Erialaharidusel on kohustus infomaailmaga sammu pidada ning traditsioonide ja tulevikutrendide koosmõjul teabeühiskonna muutustega kohaneda.
Artiklis käsitletakse raamatukogu- ja infotöötajate erialakoolituse eri valdkondadega seonduvat Tallinna Pedagoogikaülikooli (TPÜ) infoteaduste osakonnas.
Artikkel koosneb järgmistest osadest:
Artikli lisana on esitatud TPÜ infoteaduse eriala õppekava.
RAAMATUKOGUHOIDJATE KOOLITUS TALLINNA PEDAGOOGILISES INSTITUUDIS
Eesti raamatukoguhoidjate erialakoolitusel on 70-aastane ajalugu. Raamatukogundushariduse küsimustega hakati regulaarselt tegelema käesoleva sajandi 20. aastatel, raamatukoguhoidjate ettevalmistus jõustus Tartu Ülikoolis 50. aastate lõpus ning alates 1965.aastast on diplomeeritud raamatukoguhoidjaks võimalik saada Tallinna Pedagoogikaülikoolis (30. jaanuarini 1992 E.Vilde nim. Tallinna Pedagoogiline Instituut/TPedI).
Erialakoolituse kujunemine ja areng on aastate vältel olnud infoteaduste osakonna õppejõudude uurimis- ja analüüsiaineks. Erialaperioodikas ilmunud rohkearvulised publikatsioonid annavad ülevaate raamatukogu- ja infotöötajate erialahariduse kujunemisest ja arengust Eestis.
Raamatukogundusharidust Eestis aastatel 1918-1940 on põhjalikult käsitlenud raamatukogunduse õppetooli professor Marje Aasmets ( Aasmets 1995 ), raamatukogunduse õpetamist Tartu Ülikoolis on analüüsinud Kaja Noodla (Noodla 1969).
Infoteaduste osakonna dotsent Mari Kalvik on andud ülevaate raamatukogundusharidusest Eestis aastatel 1944-1988 (Kalvik 1995), infoteaduse õppetooli professor Evi Rannap on oma ülevaateartiklites samuti käsitlenud erialahariduse problemaatikat (Rannap 1980, 1989).
Tähelepanu on pööratud ka õppekava sisulistele uuendustele - infoteaduste osakonna lektor Sirje Virkus on analüüsinud infotehnoloogia ja sellega seonduvate õppeainete osakaalu eriala õppekavas (Virkus 1995b). Raamatuteaduse õppetooli professor Mare Lott on andnud ülevaate kraadiharidusest infoteaduste osakonnas (Lott 1992).
Infoteaduste osakonna dotsent Aira Lepik on tutvustanud ja analüüsinud uuendusi erialaõpetuse korralduses ja sisus (Lepik 1993, 1994, 1995b, 1995c, 1995d).
Raamatukogunduse ja bibliograafia eriala toodi 1. septembril 1965 tolleaegsest Tartu Riiklikust Ülikoolist Tallinnasse - põhjuseks nii pealinna suuremad võimalused õppejõudude valikul kui õppetöö erivormide (praktikabaasid suuremate ja eri tüüpi raamatukogude näol) korraldamisel. Tartus oli õppetöö toimunud katkendlikult, koolituses kasutati enam kaugõppe vormi, diplomini jõudsid 206 tudengit, neist 132 kaugõppes (Kalvik 1995).
Raamatukogunduse ja bibliograafia õpingud toimuvad alates 1988.aastast Eestis koostatud ja TPedIs kinnitatud 5-aastaste õppeplaanide alusel, alates 1990. aastast mindi TPedIs üle aine- ja kursusesüsteemi ühendavale ôppeplaanile (Lepik 1991).
