriloo ja kirjanduse dotsent. Tema akadeemiline karjäär on olnud seotud Tallinna ülikooliga, kus ta lõpetas algul saksa ja inglise keele õpetaja õppekava ning hiljem kaitses doktoritöö baltisaksa autobiograafiatest. Arvukate stipendiumide ja vahetusprogrammide raames on Saagpakul olnud võimalus ennast täiendada Hamburgi, Kieli, Erfurti, Würzburgi, Leipzigi ja mitmetes teistes Saksamaa ülikoolides ning Marburgis asuvas Herderi Instituudis. Erasmuse programmi raames on Saagpakk õpetanud Saksamaal, Tšehhis, Itaalias, Lätis ja Soomes. 

Teadustöö keskmes on tal alati olnud baltisaksa kultuurilugu ja kirjandus, eriti autobiograafiakirjandus, samuti Baltikumiga seotud saksa autori August von Kotzebue looming ja selle retseptsioon Eestis. Maris Saagpakk on vaadelnud baltisaksa kirjandust postkolonialistliku ideevälja kontekstis ning on juhtinud ETF grantiprojekti "Baltisaksa (kultuuri)tekstid ja postkoloniaalne diskursus" (2010-2012). Lisaks teadustööle on Saagpakk tegev tõlkijana.

Kristiina Rebane on prantsuse ja itaalia keele dotsent. 2018. aasta kevadel kaitses ta Tallinna Ülikoolis esiletõstmisega oma doktoritöö, mis on Eesti esimene itaalia keeles kirjutatud ja kaitstud italianistika doktoritöö. Ta on õppinud ja elanud Itaalias, samuti täiendanud end vahetusprogrammide raames Prantsusmaal. Keeleõppes peab ta oluliseks nii keele kommunikatiivset kui ka tunnetuslikku aspekti, tasakaalu igapäevase suhtluskeele ja keele kunstilise kasutuse vahel erinevates kultuurikontekstides. Oma teadustöös keskendub ta tegelase kõne ja mõtte refereerimise viisidele kirjanduslikes tekstides, pöörates erilist tähelepanu teadvuse voolule ja siirdkõnele 20. sajandi itaalia modernses romaanis.

Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri dotsent, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/ kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.

Alari Allik on Jaapani uuringute dotsent. Oma teadustöös keskendub ta omaeluloolisusele keskaegses jaapani kirjanduses ning käsitleb filosoofia ja religiooni mõju kirjanike enesemääratlusele.

Lisaks teadustööle on Alari Allik tegelenud ka klassikalise jaapani kirjanduse tõlkimise ja toimetamisega. Tallinna Ülikooli Kirjastuse "Bibliotheca Asiatica" sarjas on tema tõlkes ilmunud erakmunk Saigyō "Mägikodu" ja Fujiwara noTeika koostatud "Sada luuletust, sada luuletajat", mis annavad hea ülevaate keskaegsest jaapani luulest.

Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. 

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

Grigori Utgof on vene kirjanduse ning kirjandusteooria dotsent. Ta on õppinud Tallinna ülikoolis ja Wisconsini ülikoolis Madisonis, täiendanud end Viini ülikoolis (2014)ning pidanud välisloenguid Riias (2010), Varssavis (2012), Viinis (2012), Glasgows (2013) ja Napolis (2017).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on poeetika, tõlketeooria, vene kirjanduse ajalugu ning üldine tekstiteooria. Ta on osalenud Vladimir Nabokovi venekeelse "Kogutud teoste" (1999–2000) kommenteerimises ning rahvusvahelise noorfiloloogide ajakirja Studia Slavica toimetamises (2003, 2007–2011). 2015. aastal avaldas ta raamatu "Süntaktilised uuringud", 2014. aastast on ta uue eelretsenseeritava filoloogilise ajakirja Slavica Revalensia peatoimetaja.

Paul Rüsse on ameerika kirjanduse ja inglise keele õpetaja ja on lugenud seda ainet ja muid kirjandusteaduslikke distsipliine alates 1999. aastast. Lisaks õpingutele Tallinna pedagoogikaülikoolis on ta ennast täiendanud Louisville'i ülikoolis (USA). 

Teaduslikud huvid: Põhja-Ameerika põlisrahvaste kultuurid ja kirjandused, postmodernistlik proosa, postkoloniaalsed kirjandused, luule analüüs, inglise keele stilistika.

 

 

 

Merilin Kotta on hispaania kultuuri lektor. Tema Tartu ülikoolis kaitstud doktoritöö keskendus kirjutamisprotsessi kajastamisele tänapäeva katalaanikeelses lühijutus. Lisaks hispaania filoloogiale on ta on õppinud ajalugu Tallinna ülikoolis ja katalaani filoloogiat Girona, Valencia ja Baleaari saarte ülikoolis. Ta on arendanud Tallinna ülikooli koostööd Valencia ülikooliga, kus on ka käinud end täiendamas. On tõlkinud katalaani (Riera), baski (Uribe) ja mehhiko (Fuentes) kirjandust.

Teaduslikud huvid: tänapäeva katalaani ja baski (meta)kirjandus.

Piret Peiker on humanitaarteaduste instituudi teadur ja järeldoktor. Ta on lõpetanud doktoriõpinguid Turu ülikoolis, kus kaitses oma väitekirja moderniseerumisdiskursustest 19.-21. sajandi Eesti kirjanduses.

Tema peamised uurimisvaldkonnad on postkolonialism, modernsus, rahvuslus ja riiklus, ülemaailmastumine ning žanriuuringud.

Helen Geršman on Lähis-Ida uuringute lektor. Ta on omandanud Tallinna ülikoolis doktorikraadi kultuuride uuringute erialal. Ta on täiendanud ennast Hispaanias Granada ülikoolis, Iisraelis Jerusalemma heebrea ülikoolis ja õppinud türgi keelt Ankara keeltekoolis TÖMER ning araabia luulet ja retoorikat Süürias Aleppos.

Teaduslikud huvid: araabia luule ja retoorika

Märt Väljataga on kirjandusteadlane- ja kriitik, kultuuriajakirja Vikerkaar peatoimetaja ja tõlkija. Tema peamised uurimishuvid on stilistika, diakrooniline narratoloogia, ideede ajalugu, esteetika, kirjanduse ajalugu ja tõlkeuuringud. Lisaks Eesti autorite tõlgendamisele on ta avaldanud esseed "Mis on luule", "Miks uurida kirjandust?", "Narratiiv", "Luule- ja pärislugude eristus", "Dialoog ja demarkatsioonijoon ajalooteaduse ja kirjanduse vahel" ning gümnaasiumiõpiku "Kirjandus ja selle liigid". Ta on toimetanud ja osaliselt tõlkinud valikkogu vene formalismi ideedest "Kirjandus kui selline" (2014).

Jaan Undusk on Tallinna Ülikooli vanemteadur.