kolm tudengit

Infoteadus

Kiiresti arenev infoühiskond vajab asjatundjaid, kes valdavad teabe süstematiseerimis-, analüüsi- ning otsingumeetodeid, oskavad luua ja hallata andmebaase, määratleda infovajadusi ja nõustada inimesi digitaalses infokeskkonnas orienteerumisel.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 21

Õppevorm Sessioonõpe

Maksumus semestris Tasuta

Infoteadused on välja kasvanud raamatukogunduse ja bibliograafia erialast ning hõlmavad teadusi, mis puudutavad dokumentide kogumist, töötlemist, säilitamist ja vahendamist, informatsiooni otsingut ja levitamist. Infoteaduste raames õpitakse näiteks analüüsima, millist informatsiooni ja millisel kujul vajavad erinevad sihtrühmad turistidest tippjuhtideni, kuidas neile vajalikku teavet leida, kuidas seda koguda, korraldada ja töödelda nii, et informatsioon inimestele kõige vastuvõetavamal kujul kättesaadavaks teha

illustratiivne pilt

.

Keda ootame õppima?

Ootame  õppima kõiki keskhariduse omandanuid, kes tunnevad huvi, kuidas koguda, töödelda, vahendada ja säilitada informatsiooni ning sooviksid tulevikus osaleda erinevates valdkondades ja eri tüüpi asutustes toimuva infotöö korraldamises. Informatsiooni vahendatakse kõikides valdkondades - juhtimises, majanduses, teaduses, kultuuris ning aina rohkem ka igapäevaelus. Tulevane üliõpilane peaks olema hea analüüsivõimega, püsiv ja täpne, suhtlemis- ja koostööaldis ning valmis töötama info- ja kommunikatsioonitehnoloogiaga.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat

  • Õppevorm: päevaõpe

  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe kestab kolm aastat ning toimub tsükliõppena. NB! Õppetöö toimub igal õppenädalal neljapäeviti, reedeti ja laupäeviti.

  •  Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb üliõpilasel koostada ja kaitsta bakalaureusetöö.

Infoteaduse õppekava nominaaljaotuse leiad siit.

Olulised eriala- ja üldained

Infoteaduse õppekava ja õppeainete loetelu leiad siit.

Infoteaduse bakalaureuseõppekava võimaldab süsteemset ülevaadet ja laiapõhjalisi teadmisi teabeteeninduse korraldamisest ja juhtimisest, infootsingust, andmebaaside haldamisest ning infosüsteemidest. Õppekava läbimisel omandatud pädevused võimaldavad töötada erinevate dokumentaalse info kogudega, nii info- ja mäluasutustes kui ka muudes asutustes ja organisatsioonides. Õppekava lõpeb bakalaureusetöö koostamise ja kaitsmisega.

joonis

Infoteaduse õppekava iseloomustab tugev erialane sisu, paindlik õppekorraldus- ja vormid (e-õpe, kombineeritud õpe), mis võimaldavad õppetöös osaleda ka töötaval inimesel.

Tutvu erialaainetega

Miks tulla meile õppima?

 

  • saad jätkata õpinguid tasuta õppekohal moodsas õpikeskkonnas Tallinna kesklinnas; 
  • osaled erinevas vormis toimuvas õppetöös nii auditooriumis kui ka elektroonilise õpikeskkonna vahendusel; 

  • tunned huvi nii infotöö teoreetiliste aluste kui ka praktiliste probleemide vastu (erialaaineid kokku 126 EAP mahus, millest kohustuslikke erialaaineid 102 EAP); 

  • täiendad infoteaduslikke pädevusi just sulle sobivate erialaste valikainete kaudu (eriala valikained 24 EAP)   

  • saad tegeleda huvipakkuva uurimisprobleemi lahendamisega bakalaureusetöö (12 EAP) raames 

  • saad tuge ülikooliõpingute läbimiseks ja uurimistööde tegemiseks (üleülikoolilised ained 18 EAP); 

  • saad vabalt valida aineid, mis sind huvitavad ja toetavad erialast arengut (vabaained 24 EAP); 

  • tahad läbida osa õpingutest või sooritada praktika mõnes Euroopa ülikoolis (Erasmuse koostöölepingud 19 partnerülikooliga); 

  • soovid olla tööturul konkurentsivõimeline ning leida rakendust kas riiklikus sektoris (nt raamatukogud, arhiivid, haridusasutused, ministeeriumid) või eraettevõttes infospetsialistina.