Tallinna Pedagoogikaülikoolis on raamatukogunduse ja bibliograafia eriala teisenenud infoteaduseks. TPÜs läbiviidud struktuurimuutused andsid infoteaduse erialale võimaluse leida endale loogiline koht sotsiaalteaduskonnas. Sotsiaalteaduskonnas toimus 1996/1997 õ.-a. vastuvõtt neljal erialal:
Struktuurimuutused raamatukogunduse ja bibliograafia kateedris algasid TPedIs 1991.aasta kevadsuvel, kui kuulutati välja konkurss ametikohtade täitmiseks raamatukogunduse kateedris, teadusliku informatsiooni ja bibliograafia kateedris ning raamatuteaduse õppetoolis. Sama aasta 30.aprilli TPedI Teadusnõukogu otsusega loodi raamatukogunduse osakond. Raamatukogunduse osakond asus nimetatud allüksustega tegutsema 1991.aasta sügissemestrist otsealluvuses rektoraadile. Järgmisel, 1992/1993 õppeaastal liideti raamatukogunduse osakond TPedIs tol ajal tegutsenud Sotsiaalteaduste Instituudiga (Lepik 1994).
Sügavamad muutused TPÜs algasid 1992/93 õppeaastal ning 1993.aasta juunikuus toimusid vastavalt TPÜ Teadusnõukogus kinnitatud ülikooli struktuurile (teaduskond, osakond, õppetool, lektoraat) ka õppetoolide professorite valimised. TPÜs rakendati rahvusvahelistele standarditele vastavat kohalevalimisprotseduuri, kus õppejõukandidaatide hindamine toimus habilitatsioonikomisjoni vahendusel, kusjuures vähemalt pooled komisjoni liikmed pidid olema väljaspoolt TPÜd.
Infoteaduste osakonnas kuulutati välja raamatukogunduse, infoteaduse ja raamatuteaduse õppetoolide professorite ametikohad, kuhu valiti 21.juunil 1993 vastavalt Marje Aasmets, Evi Rannap ja Mare Lott (Lepik 1995d).
Infoteaduste osakonnas on õppe- ja teadustöö integreeritud õppetoolides, erialaüliõpilased kuuluvad infoteaduste osakonda, magistrandid ja doktorandid kinnitatakse rektori käskkirjaga õppetoolide juurde. Käesoleval, 1996/1997 õppeaastal töötab infoteaduste osakonnas 6 täiskohaga õppejõudu, osakoormusega õppejõude on 10.
INFOTEADUSE BAKALAUREUSEKS TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOLIS
Ülikoolihariduse kaasajastamine eeldas loomulikult ka muutusi õpingute sisus ja struktuuris. Ülikooli erialadel kinnitati uued õppekavad 1994.a. mais. Alates 1994.aasta sügisest toimuvad Pedagoogikaülikooli kõigil erialadel õpingud uute õppekavade alusel, mis annavad võimaluse läbida erialaõpinguid erinevatel haridusastmetel:
Käesoleva aasta aprillis kinnitati TPÜ Nõukogus täiendatud ja parandatud infoteaduse eriala õppekava , mis võimaldab õpinguid akadeemilise koolituse kõigil astmetel ja omandada:
Et ülikooli ôppetöö korralduses kasutatavad terminid on paljudele vähetuntud, siis järgnevalt mõningaid selgitusi: nominaalne õppeaeg tähendab, et tudeng läbib õpingud katkestusteta ning 35 ainepunktilise õppeaastakoormusega ehk ühe semestri õpingutega kogub 17,5 ainepunkti, mida võimaldab ülikooli akadeemiline kalender.Ainepunkt on õppeaine mahu määramise ühikuks, 1 ainepunkt (AP) on üliõpilase intensiivse õppetöö kogumaht ühe töönädala (40 tundi) kestel mistahes vormis. Akadeemilise kalendri järgi kestab sügissemester 16 ja kevadsemester 18 õppenädalat. Lisades kaks õppesessiooni, à 3 nädalat, saame õppeaasta pikkuseks 40 õppenädalat. Õppeaineid jagunevad ülikoolis kohustuslikeks, valik- ja vabaaineteks (Õppeteatmik 1996/97 ).
