Keskkonnakorraldus bakalaureus

Keskkonnakorraldus, BSc

Hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik? Soovid kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel keskkonnateemadel? Oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid? Keskkonnakorralduse õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii kohalikus kui üleilmses ulatuses.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Päevaõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019
 

Keskkonnakorraldus on Sinu jaoks kui Sa ...

  • ... hoolid keskkonnast ja Sind huvitab, kuidas saavutada jätkusuutlik tulevik.
  • ... soovid leida vastandlikke huvisid arvestavaid lahendusi.
  • ... tahad õppida koostööd tegema erinevate inimestega.
  • ... soovid kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel.
  • ... oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid. Loe meie tudengite prügiblogi.

Miks õppida keskkonnakorraldust?

Keskkonnakorraldus on oma põhiolemuselt interdistsiplinaarne eriala, mis kombineerib endas nii loodus- kui ka sotsiaalteaduslikud teadmised ning praktilised oskused nende teadmiste rakendamiseks elulistes olukordades. Keskkonnateadlastel ja -inseneridel pole tavaliselt aega selleks, et lisaks erialateadmistele õppida koostama strateegiaid, navigeerida poliitkoridorides, planeerida organisatsioonide tegevust jätkusuutlikult ning need tegevused ka ellu viia. Selleks, et teadustulemustele toetuvad ja maailma edasiviivad muutused teoks saaksid ongi tarvis keskkonnakorralduse spetsialiste. Ka püüdlused ÜRO Säästva Arengu eesmärkide suunas on suures osas just valdkonnaüleste spetsialistide õlul, kelle põhikompetents on keskkonnakorraldus. Erinevaid keskkonnavaldkondi tundvad eksperdid mõistavad lisaks keskkonnas toimuvale ka sotsiaalmajanduslikke protsesse ja meetodeid, ja teavad, kuidas positiivseid muutusi ellu rakendada.

"Tulevikumajanduse vajadusi arvestades on hariduses olulisteks märksõnadeks trans- ja interdistsiplinaarsus" Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüsteem OSKA "Töö ja oskused 2025"

Keskkonnakorraldaja on ekspert, kes hoolitseb selle eest, et…

  • ...ettevõtte tegevus oleks jätkusuutlik.

  • ...koostab nii era- kui ka avaliku sektori strateegiaid ja poliitikaid.
  • ...aitab lahendada keskkonda puudutavaid ühiskondlikke debatte.
  • ...koostada keskkonnamõju hindamisi ja auditeid.

Samuti puutub keskkonnakorralduse spetsialist kokku näiteks rohe- ja ringmajanduse, ressursitõhususe, keskkonnahoidlike riigihangete, keskkonnavastutuse, ökomärgiste ja suurandmete haldamise ning ökoinnovatsiooni ja -disaini teemadega.

Keskkonnakorralduse spetsialist tegeleb oma töös järgmiste küsimustega:

  • Kuidas toota keskkonnasäästlikumalt, säilitades samal ajal ettevõtte majanduslik jätkusuutlikus?
  • Milline on uue rajatava suurtehase või tee mõju looduskeskkonnale, kogukonnale?
  • Mida saame ära teha ala keskkonnaseisundi parandamiseks? Palju see maksma läheb?
  • Kuidas leida vajalikke andmeid, hallata suuri andmemahte ja teha nende põhjal keskkonda mõjutavaid otsuseid?
  • Kuidas teha nii, et ruumilise planeerimise tulemusena oleks olukord nii keskkonna, majanduse ja ka kogukonna seisukohast parem kui praegu? 

Keda ootame õppima?

See õppekava on Sulle, kui Sind huvitab…

  • ...keskkonna- ja sotsiaalteadused ja nende rakendusvõimalused keskkonnaprobleemide lahendamisel.

  • ...valdkonnaülene koostöö jätkusuutliku tuleviku nimel.

Isikuomadustelt eeldab keskkonnakorralduse valdkond:

  • tahet arendada ja rakendada võimet informatsiooni ja andmeid hankida, analüüsida ja tõlgendada;

  • järjepidevust vastandlikke huvisid arvestavate lahenduste leidmisel kommunikatsiooni ja koostöö abil;
  • soovi langetada ratsionaalseid ja kaalutletud otsuseid, mis puudutavad meie ümbritseva keskkonna jätkusuutlikust;
  • tahet võtta koos looduskaitseprintsiipidega arvesse ka sotsiaalmajanduslikke tegureid.

