Haridusuuenduse tunnustamine
Tallinna Ülikool soovib avalikult tunnustada haridusuuenduslikke algatusi, mida haridusasutused või muud organisatsioonid on uudsete õpetamis- ja juhendamispraktikatena tõenduspõhiselt kavandanud, sisse viinud ja hinnanud.
Esita oma kandidaat 2023. aasta haridusuuendusliku algatuse auhinnale!
Mis on haridusuuenduslik algatus?
Haridusuuenduslik algatus on uudne õpetamis- ja juhendamisviisid, mida on tõenduspõhiselt kavandatud, rakendatud ja hinnatud.
Miks on see vajalik?
Oma haridusuuenduslikke algatusi jagades levitame koolide, lasteaedade ja teiste asutuste näiteid heast ja uuenduslikust praktikast õppetöös ja selle korralduses. Nii inspireerime teisi haridusuuendajaid uudsetest õpetamis- ja õppimisviisidest ning nende tõenduspõhisest arendamisest.
Kuidas esitada oma kandidaati?
Oma ettepanekud tunnustamiseks võivad esitada haridusasutused ja muud organisatsioonid, kes soovivad esile tõsta enda või teiste algatusi.
Selleks tuleb edastada vabas vormis kirjeldus haridusuuenduslikust algatusest andes lühidalt ja põhjendatult ülevaate algatuse sisust, senisest rakendamisest, hinnangu algatuse tulemuslikkusele ja mõjule ning selgitades edasisi tegevusi.
Kirjelduses on soovitav vastata järgmistele küsimustele:
- Mis on olnud algatuse eesmärk õppijate õppimise ja arengu toetamisel? Millest lähtuvalt on selline eesmärk seatud?
- Milliseid muutusi on algatusega seoses asutuses sisse viidud?
- Kuidas on algatuse rakendamist hinnatud? Kuidas teate, et algatus annab soovitud tulemuse?
- Kuidas on algatust tutvustatud oma asutuses ja väljaspool?
- Mida on tehtud ja plaanitakse teha, et algatust edasi arendada?
Millal on tähtaeg?
Anna märku hiljemalt 6.09.2023.
Kust saan lisainfot?
Kui soovid küsida haridusuuenduse tunnustamise kohta lisa, siis palun võta ühendust partnerlussuhete ja kommunikatsiooni koordinaator Elisa-Brit Põldiga elisa-brit.pold@tlu.ee.
Tunnustamise aluseks on järgmised kriteeriumid:
- haridusuuendusliku algatuse eesmärk toetab õppija õppimist ja arengut lähtudes asutuse kogutud andmetest ja teaduslikust põhjendatusest;
- haridusuuenduslik algatus on mõjutanud koolikultuuri teisi aspekte ning muutused on kavandatud ka õpetajate ja teiste töötajate töökorralduses, õppekorralduses ja –keskkonnas, juhtimises, koostöös osapooltega jne;
- haridusuuendusliku algatuse tulemuslikkust on hinnatud ning jätkusuutlikkus on kavandatud tagades selle leviku asutuses ning väljaspool seda;
- haridusuuendusliku algatuse sisse viimise väljakutseid on asutus kriitiliselt analüüsinud ning määratlenud edasised arenduskohad.
Tutvu Tallinna Ülikooli haridusuuenduslike algatuste tunnustamise statuudiga
2023. aasta haridusuuendus - ClassAct OÜ koolijuhtimissüsteem
13. oktoobril toimunud Tallinna Ülikooli hariduskonverentsi “Tuleviku õpetaja” tunnustati järjekordselt haridusuuenduslikku algatust. Tänavu pälvis auhinna ClassAct OÜ koolijuhtimissüsteem. ClassAct on 2019. aastal Tabasalu Kooli ja arendaja koostöös valminud infosüsteem, mis sündis praktilisest vajadusest korrastada ja tõhustada koolis tuge vajavatele õpilastele osutatavaid tugiteenuseid. Esmane eesmärk oli luua nn toimiku süsteem, kuhu koondataks tugimeetmetest puudutatud isiku kohta kogu asjakohane informatsioon. Tegu on uudse lahendusega, mille tõhususe kohta on olemas juba ka selged mõõdikud. Heaks näiteks saab tuua Tabasalu Kooli, kus ClassActi kasutuselevõtt koosmõjus KiVa programmi rakendamisega viis kooli riiklikult mõõdetud kiusamisnäitaja kahe aastaga languseni 21%-lt 6%-le (riiklik keskmine on ca 18%).
2022. aasta haridusuuendus – Tartu Forseliuse Kool
Haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun ja haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi andsid 23. septembril hariduskonverentsil üle tänavuse haridusuuendusliku algatuse auhinna, mille pälvis Tartu Forseliuse Kool. Tartu Forseliuse Kooli haridusuuendusliku algatuse eesmärk oli koostöiselt toetada iga õppija võimalust kujundada enda haridustee. Alates 2018. aastast on Tartu Forseliuse Kooli õpetajad tegelenud ühistes õpiringides ennastjuhtivat õppijat toetavate materjalide välja töötamisega, et lähenemisviis toimiks süsteemselt ja mõtestatult. Läbi kolme õppeaasta on loodud ennastjuhtivat õppijat toetav süsteem ja antud perioodi jooksul on läbi viidud mitmeid mõõtmisi algatuse rakendamise hindamiseks.