Infoteaduse eriala õppekavas on esitatud kvalifikatsiooninõuded õpingute alustajatele (näiteks eeldab magistriõpingute alustamine ülikoolidiplomit ehk bakalaureusekraadi), nõuded koolituse astmete lõpetamiseks, õppeainete loend koos mahu ja sisu üldiseloomustusega ning õppeainete ja koolitusprogrammide osade valikuvõimalused ja -tingimused.
Seega on õppekava keskseks osaks eriala koolitusprogramm ehk erialase koolituse sisu ja mahtude kirjeldus. Kuna infoteaduse erialal on kavandatud täiemahuline ülikooliastme koolitusprogramm, eristuvad siin järgmised tasemed ehk koolituse astmed:
Iga järgmine aste sisaldab eelnevaid, seega on keskastme maht 15 + 25 ainepunkti, ülemastme maht 15+25+55 ainepunkti.
Infoteaduse eriala koolitusprogrammi alamaste (15 ainepunkti) sisaldab aineid, mis annavad süsteemse ülevaate infoteadustest. Infoteaduse eriala koolitusprogrammi keskaste (40 ainepunkti) sisaldab kohustuslikke ja valikaineid eesmärgiga anda süstemaatilised põhiteadmised erialast. Keskastme valikainetest peab tudeng koguma vähemalt 3 ainepunkti. Keskastmes on tudengil vaja koostada ja kaitsta proseminaritöö infoteaduste ühes valdkonnas - raamatukogunduses, bibliograafias, raamatuteaduses vms.
Infoteaduse eriala koolitusprogrammi ülemaste (95 ainepunkti) sisaldab kohustuslikke ja valikaineid eesmärgiga anda süvendatud erialateadmised. Ülemastme valikainetest peab tudeng koguma vähemalt 5 ainepunkti. Ülemastmes on tudengil vaja sooritada ka raamatukogupraktika 4 ainepunkti mahus ning neljanädalase infotöö praktika samas mahus ehk nelja nädala vältel. Erialakoolitus lõpeb ülemastmes bakalaureuseeksami sooritamisega ning balalaureusetöö koostamise ja kaitsmisega.
Infoteaduse eriala koolitusprogrammi ülemaste ning bakalaureusetöö (10 ainepunkti) koostamine ja kaitsmine annab lõpetajale teadmised ja oskused tööks dokumentaalse informatsiooniga. Infoteaduse eriala lõpetanul on kogemusi teabeteeninduse korraldamiseks ja andmepankade koostamiseks, oskusi infootsinguks ning eeldusi uurimistööks info-, raamatuteaduse ja raamatukogunduse alal. Diplomeeritud raamatukogu- ja infotöötaja oskab töödelda dokumente ja analüüsida nende sisu, tunneb infotöötluse traditsioonilisi ja arvutimeetodeid, teab erialateabe allikaid ning oskab neid kasutajatele vahendada.
Ülemastme lõpetanud kvalifitseeritakse infoteaduse bakalaureuseks, kes võib leida rakendust info- ja raamatukogutöötajana infotalitustes, raamatukogudes, arhiivides, muuseumides jm. dokumentaalse info töötlemisega ja vahendamisega tegelevates keskustes.
Seega saavad infoteaduse erialal bakalaureusehariduse need tudengid, kes on valinud infoteaduse oma õpingutes peaaineks ning läbinud selles ülemastme õpingud, sooritanud bakalaureuseeksami ning koostanud ja kaitsnud bakalaureusetöö. Bakalaureusehariduse saamiseks ei piisa peaaine õpingutest, neile peavad lisanduma üldained 20 ainepunkti mahus ning kõrval- ja vabaained 40 ainepunkti mahus.
