Pressiteade

Tallinna Ülikool avab Eesti esimese arheoloogiliste luuleidude erihoidla

Kui siiamaani on arheoloogilised luuleiud olnud erinevates paikades laiali, siis sellest aastast saavad kõik leiud koondatud ühte hoidlasse - Tallinna Ülikooli värskelt valminud arheozooloogia kollektsiooni. Hoidlas leidub nii looma- kui ka inimluid. Selle nädala neljapäeval, 20. veebruaril on kõigil huvilistel võimalus hoidla ja luudega tutvuda.

luuhoidja

Uus, moodne luuhoidla asub Põhja-Tallinnas Ankru tänaval ning sinna on praeguseks hetkeks viidud Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogu luukollektsioon. Ees ootab veel üle Eesti asuvate sarnaste kogude kolimine. TLÜ arheoloogia teaduskogu juht, vanemteadur Lembi Lõugas rõhutab, et hoidla avamine on Eesti teadusajaloole olulise tähtsusega, kuna esimest korda said arheoloogilised luuleiud omale erihoidla.

Kokku on hoidlas umbes 15 000 luudega täidetud karpi, milles leidub hulgaliselt nii loomade kui ka inimeste luid. Lembi Lõugase sõnul on väga raske öelda, kui palju on seal täpsemalt erinevaid luid, sest karpe on nii üksikute kui ka sadade või isegi tuhandete leidudega.

Kõige vanimad leiud hoidlas pärinevad umbes 10 700 aasta tagusest ajast. Need on loomaluud meie vanimast inimasulast, praeguse Pulli küla alalt.

Haruldasemad inim- ja loomaluude leiud aga pärinevadki kiviajast. Loomaliikidest näiteks tarvas, metshobune, metskass, sookilpkonn ning Läänemeres varem arvukad olnud grööni hüljes ja pringel. „Kiviajast pärinevad inimluud on haruldased just seetõttu, et neid on seni väga vähe leitud,“ ütleb Lõugas.

Arheoloogilised luuleiud on aluseks paljudele uuringutele, mis on seotud mineviku keskkonna ja elurikkusega, muistse elu-olu ning inimeste suhete ning neid ümbritseva keskkonnaga. Luud talletavad omaniku elu jooksul läbi aineringete mitmesugust infot, mida teadlased saavad tänapäeval erinevaid uurimismeetodeid kasutades analüüsida, et paremini mõista, kuidas inimesed vanasti elasid.

Põnevamatel inimluudel on muu hulgas näha traumade, tapluste ja erinevate haiguste jälgi. Need võimaldavad mineviku eluolu kohta teha erinevaid järeldusi. „Luudest leitav info annab teavet meie esivanemate seas levinud haiguste kui ka nende toidulaua ja inimesi ümbritsenud keskkonna kohta,“ kinnitab Lõugas.

Uus moodne hoidla aitab teadlastel palju paremini ja lihtsamalt uurimistööd teha, sest luud on ühes kohas ja paremini süstematiseeritud ning kollektsioonist üles leitavad.

Süstematiseerimine ja andmebaaside arendamine on üks mahukamaid töid, mis tuleb luuhoidlas lähiajal ära teha. Lembi Lõugas ütleb, et põhjalikud andmebaasid võimaldaksid kollektsioonidele ligipääsu töölaua juurest lahkumata, samuti saaksid seda kasutada huvilised väljaspool teaduskogu. Selle tulemusel hakkaks luuhoidla töötama nagu raamatukogu.

Tallinna Ülikooli teadusprorektor Katrin Niglas kinnitab, et uue hoidla avamine on ülikooli jaoks märgilise tähtsusega rõõmus sündmus, mille nimel on pingutatud 10 aastat. “Teaduskogu eesmärk ei saa olla ainult leidude säilitamine, vaid ka tingimuste loomine selleks, et kogus olevad esemed oleksid teadustööks optimaalselt ligipääsetavad ja inspireeriksid seeläbi teadlaskonda uusi vaatenurki leidma ning teadmisi ammutama,” leiab Niglas.

Tallinna Ülikooli arheozooloogia kollektsiooni hoidla avamine toimub neljapäeval, 20. veebruaril, algusega kell 15 (Ankru tänav 4a, Tallinn). Oodatud on kõik, kes on hoidla valmimisele ja toimimisele kaasa aidanud. Peale avaüritust kell 16 -18 on kõigile uksed avatud ja võimalus on piiluda, mida põnevat hoidlast leiab.