Haridusuuenduse kompetentsikeskus

Projekti esimesel perioodil toimus töö neljas tegevussuunas: didaktikaarendus, koolikultuur, kõrgkoolididaktika ja partnerlussuhted. Kavandatud tegevuste kõige olulisemaks mõjuks on muutunud õpikäsituse levik Eesti haridusruumis, selle järjest laiem omaksvõtt nii koolijuhtide, õpetajate, õppejõudude kui õppurite poolt. Ühesõnaga – liikumine Eesti elukestva õppe strateegias seatud eesmärkide suunas.  

Didaktikaarendus

Tegevussuuna peamiseks eesmärgiks on õppejõudude, õpetajate ning üliõpilaste koostöös toetada valdkondade üleste metoodikate, õpistrateegiate ning programmide väljatöötamist ning nende õpetajakoolituse õppekavadesse ja õpetajate täiendusõppesse sisseviimist, samuti õppurite individuaalseid eripärasid arvestavate meetodite ja lähenemiste kasutamist.

I tegevuse monitooringu töörühma juht oli Mati Heidmets ja didaktikaarenduse töörühma juht Katrin Poom-Valickis.

Koolikultuur

Muutunud õpikäsitus pole ainult uuenenud klassiruumi praktika. Kogu kooli organisatsioonikultuur ja juhtimismudel peab toetama muutusi õpikäsituses. Tegevussuuna eesmärgiks oli välja töötada muutuva õpikäsituse juurdumist toetavad juhtimismudelid ja kooliarendusele suunatud projektide stsenaariumid. Toetudes maailmapraktikale ning kooli kui organisatsiooni muutumistrendidele, pakutakse ja testitakse Eestile sobivaid kooliarendusmeetodeid, mis parimal viisil toetavad muutunud õpikäsituse juurdumist.

II tegevuse koolikultuuri töörühma juht oli Eve Eisenschmidt.

Kõrgkoolididaktika

Muutused õpikäsituses pole vaid üldhariduskoolide teema, samavõrra puudutab see ka kõrgkoole. Kaasaegse õpikäsituse ideoloogia ja praktika juurutamine kõrgharidusõppesse, ennekõike õpetajakoolitusse, on eeldus, et hakkaksid toimuma muutused ka teistel haridustasemetel. Kolmanda tegevuse raames töötatakse välja ja viiakse läbi uuenenud õpikäsitusest lähtuvaid kõrgkoolididaktika kursusi, arendatakse välja õppejõudude, koolitajate ja haridusarendajate professionaalse arengu süsteem.

Kõrgkoolididaktika töörühma juht oli Ann Leppiman.

Partnerlussuhted

Selleks, et uus teadmine ja praktika jõuaks tegelikku kooliellu, ei piisa ülikooli seinte vahel toimuvast arendustegevusest või tavapärasest koolitamisest. Tegevussuuna raames kujundatakse sisulised koostöösuhted ülikooli ja uuenemisteele asunud koolide vahel, arendatakse välja partnerkoolide ja õppejõudude temaatilised õpigrupid, töötatakse välja vastastikuste vaatluste ja kogemuste jagamise süsteemid ning viiakse läbi tegevusuuringuid ja arendusprojekte. Samuti kujundatakse välja partnerlussuhted haridusuuendusse panustava ettevõtluse ja kolmanda sektoriga.

Partnerlussuhete töörühma juht oli Kristi Vinter-Nemvalts.