Ülikooli ja teaduskonna üldainete loetelu koosneb kohustuslikest ja valikainetest. Sotsiaalteadused, võõrkeeled ja informaatika on 10 ainepunkti ulatuses üleülikoolilised kohustuslikud ained, teaduskonna üldaineid õpitakse 9 ainepunkti mahus.
Kõrvalained valib üliõpilane oma huvidest ja eeldustest lähtuvalt ülikoolis õpetatavate teiste erialade alam- ja keskastmetest. Kõrvalaineks infoteaduse eriala peaainena valinud tudengile võib olla näiteks alamaste saksa filoloogia koolitusprogrammist ning nii võib matemaatika eriala peaaineks valinud tudengile olla kõrvalaineks infoteaduse eriala koolitusprogrammi alamaste.
Vabaaineid, mida üliõpilane peaks õppekava kohaselt koguma vähemalt 5 AP, saab tudeng valida TPÜs mistahes õpetatavate õppeainete hulgast või teistes ülikoolides ülikoolidevahelise üliõpilaste nn. "akadeemilise hulkurluse" raames.
Ülikooliharidus infoteaduse erialal koosneb järgmistest osadest:
Kokku 160 ainepunkti.
Kõrvalaineteks võivad olla:
Seega realiseerub tudengi valikuvabadus vaba- ja valikainete, proseminari- ja seminaritööde, bakalaureusetöö teema ning kõrvalaine(te) valikul. Selline paindlik õpingute struktuur annab võimaluse igal üliõpilasel kujundada endale soodne õppeplaan, mis vastaks tema erialahuvidele ja eeldustele ning annaks ka võimaluse konkureerida erialasel tööturul.
RAHVUSVAHELISEST KOOLITUSTEABEST
Erialahariduse arendamine on ka erialaühenduste üheks tegevusvaldkonnaks ning oluline teave erialakoolituse trendidest maailmas ja Euroopas aitab eeldatavasti ka TPÜ infoteaduste osakonnas tehtavat paremini analüüsida ja hinnata.
Traditsiooniliselt seostub mõistega "erialaühendus" raamatukogu- ja infotöötajatele Rahvusvahelise Raamatukoguühingute ja -institutsioonide Liit (International Federation of Library Associations and Institutions), mida tavaliselt eestikeelses trükisõnas IFLAks kutsutakse.
Nii IFLA pikaajalises tegevuskavas kui struktuuris on erialakoolituse, täiendõppe ja raamatukoguhoidja elukutsega seonduvaid tegevussuundi. Kõige otsesemalt tegeletakse erialakoolitusega Hariduse ja teadusuuringute osakonna (Division of Education and Research) Koolituse ja väljaõppe sektsioonis (Section on Education and Training).
Sektsiooni töös osaleb ka Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ning Alalise komitee korrespondentliige on 1991. aastast alates prof. E.Rannap, aastateks 1995-1999 on Alalise komitee liikmeks valitud dots. Aira Lepik (IFLA Directory... 1996). Nii saame regulaarselt teavet sektsiooni tegevusest ning teavitame ka ise oma osakonnast ja õppekavadest ning õppimisvõimalustest maailma erialaüldsust (Lepik 1996b).
IFLA koolituse ja väljaõppe sektsiooni koostöökavades on oluline koht osalemiseks UNESCO ja Pittsburgi Ülikooli Raamatukogu- ja Infoteaduste Kooli (School of Library and Information Science of the University of Pittsburg, USA) ühisprojektina kujundatud maailma raamatukogunduskoolide võrgust SLISNET (International Network of Schools of Library and Information Science). SLISNETi eesmärk on kaasaegset info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat kasutades vahendada erialateavet, algatada koostööd erialasteks uuringuteks, ühtlustada õppekavu ning erialasele koolitusele esitatavaid nõudeid.