Õpikeskus

Õpikeskus on mõeldud üliõpilastele ja õppejõududele õppe- ja teadustöö tegemiseks. Akadeemilise Raamatukogu õpikeskus asub Astra õppehoones. Abi õpikeskuse kasutamisel osutavad teenindajad ja erialareferendid. Õpikeskuse lugemissaalide avariiulitel leidub järgmist kirjandust:

  • sotsiaal- ja loodusteaduste ning informaatika õpikud

  • humanitaarkollektsioon

  • ainepaketid 

  • Tallinna Ülikooli magistritööd (2010–2015. aastad, uuemad ETERAs)

  • teatmeteosed

  • erialane perioodika

  • päevalehed

ELU ehk erialasid lõimiv uuendus

Tallinna Ülikool on unikaalne kuna Tallinna Ülikoolis on ELU! See on uutmoodi õppeaine, kus erinevate erialade üliõpilased koostöös juhendajatega koostavad projekti endale huvipakkuval teemal, valides seejuures ise sobilikud viisid oma ideede teostamiseks.

Projektõpe on oluline, kuna tänapäeval on erinevate eluvaldkondade töökorraldus üha sagedamini projektipõhine: etteantud tähtajaks ja piiratud ressurssidega tuleb saavutada konkreetsed eesmärgid ning leida lahendusi mittestandardsetele ülesannetele, seda üldjuhul meeskonnatööna.

ELU on rühmatööna teostatud projekt, millel on konkreetselt sõnastatud eesmärgid, etteantud tähtajad ja reaalne tulemus. Rühm moodustub 6-8 tudengist vähemalt kolmelt erinevalt erialalt. Õppeaine maht on 6 EAP ja hindamine on arvestuslik.

ELU kohta saab lisaks lugeda siit.

Tarkvara

Microsoft Imagine tooteprogrammi raames on võimalik legaalselt ja tasuta alla laadida ning kasutada Microsoft'i pakutavat tarkvara.

Täpsema nimekirja pakutavast tarkvarast leiate Microsoft Imagine portaalist. Microsoft Imagine tooteprogrammiga on õigus ühineda kõigil tudengitel, kes võtavad vähemalt 1 EAP väärtuses TLÜ Digitehnoloogia instituudi aineid. 

microsoft imagine

 

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksami või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal 50%

  • Koos avalduse esitamisega SAISis tuleb üles laadida ka essee infoteadusest. Lühiessees kirjuta, kuidas mõistad infoteadust ning kust oled selle kohta informatsiooni ammutanud; kuidas leidsid infoteaduse eriala ning mis motiveerib Sind seda õppima. Essee pikkus – pool lehekülge kuni üks lehekülg. Lühiessee on aluseks vastuvõtueksami raames toimuvale vestlusele.

  • Vastuvõtueksamil tuleb sooritada silmaringitest, ja funktsionaalse lugemisoskuse test. Vastuvõtueksami ajakava leiad siit

  • Vastuvõtueksami osakaal 50%

  • Vastuvõtulävendiks on 65 palli

  • Vastuvõtt 21 riigieelarvelisele õppekohale

Vajalikud dokumendid

  • Gümnaasiumi lõputunnistus või lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta või nendele vastav kvalifikatsioon. 

Sisseastumise ajakava

Sisseastumise ajakava leiad siit.

Õppejõud

Sirje Virkus

Infoteaduse professor, infoteaduste akadeemilise suuna juht ja digitaalse raamatukogunduse magistriõppe ühisõppekava üldkoordinaator. Kaitsnud doktorikraadi informatsiooni ja kommunikatsiooni erialal Manchesteri Metropoli Ülikoolis 2011. aastal. 

Õppejõuna töötab alates aastast 1985. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad infoteaduste teooria ja metodoloogia, info- ja teadmusjuhtimine, infokäitumise ja -otsingu teooria, info- ja teadmusühiskonna käsitlused ja tehnoloogiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid. Teadustöö keskendub infopädevuse, infokultuuri ja -praktika ning infoteadusliku hariduse uurimisele. Ta on avaldanud üle 150 teadusartikli ja paarkümmend eriala tutvustavat artiklit ning osalenud mitmete rahvusvaheliste konverentside korraldamisel (neljal korral peakorraldajana). Kuulub kuue rahvusvahelise eelretsenseeritava ajakirja ja teaduskogumike seeria Knowledge & Information: Studies in Information Science toimetusekolleegiumi.

Sirje Virkus Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Aira Lepik

Raamatukogunduse lektor, infoteaduse magistriõppekava kuraator. Kaitsnud pedagoogikakandidaadi kraadi 1983 Leningradi Kultuuriinstituudis (praegune St Peterburi Riiklik Kultuuri- ja kunstiülikool), töötanud alates samast aastast TLÜs erinevatel akadeemilistel ja administratiivsetel ametikohtadel.