2021. aasta haridusuuendus – Tuule Lasteaed
Tallinna Ülikooli hariduskonverents 2021 „Kuidas haridus uueneb?“ toimus 17. septembril. Konverentsil tutvustati haridusasutustele uuenduste toetamiseks loodud praktilisi lahendusi ja tunnustati haridusuuenduslikke algatusi.
Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun ja haridusinnovatsiooni prorektor Kristi Klaasmägi andsid konverentsil üle 2021. aasta haridusuuendusliku algatuse auhinna, mille pälvis Tallinna Tuule lasteaed.
Lasteaia haridusuuendusliku algatuse eesmärk oli toetada süsteemselt ja tõenduspõhiselt mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele oskuse kujunemist. Selleks arendasid lasteaia töötajad välja keeleõppe strateegia ning rakendasid seda oma lasteaias. Hiljem läbi viidud uuringu tulemused näitasid, et strateegia oli tulemuslik – Tallinna Tuule lasteaia mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele oskus arenes.
Programmi raames viidi muutused läbi ka õppe- ja kasvatustegevuste korralduses ja rühmade füüsilises keskkonnas. Lisaks on läbinud lasteaia õpetajad teemakohaseid koolitusi ning loonud eesti keele õpimapid. Sel õppeaastal liigub lasteaed edasi mitte-eesti kodukeelega laste eesti keele oskuse hindamise mudeli väljatöötamise poole. Muutuste elluviimist lasteaias toetas TLÜ koolieelse lasteasutuse juhtimise arenguprogrammis osalemine.
2020. aasta haridusuuendus – ProTera
30. oktoobril 2020 toimunud hariduskonverentsil "Haridusmõte" tunnustati järjekordselt haridusuuenduslikku algatust. Tänavu pävis auhinna Tartu erakool ProTERA uuenduse “Ennastjuhtiva õppija kujundamine rakendades coach'ivat suhtlemist toetavat õpilaste küsimustikku SPUNK” eest.
Auhinda oli pidulikul auhinnatseremoonial üle võtmas kooli direktor Marjeta Venno.
ProTERA on kool, kus arvestades õppijate omailma luuakse eakohast arengut ning kuuluvustunnet toetav vaimne õpikeskkond, kus huvide äratamise ning valikute tegemise kaudu kasvab õpimotivatsioon ning iseseisvus, kus varakult kujunetakse loovaks ja ennastjuhtivaks õppijaks, kus individuaalsel õpirajal liikumist toetatakse edasiviiva tagasiside ning coach'inguga.
Haridusuuendusliku algatuse eesmärk oli toetada pikemate, mitmeetapiliste väljakutsete sooritamist rakendades coach'ivat suhtlemist toetavat küsimustikku (SPUNK), mis aitab analüüsida protsessis olekut, aga ka suunab õpilast oma tegevust veelkord läbi mõtlema. Aasta lõpus läbiviidud rahuloluküsitlusest sai kool ka kinnitust, et uuendused on ennast ka õpilaste vaatenurgast õigustanud. Õpilased on nõus, et väljakutsed on põnevad, arendavad ja tiimijuhi poolt toetatud.
Muudatusele on lähenetud tõenduspõhiselt, süsteemselt ja kaasatud on kogu koolipere. Esile tõstmist väärib ka uuenduse jätkusuutlikkuse kavandamine, on näha, et muutus on saamas koolikultuuri pärisosaks.
2019. aasta haridusuuendus – Tallinna Kunstigümnaasium
2019. aasta haridusuuenduse auhind
24. oktoobri õpetajahariduse konverentsil toimus tunnustuse esmakordne valimine ja väljakuulutamine ning auhinna pälvis Tallinna Kunstigümnaasium, kelle haridusuuenduseks oli mitteformaalse hariduse integreerimine igapäevasesse õppetöösse läbi huvitundide sisseviimise I–III kooliastmes.
Auhinda oli pidulikul auhinnatseremoonial üle võtmas Tallinna Kunstigümnaasiumi direktor Mari-Liis Sults.
Haridusuuendusliku algatuse juures tõsteti Tallinna Ülikooli poolt esile selgelt sõnastatud eesmärki, mis on välja kasvanud kooli tegelikest probleemidest. Nii on tõenditena analüüsitud näiteks õpilaste vähest osalemist huviringides, õpilaste madalaid õpitulemusi ning suurt puudumiste arvu.
Oma kooli eesmärgi – motivieeritud ja ennastjuhtivad õppijad – saavutamiseks saadi inspiratsiooni teiste koolide kogemustega tutvumisest. Hea idee kõrval on Tallinna Kunstigümnaasium ka ideed süsteemselt ja kaasavalt oma koolis rakendanud. Nii juhtkond kui ka õpetajad on panustanud uuendusse ning see on kaasa toonud muudatusi ka üldises koolielu korralduses.
Esile tõstmist vääris ka kooli avatus kitsaskohtade analüüsimisel ning järjepidevus lahenduste otsimisel.
Huvitundide rakendamisel ei piirduta üksnes korralduslike ja tehniliste küsimuste arendamisega, vaid süvenetakse ka selles, kas ja kuidas õpilased on huvitundidesse kaasatud ja kuidas nende õpimotivatsioon selle käigus muutub.