Koolituse ja väljaõppe sektsioonis töötatakse välja võrdleva ja rahvusvahelise raamatukogunduse ning lasteteeninduse arendamise õppeplaani põhisuundi, millega TPÜ infoteaduse eriala õppekavades on juba arvestatud. Huvipakkuv on sektsiooni kava arendada koolitus- ja täiendõppeprogramme kutsehariduseta raamatukoguhoidjate väljaõppeks. Eestis on sellealase tegevuse keskuseks EV Kultuuri- ja Haridusministeeriumi juures töötav Raamatukoguhoidjate Koolituse Nõukogu, millega infoteaduste osakond teeb tihedat koostööd (Aasmets 1993).
Sektsiooni juures tegutseb ka Täienduskoolituse ümarlaud (Continuing Professional Education Round Table). Täienduskoolituse ümarlaud loodi 1986. aastal, peamisteks tegevusvaldkondadeks on raamatukogu- ja infotöötajate täienduskoolituse programmide arendamine ja täiendamine ning täiend- ja ümberõppe võimaluste analüüsimine ning kavandamine. Täienduskoolituse ümarlaua korraldatud Täienduskoolituse 2. maailmakonverentsil 1993. aastal Barcelonas (Second World Conference on Continuing Education for the Library and Information Science Professions) osales lektor Ülle-Marike Papp. Järgmine, 3. täienduskoolituse maailmakonverents, mida korraldavad IFLA täienduskoolituse ümarlaud koos Taani Kuningliku Raamatukogunduskooliga (The Royal School of Librarianhip) teemal "Human Development: competencies for the twentyfirst century" , toimub 1997. aastal Taanis. Konverentsi korraldava komitee poolt on sellele konverentsile vastu võetud infoteaduste osakonna ôppejôudude Sirje Virkuse ja Aira Lepiku ettekanded.
Raamatukogu- ja infotöötajate erialahariduse probleemidega tegeletakse ka Rahvusvahelises Informatsiooni ja Dokumentatsiooni Liidus (Federation Internationale d'Information et de Documentation), kus tegutseb hariduse ja koolituse komitee (Committee of Education and Training: FID/ET) ning alates 1990. aastate algusest töögrupp n.ö. infospetsialisti elukutsega seonduvate küsimuste tõstatamiseks ja lahendamiseks ( Special Interest Group of the Modern Information Profession: FID/MIP).
1994. aastal Jaapanis peetud FID/ETi seminaril tegeleti koolituse ja väljaõppe mudeli täiustamisega. Selle tulemuslikkuse tagamiseks moodustati FID/ET'i juurde polüfunktsionaalse infotöötaja koolitamise juhendite koostamise töögrupp. Tööd juhib nn. operatiivgrupp (Task Force), mis otsib vastuseid erialakoolitust põhimõtteliselt muutvatele küsimustele - miks on vaja koolituseks ja väljaõppeks uusi lähenemisviise neile raamatukogutöötajatele , kes tahavad teha karjääri uut tüüpi infotöötajana? Mida tuleb neile õpetada? Tõstatatud küsimustele otsiti ka vastuseid FID/ETi seminaril "Working and learning in a neworked electronic environmemt", mis toimus oktoobris 1996 Grazis, Austrias. Seminaril osales ja esines ettekandega infoteaduse õppetooli lektor Sirje Virkus.
Erialakoolituse erivaldkondadega tegelevaid kutseühendusi on ka maailma eri riikides, kus raamatukogu- ja infotöötajate koolituses osaleb mitmeid institutsioone. Ameerika Ühendriikides tegutseb juba 1915. aastast raamatukogundusõppejõudude kutseühendus Association for Library and Information Science Education (ALISE), mis annab välja erialaajakirja "Journal of Education for Library and Information Science" (ajakiri ilmub alates 1960.aastast , 5 numbrit aastas, kuni 1984. aastani kandis nimetust "Journal of Education for Librarianship"). Ühendatud Kuningriigi 16 raamatukogu- ja infoteaduse teaduskonnas töötavaid õppejõude seob aga BAILER - British Association for Information and Library Education and Research, mis moodustati 1992. aastal erialaühenduse ABLISS - Association of British Library and Information Studies School reorganiseerimise tulemusena.
