Doktoritöös selgub, et emakeele tugi on kõige edukam strateegia idioomide õppimisel
Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Rita Anita Forssten kaitseb 15. juunil 2021. aastal algusega kell 10.00 doktoritööd "The effects of L1-L2 analogy and transparency in Estonian adolescents’ EFL idiom comprehension" („Ema- ja teise keele vastete analoogia ja läbipaistvuse mõju eesti teismeliste inglise keele kui võõrkeele idioomide mõistmisele“).
Doktoritöös analüüsitakse tegureid, mis mõjutavad võõrkeele idioomidest arusaamist. Eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas läbipaistvus ning emakeele ja sihtkeele idioomide vaheline identsus/sarnasus mõjutavad Eesti teismeliste põhikooliõpilaste arusaamist inglise keele kui võõrkeele idioomidest ja millistele arusaamise strateegiatele nad tavaliselt toetuvad.
Doktorant Rita Anita Forssten selgitab tulemuste põhjal, et nii läbipaistvus kui ka identse eestikeelse vaste olemasolu hõlbustavad idioomidest arusaamist, aga nende vahel polnud statistiliselt märkimisväärset erinevust. „Emakeele ja võõrkeele idioomide analoogiast tulenevad testi tulemused viitasid ka negatiivsele ülekandele, juhul kui eesti keele ja inglise keele idioomid olid ainult osaliselt sarnased, aga mitte identsed,“ lisab Forssten. Eespool nimetatud tulemused toetavad varasemate uuringute analüüse ja järeldusi, milles lähtekeeleks (ja kohati ka sihtkeeleks) on olnud mõni muu keel. Doktorant peab huvitavaks, et kogutud andmed näitasid, et isegi juba Eesti 7. klassi õpilased soosisid semantilist analüüsi tundmatute inglise idioomide tähenduse leidmiseks. Semantiliseks analüüsiks loeti nii nende tõlgendamist sõnasõnalises tähenduses, kui ka kujundliku ja sõnasõnalise tähenduse omavahelist seostamist. Näiteks interpreteeritakse, et horse trading on hobuste vahetamine (nt „musta hobune valge vastu“). Samas ilmnesid individuaalsed erinevused: osa õpilastest toetus oma teadmistele emakeelsetest idioomidest ja tegelikult oligi emakeelest saadav tugi idioomi õige tähenduse leidmisel kõige tõhusamaks viisiks, kuigi teataval määral ilmnes ka emakeelsete idioomide vääritimõistmist, mis kandus üle võõrkeelele. Näiteks väljendi „kirss tordile“ vääritimõistmine: mingi asi (ehk kirss) on kõige parem osa millestki, kuid õige on, et see „kirss“ teeb midagi, mis juba on hea, lõplikult ära, nii et see on perfektne.
„Kogutud andmete põhjal võib anda mõningaid soovitusi nii Eesti inglise keele õpetajatele kui ka vastava keele õpikute autoritele, et korraldada idioomide õpetamist süstemaatiliselt. Kuna uurimistulemused viitasid emakeele toele kui kõige edukamale strateegiale idioomide õppimisel, siis tasuks algtasemel alustada idioomidega, millel on olemas identne eestikeelne vaste. Eriti veel sellistega, millel on lisaks sõnasõnaliselt võetav koostisosa. Ehkki tasub võtta arvesse, et tihti tuleb idioome õpetada lastele ka nende emakeeles,“ peab Forssten oluliseks. Kuna tulemused viitasid sellele, et edasijõudnumad õpilased soosivad pigem semantilist analüüsi, oleks järgmiseks loogiliseks sammuks võtta kasutusele idioomid, millel on sõnasõnaliselt võetav element. Näiteks väljend „talk the hind leg off a donkey“ (=rääkida kaua). Sõna talk saab võtta sõnasõnalises tähenduses. Idioomid, milles on selgelt näha seos kujundliku ja sõnasõnalise tähenduse vahel, aga milles puuduvad identne eestikeelne vaste ja sõnasõnaliselt võetav element, on sobilikumad mõnevõrra vanematele õpilastele, kelle kujundliku keele mõistmine on juba välja arenenud ja veel hiljem võiksid õpetatavate idioomide hulka lisanduda sellised idioomid, millel on sarnane (aga mitte päris identne) eestikeelne vaste, kuid viimati nimetatute puhul on tõenäoliselt vaja rohkem õpetajapoolset sekkumist, et takistada negatiivset ülekannet. Läbipaistmatud idioomid ilma sarnaste eestikeelsete vasteteta tasuks lükata edasijõudnute tasemele (v.a idioomid, mis on väga sagedased ja mida õpilastel läheb tõenäoliselt lähitulevikus vaja).
Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli saalis M648. Laiem auditoorium saab kaitsmist kuulata ning kraaditaotlejale küsimusi esitada Zoomi keskkonnas.
Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsent Liljana Skopinskaja ning Tallinna Ülikooli professor Suliko Liiv. Oponendid on Turu Ülikooli professor Katja Mäntylä ning Kansai Ülikooli dotsent Kris Ramonda. Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.
