Tulemuste levitamine

Tulemuste levitamine

Siit lehelt leiab projekti "Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine" ilmunud artiklid, ettekanded ja dokumendid.

Akadeemilised publikatsioonid

  • Harteis, C., Goller, M. & Gerholz, K.-H. (2022). Digitalization of work: Challenges for workplace learning. In L. Cairns, M. Malloch & B. O’Connor (Hrsg.), The SAGE handbook of learning and work (S. 329-341). London: Sage.
  • Maria Erss, Krista Loogma & Anna-Liisa Jõgi (2024). The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language, Cogent Education, 11:1, 2314515, DOI: 10.1080/2331186X.2024.2314515. 

Õpetajate toetuse ning õpilaste sihikindluse ja töökogemuse mõju eesti ja vene õppekeelega koolide õpilaste tegevusvõimekusele.

Artiklis uuriti, kuidas õpetajate toetus, õpilaste sihikindlus ja töökogemus väljaspool kooli on Eestis seotud õpilaste tegevusvõimekusega eesti ja vene õppekeelega koolides. Õpilaste andmed (n=9060) koguti 2022. aastal Tallinna Ülikooli koordineeritud õpilasuurimuse  raames. Tulemused näitasid, et õpilased, kes tajuvad koolis rohkem õpetajate toetust, on tegevusvõimekamad. Samuti on tegevusvõimekamad õpilased, kes on ise sihikindlamad. Kooli kõrvalt omandatud töökogemus panustab samuti suuremasse tegevusvõimekusse. Kuigi eesti õppekeelega koolide õpilased ja poisid olid mõlemad tegevusvõimekamad võrreldes vene õppekeelega koolide õpilaste ja tüdrukutega, olid  mõlemad seosed  väga nõrgad.  

Tegevusvõimekamad olid pigem need õpilased, kes töötasid koolivaheaegadel ja/või vabatahtlikult võrreldes õpilastega, kes käisid pidevalt tööl.  Õpilased õppisid töötades mitmesuguseid spetsiifilisi – ja üldoskusi, nagu suhtlemisoskus, rahatarkus, enesejuhtimine või töödistsipliin. Kokkuvõttes toonitavad tulemused õpetajate toetuse ja õpilaste töökogemuse olulisust õppija tegevusvõimekuse arendamisel.

  • Näkk, Anne-Mai ja Timoštšuk, Inge (ilmumas). Õpikonteksti ja koolis läbipõlemise seos alghariduse lõpus. Learning, Culture and Social Interaction. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4733532.

Konverentsi ettekanded

22.08.2023 esines Maria Erss Glasgow's toimunud Euroopa suurimal hariduskonverentsil ECER ettekandega "Õppija tegevusvõimekus kui kultuuriline ja soo fenomen: õpetajate toetuse ja töökogemuse roll tegevusvõimekuse prognoosimisel". Ettekanne oli osa laste ja noorte tegevusvõimekuse alasest sümpoosiumist, kus osalesid ka teadlased Saksamaalt ja Suurbritanniast. Maria Erssi ettekandes selgus, et õpetajate toetus ja õpilaste varasem töökogemus on positiivselt seotud õpilase tegevusvõimekusega koolis. Samuti mõjutab õpilaste tegevusvõimekust koolikultuur ja sugu. Eestikeelsete koolide õpilased ja poisid hindasid enda tegevusvõimekust ja õpetajate toetust sellele kõrgemalt kui venekeelsete koolide õpilased ning tüdrukud. Selleks, et noored julgeksid ja tahaksid olla koolis proaktiivsemad ning teha iseseisvaid otsuseid, on vaja toetada õpilaste valikuid, vabadust avaldada arvamust ja teha ettepanekuid. Tegevusvõimekusega seotud enesekindlust võib kasvatada ka töökogemus, mistõttu tuleks pakkuda noortele võimalusi töökogemuse saamiseks. 

Maria Erss koos Mark ja Andrea Priestley'ga  Glasgow Ülikooli saal

Maria Erss ECER 2023 konverentsil Glasgow's. Õppija tegevusvõimekuse toetamine erinevates õpikeskkondades, sealhulgas töökohal õppides, on FEWL projekti oluline fookus.
Esimesel pildil Mark Priestley, Andrea Priestley ja Maria Erss. Teisel fotol glasgow Ülikooli suur saal, mis on väidetavalt inspireerinud J.K.Rowlingu "Harry Potteri" sarja Sigatüüka lossi suurt saali. 
  

FEWL meedias

Maria Erss ja professor Krista Loogma tutvustasid Tallinna Ülikooli Twinning projekti "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise uuringute edendamine" (FEWL).

Teemaks oli oskuste ja kogemuste lõhe, mis ühest küljest tähendab ebakõla koolis õpitud ja tööl vajalike teadmiste vahel ja teisest küljest ebavõrdset ligipääsu töökohtadele. Arutati ka, kuidas õpetajad võiksid kaasa aidata tööl saadud kogemuste ja teadmiste mõtestamisele ning töökohtade tutvustamisele.

Juttu tuli ka sellest, mida noored tööl käies ja vabatahtlikku tööd tehes õpivad ja kui tähtis on omada ettekujutust tööl käimisest ning võimalikust karjääriteest.

Kuidas saaksid koolid ja õpetajad aidata olemasolevat ja tulevikus tekkivat töökogemuste lõhet vähendada ja ennetada?

Formaalharidus ei suuda tihti sammu pidada kiirete muutustega majanduses ja ühiskonnas, mistõttu muutub üha olulisemaks õppimine väljaspool kooli: tööl, huvihariduses, muuseumides ning teistes kultuuri- ja mäluasutustes. Aga ka informaalsete reaalsete või virtuaalsete kontaktide kaudu teatud oskusi omavate inimestega või iseõppimise teel.

Tallinna Ülikooli haridus- ja kasvatusteadlased eesotsas Inge Timoštšuki, Krista Loogma, Triin Roosalu ja Maria Ersiga tegelevad seetõttu praegu Euroopa Twinningu projektis "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute edendamine" just küsimustega, kuidas koolis ja töökohal õppimist paremini lõimida.

FEWL dokumentide repositoorium