Raamatukogundusharidusega tegelevaid institutsioone koondab Euroopas 1991.aasta oktoobris Stuttgartis loodud Euroopa Raamatukogu- ja Infoalase Hariduse ja Uuringute Assotsiatsioon (European Association for Library and Information Education and Research / EUCLID), mille asutajaliige on TPÜ infoteaduste osakond. Tänaseks ühendab EUCLID 35 institutsiooni 18st Euroopa riigist ja kaht korrespondentliiget väljaspoolt Euroopat.
EUCLID on erialaühendus, mille eesmärgiks on teavitada oma liikmeid raamatukogu- ja infoalase hariduse suundumustest ja arenguvõimalustest Euroopas, analüüsida erialakoolituse vajadust ja võimalusi (Lepik 1995a). EUCLID teavitab oma liikmeid infolehe ja ajakirja "Education for Information" (ajakiri ilmub kvartaliväljaandena alates 1983.aastast) vahendusel.
Osalemine EUCLIDis annab võimaluse vahetada teavet õppekavade ja uurimistemaatika valdkonnas, arendada koostööd erialakoolituse ja täienduskoolituse osas, leida võimalusi õppejõudude ja üliõpilaste vahetuseks ning ühtlustada infoteadusealase õpetuse sisu erinevatel koolituse astmetel bakalaureuse, magistri- ja doktoriõppes. EUCLIDi tegevust koordineerib viieliikmeline juhatus, mille esimees on prof. Ole Harbo, Taani Kuningliku Raamatukogunduskooli rektor (Lepik 1995a).
Lisaks liikmeskonna teavitamisele raamatukogu- ja infoalase hariduse suundadest maailmas ja Euroopas algatas EUCLID koos teiste UNESCO ja IFLAga erialahariduse arenduskava koostamise. Selleks kutsuti 1994. aasta novembris Bratislavas kokku workshop (UNESCO/IFLA/EUCLID Workshop), kus osales ka infoteaduste osakonna lektor Ülle-Marike Papp.
Workshopil läbiarutatud ning vastu võetud soovitused ja ettepanekud seonduvad järgmiste tegevusvaldkondadega:
EUCLIDi tegevusest on infoteaduste osakonna õppejõud jätkuvalt osa võtnud (Lepik 1996a, Virkus 1995a) - infoteaduste osakonna dots. Aira Lepik ja lektor Sirje Virkus osalesid ettekannetega 1995. aasta novembris Copenhagenis peetud EUCLIDi üldkogu istungil ja EUCLIDi ja FID/ETi korraldatud erialaharidusele pühendatud konverentsil "Improved practice and integrated skills in the LIS field".
Euroopa raamatukogu- ja infoalase haridusega tegelevad institutsioonid on alates 1993. aastast liitunud teisekski erialaühenduseks, mis kannab huvitavat ja omapärast nimetust BOBCATSSS. Ühenduse moodustasid 1993. aastal Barcelona, Oslo, Budapesti, Copenhageni, Amsterdami, Tampere, Stuttgarti, Sheffieldi ja Szombathely raamatukogu- ja infotööalast haridust andvad kõrg- ja ülikoolid. Ühenduse eesmärgiks on arendada koostööd üliõpilaste ja õppejõudude vahel info- ja raamatukogutöö eri valdkondade uurimisel ja analüüsimisel. BOBCATSSS'i nimetus tuleneb linnade nimede algustähtedest. Tänaseks on BOBCATSSSi liikmeks 13 erialakoolitusega tegelevat institutsiooni Euroopas, nende hulgas ka TPÜ infoteaduste osakond (Virkus, 1995c).
Rahvusvaheline teabevahetus on oluline põhi- ja täiendõppe suundumustega kursisolekuks. Koostöö erialakoolituses annab edaspidi eeldatavasti paremaid võimalusi õppejõudude ja tudengite vahetusprogrammideks. Osalemine rahvusvahelises erialaelus on eelduseks ka erialakoolituse sihipärasele arengule.
