Doktoritöö uuris muistse Sumeri-Akkadi kuningavõimu ja religiooni
Täna kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Vladimir Sazonov doktoritööd, milles uuris Sumeri-Akkadi kuningavõimuga kaasnevaid nähtusi ja toob välja nende omavahelised seosed.
Sumeri-Akkadi oli mitmeid tuhandeid aastaid kestnud periood ajaloos, mil Mesopotaamia toimusid paljud olulised muutused. Väitekirja autor uuris sealset kuningavõimu varadünastilisest ajastust III (2600-2335 eKr) kuni Gudea dünastia languseni Lagašis ca 2100 eKr.
Sazonov uuris mitut olulist kuningavõimu baaselementi või nendega seotud nähtust, mida varem pole piisavalt käsitletud (valitseja universalistlikud taotlused, valitsejate jumalikustamine ja valitseja jumalik päritolu). Valitseja universalistlikud taotlused avalduvad näiteks selles, et nad kasutavad endast rääkides tiitleid, nagu „universumi kuningas“, „nelja ilmakaare kuningas“ (kogu universumi) ehk väljendeid, mis näitavad soovi olla maailmavalitseja.
Doktoritööst selgus, et Sumeri ja Akkadi valitsejate universalistlikud taotlused seonduvad nii jumaliku päritolu kui ka jumalikustamisega, kuid nende side viimasega tundub olevat selgelt tugevam. Sazonov usub, et muistse Sumeri ja Akkadi valitsejate pretendeerimine jumalikule päritolule oli otseselt seotud nende universalistlike taotlustega.
Lisaks uuris autor oma töös valitsejate templipoliitikat ning sõjateoloogiat kui kuningavõimu ideoloogia instrumenti ja propaganda ühte olulist osa. „Sõjateoloogia alged said alguse varadünastilisest Lagašist ja olid suuresti seotud valitsejate ambitsioonide tekke ja arenguga ning sõjateoloogia peegeldas ka valitseja sise- ja välispoliitilisi ning religioosseid arusaamu maailmast ja selle ülesehitustest,“ selgitab Sazonov. Lisaks on sõjateoloogia olulisel määral aidanud kaasa ka valitseja jumalikustamise kontseptsiooni kujunemisele.
Töö autor on oma väitekirjas näidanud, et kõik valitsejad Mesopotaamias III eelkristlikul aastatuhandel, kes kasutasid tiitlit „nelja ilmakaare kuningas“, olid alati jumalikustatud juba nende elu ajal. Need aga, kes kasutasid teist universalistlikku tiitlit „universumi kuningas“ (LUGAL KIŠ), seda ei olnud.
Sazonov selgitab, et LUGAL KIŠ, mis algselt tähendas vaid Sumeri linnriigi Kiši linnriigi valitsejat ja hiljem laiemalt Põhja-Sumeri hegemooni ning veel hiljem „universumi kuningat“, ei omandanud kunagi nii kõikhõlmavat tähendust nagu „nelja ilmakaare kuningas“. „Viimane oli seotud ilmselt nii taeva kui maa valitsemisega, kosmiliste ja jumalike sfääridega, sh tähtedega, kuu ning päiksega ja selle tiitli kandja oli ilmselt kosmokraatori ehk maailmavalitseja staatuses,“ leiab doktoritöö autor.
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorandi Vladimir Sazonovi doktoritöö pealkiri on "Aspects of Royal Ideology and Religion in Sumer and Akkad in III Millennium BCE" („Kuningavõimu ideoloogia ja religiooni aspektid muistses Sumeris ja Akkadis III eelkristlikul aastatuhandel“).
Avalik kaitsmine toimus neljapäeval, 16. jaanuaril, Tallinna Ülikoolis. Doktoritöö juhendaja on Tallinna Ülikooli dotsent Jaan Lahe.
Oponendid on Innsbrucki Ülikooli professor Robert Rollinger ning Helsingi Ülikooli teadur Sebastian Fink. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
