Doktoritöö näitas, et noored kasutavad inglise sõnu ja väljendeid sageli ja intensiivselt
3. mail kaitseb doktoritööd „English-Estonian code-copying in Estonian blogs and vlogs“ („Inglise-eesti koodikopeerimine Eesti blogides ja vlogides“) humanitaarteaduste instituudi doktorant Helin Kask.
Tänapäeval on inglise keele osakaal muutunud üha olulisemaks – mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Sotsiolingvistilist olukorda arvestades on oluline uurida inglise keele mõju eesti keelele. Kuigi mitmekeelset suhtlust Internetis on küll uuritud eri lähenemisi kasutades, on siiani vähe uurimusi Internetis asetleidvate keelekontaktide kohta. Tallinna Ülikooli doktorandi Helin Kase doktoritöö keskendubki praegu asetleidvatele kontaktidest johtuvatele keelemuutustele ning analüüsib noorte eestlaste keelekasutust veebis.
Intensiivsed kontaktid inglise keelega on ühiskonnas tõstatanud küsimuse eesti keele kestlikkuse kohta. Doktoritöö näitas, et noorte seas laenatakse (kopeeritakse) inglise sõnavara sageli ja intensiivselt. Samas ei laenata kunagi põhisõnavara (näiteks ema või leib), vaid laenatakse sõnu, millel on spetsiifiline tähendus (näiteks highlighter ja giveaway). Vähe on näiteid struktuurimuutustest ning need ei põhjusta tüpoloogilisi häireid. Kokkuvõttes saab öelda, et inglise-eesti keelekontaktid on kergelt intensiivsed ning kuuluvad Thomasoni ja Kaufmani (2002) viieastmelise skaala põhjal teise kategooriasse.
Doktoritöös analüüsiti 45 moe-, ilu- ja elustiiliblogi (kokku 275 263 sõna) ning 6 vlogi (kokku ligikaudu 48 000 sõna). Blogijad ja vlogijad olid vanuses 15–30. Tööst selgus, et kõige rohkem (u 89%) on täielikke koopiaid ehk traditsioonilises mõttes laene, st sõna võetakse inglise keelest üle samas vormis ja samas tähenduses. Sageli on need sõnad seotud selle valdkonnaga, mida blogija või vlogija kajastab, seega ilutoodete ja riideesemete nimetused, värvitoonid jms, näiteks eyeshadow brush ‘lauvärvi pintsel’ ja trench coat ‘vihmamantel’. Oluliselt vähem esineb sega- (u 7%) ja valikulisi koopiaid (u 4%). Segakoopiad on sellised liitsõnad ja -väljendid, millest üks osa on inglise, teine eesti keeles, näiteks nude-roosa ‘õrnroosa’ ja üli-üli-thankful ‘üli-üli-tänulik’. Valikulised koopiad on pealtnäha eestikeelsed. Doktoritöö materjalis on enamik valikulistest koopiatest mingi idioomi või piltliku väljendi tähenduse kopeerimine, enamasti on need sõna-sõnalt tõlked inglise keelest, näiteks väljend minu vabandused ‘my apologies’, mille asemel oleks eesti keeles loomulikum öelda ma vabandan. Mõnikord on selliste sõna-sõnalt tõlgete eesmärk keelemäng. Näiteid struktuurimuutustest on materjalis vähe, enamasti on need konstruktsioonid, mida on inglise keele mõjul tihedamini kasutama hakatud, näiteks olen ümbritsetud heade inimeste poolt (‘mind ümbritsevad head inimesed’) või olen spaasse minemas (‘lähen spaasse’). Viimati nimetatud muudatused on levinud ka eesti üldkeeles.
„Enim kopeeritakse spetsiifilise või kujundliku tähendusega väljendeid ja sõnu. Esimesel juhul on enamasti põhjus selles, et eesti keeles puudub sobiv vaste või ei anna see mõtet piisavalt täpselt edasi. Teisel juhul on eesmärk leida uusi väljendusvahendeid, mis mõjuksid uudselt ja värskelt. Lisaks soodustab kopeerimist: tugev emotsionaalne konnotatsioon ehk suuri tundeid on sageli kergem väljendada inglise keeles ja esinemissagedus ehk mida sagedamini inglise keeles esineb, seda suurema tõenäosusega võidakse seda kasutada ka eesti keeles,“ kommenteerib Kask.
Seni on Eestis vähe uuritud inglise sõnade integreerimist eesti keelde. Doktoritöös uuriti seda inglise omadussõnade ühildumise kaudu. Doktoritöö materjalis oli veidi rohkem näiteid omadussõna mitteühildumisest (55%). Samas näitas analüüs, et kui inglise omadussõna on morfoloogiliselt sarnane mõne eesti sõnaga ning see sobitub mõnesse Eesti käändkonda, siis omadussõna ühildub. Näiteks ühildusid alati kahesilbilised y-ga [i] lõppevad omadussõnad, mis on struktuurilt sarnased eesti omadussõnaga tubli: fancymaid toite ‘uhkemaid toite’. Enamasti ei ühildunud sellised omadussõnad, mille kirjapilt ja hääldus erinevad, näiteks awesome [oosõm] ‘võimas, äge’.
Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli professor Anna Verschik. Oponendid on Tilburgi Ülikooli professor Albert Backus ning Tartu Ülikooli kaasprofessor Virve-Anneli Vihman. Avalik kaitsmine toimub 3. mail kell 14.30 Tallinna Ülikooli saalis M-648. Laiem auditoorium saab kaitsmist kuulata ning kraaditaotlejale küsimusi esitada Zoomi keskkonnas. Kaitsmise sündmus.
Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