INFOTEADUSTE OSAKONNA ARENGUKAVADEST
Infoteaduste osakond on kujunenud raamatukogunduse ja bibliograafia kateedrist TPedIs ning muutunud koos TPÜga. Olulisteks arengusuundadeks on erialakoolituse kaasajastamine ning kooskõlastamine Euroopa erialakõrgkoolide õppekavadega, kraadiõppe arendamine, täiendõppe korraldamine ja teadusuuringute algatamine ja läbiviimine (Lepik 1995d).
Infoteaduse eriala õppekava koostamisel oleme arvestanud mitmete Euroopa ja Põhjamaade raamatukogu- ja infoalast haridust andvate ülikoolide ja ametikõrgkoolide (Fachhochschule) kogemusi.
Põhjamaadest oleme saanud eeskujusid Soomest (University of Tampere, Department of Information Studies; Abo Akademi University, Department of Library and Information Science), Taanist (The Royal School of Librarianship) ja Rootsist (University College of Boros, Swedish School of Library and Information Science).
Saksamaa ametikõrgkoolide õppekavade võrdlev analüüs ajakirjas "Nachrichten für Dokumentation" andis ülevaate erialastuudiumi üldskeemist Saksamaal (Ausbildung und... 1993), lähemalt oleme tutvunud Stuttgardis ( Fachhochschule Stuttgart, Hochschule für Bibliotheks- und Informationswesen), Kölnis (Fachhochschule für Bibliotheks- und Dokumentationswesen in Köln) ja Leipzigis ( Hochschule für Technik, Wirtschaft und Kultur Leipzig, Fachbereich Buch und Museum) õpetatavaga.
Ühendatud Kuningriigi kogemusi raamatukogu- ja infotöötajate erialakoolituses vaagisime 1994. aasta septebris Tallinnas toimunud Inglise-Eesti ühisseminaril "Erialaharidus ja täienduskoolitus", sügavamalt oleme analüüsinud Loughboroughs (Loughborough University of Technology, Department of Information and Library Studies) ja Sheffieldis (University of Sheffield, Department of Information Studies) õpetatavat. Huvipakkuv on Aberdeenis asuva raamatukogunduskooli (Robert Gordon University, School of Librarianship and Information Studies) kogemus.
Võrdluseks oleme kasutanud teavet Ameerika Ühendriikidest, kust analüüsisime lähemalt Illinoisis (University of Illinois at Urbana-Champaign, Graduate School of Library and Information Science) ja New Jerseys ( The State Rutgers University of New Jersey, School of Communication, Information and Library Studies) käesoleval ajal kehtivaid kooltusprogramme.
Seoses Eesti ülikoolide õppekavade akrediteerimisega on oluline ka sellealane teave. Informatsioon Ameerika Raamatukoguühingu (American Library Association/ALA) õppekavade akrediteerimisest ja hindamiskriteeriumidest pakub samuti mõtlemis- ja arutlusainet.
Infoteaduste osakonna koolitusprogrammide kavandamisel oleme samuti püüdnud arvestada:
Edasiseks oleme kavandanud raamatukogu- ja infotöötajate koolitusvajaduse väljaselgitamiseks n.ö. turu-uuringu, mille tulemusena saame loodetavasti ülevaate infoteaduse eriala eri koolitusastmete lõpetajate vajadusest mitmesugustes dokumentaalse teabega tegelevates institutsioonides ning organisatsioonides.
Senine teave eriala vilistlaste rakendatusest kutsetööl, raamatukogude ja infoasutuste personalipoliitika , Eesti raamatukogude kaadrivajadus ja rajataguste kolleegide kogemused (Irving 1992, Williamson 1993) loovad eelduse huvipakkuvaks uurimuseks, mida viivad läbi infoteaduse õppetooli lektorid Tiina Markus ja Ülle-Marike Papp.
