Eesti õpetajatel on tugev usk õpilaste loovusesse

Doktoritöö keskendus loovusele koolikeskkonnas ning uuris, kuidas õpilased ja õpetajad näevad ja kogevad loovust. Laiem raamistik loovuse uurimiseks koolikeskkonnas, sh kultuurilised tegurid loovuse avaldumisel tähendab seda, et iga kooli või klassiruumi loovuse potentsiaali ja toetust peaks käsitlema kultuurilises kontekstis, millesse lisaks kooli enda kultuurile ja kliimale on kaasatud ka ühiskonna ja kultuuriruumi laiemad aspektid, nt kalduvus individualismi või kollektivismi suunas. Lisaks sellele, et võetakse arvesse õpilaste arusaamad loovusest ja selle väljendumisest, peab mõistma ka nende motivatsiooni uudsust luua. Õpetajate poolt vaadatuna on lisaks konkreetsematele õpetamismeetoditele, mis on suunatud loovuse esiletõstmiseks, oluline mõista õpetajate loova enesetõhususe taset ja nende arusaama loovusest. Teisisõnu kõrvutades seda, kuidas õpetajad ja õpilased saavad aru loovuse kontseptsioonist, saame vaadelda, millised on konkreetsed tegevused ja meetodid loovuse toetamiseks tõhusad.

Uuringust selgus, et õpilased näevad loovust läbi nelja erineva kategooria: uued ideed, unikaalsus, eneseväljendus ja vabadus/autonoomia. Nende jaoks on olulisemateks koolikliima faktoriteks, mis loovust soodustavad, õpetajate toetus, omavahelised suhted, avatud klassiõhkkond ja vabadus olla mina ise. Kõik need mõjutavad õpilaste sisemist motivatsiooni ehk soovi millegagi tegeleda huvi ja uudishimu põhjal. Kusjuures eesti õpilaste jaoks on peamiseks motivaatoriks ülesande keerukus, vene õpilaste jaoks aga on olulisimaks motivaatoriks õppimine uudishimust. Mõningal määral on Eesti õpilaste puhul tulnud välja ka väline motivatsioon – ehk et oma saavutuste teadvustamine teiste poolt paneb rohkem ja uudsemalt tegutsema.

Õpetajate seisukohast on oluline näha õpilaste loovat potentsiaali, Eesti õpetajatel on üldiselt tugev usk oma õpilaste loovpotentsiaali. Samal ajal vajab loov enesetõhusus ehk usk omaenda loovvõimetesse õpetajate seas veel kõvasti tugevdamist ja turgutamist. „Paljud ei usu, et suudavad ära tunda ja toetada loovust ning siis suure tõenäosusega ta seda ei teegi. Teine asi, millega arvestama peab, on see, et motivatsioon on inimestel erinev. Loovuse uurijad on jõudnud arusaamisele, et üldiselt on väline motivatsioon, nt hinded, auhinnad, raha jne, loovuse seisukohalt pärssiv – selleks, et head hinnet kätte saada, teen ikka läbiproovitud, kindla ja seega mitte uudse meetodiga oma ülesannet. Küll aga ei tohiks seda tüüpi faktorit täiesti välistada. Esiteks on neid, keda just väline “torkimine” panebki loovalt tegutsema ja teiseks, kui väline motivatsioon on seotud minu huvidega, siis võib see hoopis suurendada soovi uusi ideid genereerida. Näiteks heade hinnete eest lubab vanem lapsele osta uue mikroskoobi, mis on justkui väline mõjutaja, aga langeb kokku lapse huviga bioloogia vastu, Sellisel juhul paneb see väline motivaator teda rohkem pingutama,“ lisab Nemeržitski. 

Stanislav Nemeržitski sõnul väärib esile tõstmist mitu uuringutulemust. Esiteks, õpilaste uurimisel võrdles ta Eesti õpilasi, sh eesti ja vene õppekeelega koolides, ja Venemaa õpilasi, mida varem ei ole tehtud. Teiseks, kõrvutas ja asetas uuring ühte süsteemi õpilaste ja õpetajate vaatenurgad. Senised uurimused on keskendunud kas ühe või teise grupi vaadetele, Nemeržitski töö aga püüab asetada need kaks olulist gruppi ühte uurimisraamistikku. 

Uuringust selgub loovuse defineerimise erinevus – eesti õpilaste jaoks on see eeskätt seotud eneseväljenduse ja vabaduse komponendiga, vene õpilaste jaoks aga uudsete ideede ja unikaalsusega. „Kuigi minu uurimuse ja Venemaa õpilaste valimi põhjal ei saa teha väga suuri järeldusi, annab see hea aimduse, kuhu suunas mõtted liikusid. Kusjuures Eestis asuvate vene õppekeelega koolide õpilaste arusaamad ja hoiakud loovuse osas on sarnasemad Venemaa õpilaste omadele,“ täiendab doktorant. Teiseks erinevuseks nagu varem mainitud motivatsioon loovaks tegevuseks – eesti õpilaste jaoks on see ülesande keerukus või väljakutse ülesande lahendamisel, vene õpilaste jaoks aga uudishimu, mida ülesanne tekitab. Mõneti ootuspäraselt on eesti õpilased oluliselt individualistlikumad, hinnates autonoomiat palju tähtsamaks kui vene õpilased, kelle jaoks on tähtsad sellised kollektivistlikud omadused nagu rahvuslik/riiklik ja perekondlik kollektivism. Need kultuurilised erinevused aitavad mõista erineva taustaga noorte ja õpetajate lähenemist loovuse soodustamisele ja selle toetamisele. 

Avalik kaitsmine toimub 8. juunil kell 12 Tallinna Ülikooli saalis M648. Lisaks on võimalik kaitsmist jälgida Zoomi keskkonnas.

Doktoritöö juhendajad on Tallinna Ülikooli dotsent Eda Heinla ning Lundi Ülikooli dotsent Eva Hoff. Oponendid on Wroclawi Ülikooli professor Maciej Karwowski ning Helsingi Ülikooli professor Erika Löfström.

Doktoritöö on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.