Ühe Minuti Loeng

Teadlane teab: Mille poolest erineb kutseõpetaja üldharidusõpetajast? (Meidi Sirk)

Kutseõpetajaks saamine erineb üldharidusõpetajaks saamisest. Kui oleme harjunud mudeliga, et gümnaasiumi lõpetaja suundub ülikooli õpetajaks õppima, siis kutseõpetajaks õppimise puhul see nii ei ole, selgitab Tallinna Ülikooli kutsehariduse lektor Meidi Sirk.

kutseõpe

Esmalt on vaja omandada eriala, seejärel töökogemus ning alles sellele järgneb kutseõpetajaks õppimine. Seega sobib kutseõpetajaks saamist väljendada loosungiga “heast spetsialistist heaks kutseõpetajaks”

Kutseõpetaja töötab üldjuhul kutseõppeasutuses, kuid võib eriala koolitajana töötada ka mõnes ettevõttes. Ta loob oma tegevusega tingimused ja suunab õppeprotsessi õppija tööks vajalike teadmiste ja oskuste omandamiseks. Lisaks toetab ta õppija isiksuse arengut ja valmisoleku kujunemist elukestvaks õppeks.

Erinevalt üldhariduskoolide õpetajatest on kutseõpetaja õppijad väga erineva vanuse, eelneva hariduse, töökogemuse ja motivatsiooniga, mis seab kutseõpetajatele väljakutseid pedagoogilises tegevuses.

Peale õpetamise hõlmab kutseõpetaja töö kutsehariduse propageerimist, maine kujundamist, vastutust õppija teadmiste ja oskuste, sh õppesisu vastavuse eest tööandjate ootustele ning koostööd erinevate osapooltega, nagu näiteks kolleegidega, ettevõtete esindajatega ja teiste sotsiaalsete partneritega. Ühtlasi on koostöö oluline tegur kujundamaks kutseõpetajate rahulolu oma tööga. Ehk kutseõpetajad, kes teevad sagedamini koostööd erinevate osapooltega on ka rahulolevamad oma tööga.

Lisaks rõhutavad kutseõpetajad enda kui eriala esindaja eeskuju õppijatele, mis nõuab neilt pidevat enesetäiendamist nii erialaliselt kui ka pedagoogiliselt.

Kutseõpetajate töö on väga mitmekesine ja sobilik erialaspetsialistidele, kes ootavad oma elus väljakutseid ning tahavad panustada kutseharidusse.

Kutseõpetajaks on võimalik õppida Tallinna Ülikoolis Haridusteaduste instituudis bakalaureuseõppe Kutsepedagoogika õppekaval ja magistriõppe Kutseõpetaja õppekaval.