Infoteaduste osakonna edasist arengut nii infotehnoloogia kui ka õppekavade osas toetab loodetavasti kavandatud TEPMUSe (Trans-European Cooperation Scheme for Higher Education between Central and Eastern Europe and European Community) projekt, Avatud Eesti Fondi toetus raamatukogu- ja infotöötajate kaugkoolitusprojektile "Infotehnoloogia rakendamine raamatukogutöös" (projekti juht lektor Sirje Virkus) loob eelduse kaugkoolituse kui kaasaegse koolituvormi ja meetodi sihipärasemaks kasutamiseks raamatukogu- ja infotöötajate täienduskoolituses.
Paljuvariantsus raamatukogu- ja infotöötaja erialahariduses tähendab aga sellist olukorda, kus nii õpingute alustaja kui õpingute jätkaja infoteaduse erialal saab leida oma eeldustele ja erialahuvidele sobiva õpingute vormi ja mahu ning tunnetab õpingute motivatsiooni (Lepik 1995d).
Paindlikult korraldatud erialaõpingud ülikoolis ning täienduskoolituse süsteem aitavad koolitada selliseid raamatukogu- ja infotöötajaid, kes on võimelised kiiresti kohanema infoühiskonna muutustega ning infotarbija nõudmiste ja vajadustega.
Infoteaduste osakonnas toimuv lubab loodetavasti väita, et raamatukogu- ja infotöötajate erialaharidus Tallinna Pedagoogikaülikoolis on jätkuvalt tõusuteel. Teel püsida aitavad kompetentsed õppejõud, erksad üliõpilased, nõudlikud kraadiõppurid, vastutulelikud koostööpartnerid ja infotihe erialateave. Erialaharidusel on kohustus infomaailmaga sammu pidada ning teabe kogumiseks, töötlemiseks, säilitamiseks ja vahendamiseks pädevaid spetsialiste koolitada.
KIRJANDUS:
Aasmets, M. (1995). Raamatukoguharidus Eestis. In: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 6, 62- 74. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus.
Aasmets, M. (1993). Raamatukoguhoidjate kutseeksami vajalikkus. In: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu aastaraamat 5, 26-31. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.
Ausbildung (1993). Ausbildung und Studiengänge im Bereich Bibliothe-Information und Dokumentation-Archiv Nachrichten für Dokumentation 9/10: 299-313.
EUCLID Newsletter (1995). EUCLID Newsletter 7: February.
IFLA Directory (1996). IFLA Directory 1996/97. Compiled and Edited by IFLA Headquarters Staff. The Hague.
Lepik, A.(1991). Uuenev raamatukogu ja raamatukogundushariduse võimalused. Raamatukogu 2/3:15-24.
Lepik,A. (1994). Diplomeeritud raamatukoguhoidjast infoteaduse bakalaureuseni. Raamatukogu 5: 4-5.
Lepik, A. (1995a). EUCLID - erialahariduse analüüsimiseks jahindamiseks. Raamatukogu 4: 10-11.
Lepik, A. (1996a). Muutumisvalmidus ja traditsioonid infoteaduslikus hariduses. Raamatukogu 1: 7-8.
Lott, M. (1992). Teaduskraad Pedagoogikaülikoolist. Raamatukogu4:30.
Noodla, K. (1969). Raamatukogunduse õpetamine Tartu Ülikoolis 1927-1967. TRÜ Toimetised 248:3-26.
Rannap, E. (1989). Raamatukoguharidusest. In: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing: Taasasutamine ja tegevus 1988.a. 43-46. Tallinn: Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing
Virkus, S. (1995c). Infoteeninduse sümpoosion Budapestis. Arvutimaailm 4: 3-5.
Williamson, M.(1993). Training needs analysis. London: Library Association Publishing. Õppeteatmik 1996/97 (1996). Õppeteatmik 1996/97. Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.
Koostatud 11. novembril 1996
sirvir@tpu.ee