Tema teadustöö keskendub infoteenuste turunduse ja infotegevuse tulemuslikkuse hindamise uurimisele. Avaldanud ühe 80 teadusartikli, juhendanud üle 30 magistritöö, panustanud rahvusvahelistesse arendusprojektidesse ning Erasmus Mundus rahvusvahelise magistriõppekava väljatöötamisse ja arendamisse. Kaasatud rahvusvaheliste infoteaduse valdkonna erialakonverentside korraldusmeeskondades ning programmitoimkondades ja olnud kutsustud esineja rahvusvahelistel erialakonverentsidel. Praeguste loengukursuste hulka kuuluvad inimressursside juhtimine digitaalraamatukogus, infotegevuse hindamine ja kvaliteet, infoteenuste turundus, digitaalraamatukogu teenused ja kasutajad, infovahendamise strateegiad ning teadusteooria ja uurimismeetodid.

Aira Lepik Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Aile Möldre

Kirjastustegevuse dotsent, infoteaduse bakalaureuseõppekava kuraator. Kaitsnud filoloogiateaduste kandidaadi kraadi 1992. aastal Peterburi N.K. Krupskaja nimeline Kultuuriinstituut ja doktorikraadi infoteadustes Tallinna Ülikoolis 2005. aastal. 

Õppejõuna töötab alates 1992. aastast. Uurimisvaldkonnaks on Eesti raamatu ajalugu 20. sajandil ning kirjastustegevust ja raamatulevi tänapäeval. Tema sulest ilmunud monograafia „Kirjastustegevus ja raamaatulevi Eestis 1940 – 2000“ keskendub raamatuala arengule Nõukogude perioodil.

Aile Möldre Eesti Teadusinfosüsteemis


Silvi Metsar

Infojuhtimise lektor. Kaitsnud teadusmagistrikraadi infoteaduse erialal Tallinna Ülikoolis 2000. aastal. Läbinud TLÜ sotsiaalteaduste doktorikooli õppekava 2001-2008.

Õppejõuna töötab alates 2007. Uurimisvaldkonnad on seotud inforessurssidele juurdepääsu, kasutamise ja koostamise erinevate aspektidega digitaalses keskkonnas. Avaldanud artikleid erialastes kogumikes, ajakirjades ja aastaraamatutes. Osalenud rahvusvaheliste erialaürituste korraldamisel. Erialaajakirja ”Raamatukogu” toimetuskolleegiumi liige.

Silvi Metsar Eesti Teadusinfosüsteem

 


Merle Laurits

Infoteaduse lektor. Kaitsnud infoteaduse magistrikraadi (Magister Artium, Information Sciece) Tallinna Ülikoolis aastal 2004. Käimasolev doktoriõpe Tallinna Tehnikaülikoolis, eriala Technology Governance.

Alates aastast 2000 on ta tegev infotehnoloogia, infoteaduse ja infosüsteemide õppejõuna ja koolitajana erinevates ülikoolides (Tallinna Tehnikaülikool, Tallinna Ülikool, EBS jt). Koolitus-valdkonda kuuluvad kursused infoallikatest ja infootsingutest, andmebaasidest ja informaatikast kuni infosüsteemideni, esitlemine ja esitlusoskused,  integreeritud süsteemide ja e-teenuste käsitlused eesti ja inglise keeles. Merle annab loengukursuseid bakalaureuse- ja magistritasemel ning juhendab seminari-, bakalaureuse- ja magistritöid. Avaldanud mitmeid teadusartikleid ja publikatsioone, sh koostöös kolleegidega kõrgkooliõpiku “Infoteadused teoorias ja praktikas”.

Merle Laurits Eesti Teadusinfosüsteemis

 


Millistel erialadel võib tööd leida?

Eriala lõpetajaid oodatakse tööle informatsiooni kogumise, säilitamise ja vahendamisega tegelevatesse keskustesse nagu raamatukogud ja arhiivid, samuti infotalitustesse ja kõigisse infospetsialisti rolli väärtustavatesse organisatsioonidesse ministeeriumidest muuseumiteni.

Meie vilistlaste seas on tunnustatud raamatukogujuhte, kõrgeid riigiametnikke, telereportereid, kirjastajaid ning diplomaate. Mitmed lõpetajad töötavad edukalt ka rahvusvahelisel areenil.

joonis

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõppe loogiliseks jätkuks on infoteaduste magistriõpe, mis loob eeldused iseseisvaks töötamiseks erialal, kus tuleb vastu võtta infotööd puudutavaid otsuseid. Lisaks on võimalik õpinguid jätkata paljudel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud magistriõppekavadel. 

Vilistlased

Vaata ja kuula, kuhu meie vilistlaste teed neid viinud on.

Margus Viher, Eesti Patendiameti peadirektor.

 

Võta meiega ühendust!

Lea Sild

õppenõustaja ja -spetsialist

RuumNarva mnt 29, 10120 Tallinn, ruum A-414

Telefon(+372) 640 9420

Sarnased erialad

Informaatika

Digitehnoloogiate instituut

Arvuteid ja nutiseadmeid kasutavad tänaseks pea kõik inimesed. Aga kas tead, et nutiseade muutub nutikaks alles siis, kui keegi veel nutikam on ta „nutikaks õpetanud“?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Päevaõpe
Tasuta
Vaata eriala