Keskkonnakorralduse õppekava sobib nii rakenduslikematest erialadest huvitunutele kui ka teaduslikuma huviga inimestele, keda huvitavad ühiskonna- ja majandusteadused (nt avalik haldus, kommunikatsioon, ärijuhtimine) ja/või loodusteadused (bioloogia, ökoloogia, geograafia, keemia). Sel erialal saab neid tegevusvaldkondi ka edukalt kombineerida. Keskkonnakorraldus on õige valik neile, kel soov õppida valdkonnaülest eriala ning keskkonnavaldkonnas kohe algusest peale leida endale kitsam spetsialiseerumine ja rakenduslikum lähenemine.

Miks tulla meile õppima?

"Omandades hariduse keskkonnakorralduse erialal kindlustad endale tulevikku suunatud oskused ja teadmised. Keskkonnakorralduse eriala -- see on sünergia eraettevõtluse, avaliku sektori ning erinevate teadusvaldkondade vahel,” Helen Sooväli-Sepping, keskkonnakorralduse professor

  • Tallinna Ülikool on Eestis vanim keskkonnakorralduse õpetamise kogemusega ülikool, mille lõpetanud spetsialistid töötavad täna mitmetes riigiasutustes ning erinevates ettevõtetes nii Eestis kui ka välismaal.

  • Loodus- ja ühiskonnateadused on õppekavas tasakaalus -- see aitab mõista erinevaid vaatenurki ja vajadusi.

  • Kaasaegsed erialaained (nt IT rakendused loodusteaduses, Ökotoksikoloogia ja tervisekaitse) loovad hea võimaluse kombineerida eri valdkondade teadmised.
  • Kursustel arutatakse tänapäeva ühiskonnas aktuaalseid probleeme ning otsitakse neile teaduspõhiseid ja sageli ka valdkonnaüleseid lahendusi.
  • Valik- ja vabaained võimaldavad koostada individuaalse õppekava, mis arvestab üliõpilase spetsialiseerumissoove.
  • Tööpraktika käigus saadakse vahetu erialase töö kogemus.
  • Interdistsiplinaarses projektõppes saad koos teiste erialade üliõpilastega panustada ühiste eesmärkide saavutamisesse või probleemi lahendamisesse.
  • Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma võõrkeeleoskuse taseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid õppeaineid. 

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

  • Eriala õppejõududel, kraadiõppuritel ning õppetööd kogenud erialapraktikutena läbiviivatel õppejõududel on laialdased kontaktid valdkonna erinevates asutustes ja organisatsioonides.
  • Õppetöös kasutatakse mitmekülgseid aktiivõppemeetodeid sh projektõpe.
  • Õpe toimub kaasaegsetes tingimustes. Tudengite kasutuses on kõikide mugavustega ja tehnoloogiavõimekusega loengu- ja seminariruumid ja arvutiklassid. Samuti on olemas ja raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda vajadusel kuni hiliste öötundideni. Lisaks on ülikoolis olemas ökoloogiale, analüütilise keemiale ja biokeemiale spetsialiseerunud laborid ning vastavad spetsialistid.
  • Õpingute jooksul saab osaleda keskkonnakorralduslikes rakendusprojektides: planeeringute- ja kaitsekavade koostamisel, keskkonnauuringute teostamisel, keskkonnaseire läbiviimisel ning välipraktikatel. Samuti külastatakse õppe raames keskkonnaettevõtteid ning asutusi.
  • Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.
  • Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga.
  • Võimalus osaleda üliõpilaste keskkonnakaitse ühingus Sorex ja teadusürituse TalveAkadeemia töös. Kõikidele uutele sisseastujatele on kohustuslik ELUprojekt, kus saab oma ideid ja meeskonnatöö oskusi proovile panna, samuti erinevatel ülikooli ja riigi tasemel toimuvatel tudengite konkurssidel.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Keskkonnakorralduse bakalaureuseõppe õppekavas on kolm suuremat moodulit:

  • loodusteadused;

  • sotsiaalteadused;
  • keskkonnakorralduse meetodid ja rakendused.

Loodusteaduste mooduli kursused annavad sissejuhatavad põhiteadmised jätkusuutlikust arengust, keemiast, maateadustest ning ökoloogiast. Samuti saad valida mitmete spetsiifilisemate loodusteaduslike valikainete vahel, mis vastavad Sinu huvidele ning millest saad kujundada endale unikaalse teadmistepagasi. Teoreetilisi teadmisi kinnistavad praktikumid nii laboris, arvutiklassis kui ka välitöödel.

Sotsiaalteaduste mooduli eesmärk on täiendada loodusteaduslikke teadmisi juhtimise, ettevõtluse, kommunikatsiooni ning ühiskonna ja majandussüsteemi toimimise mõistmisele keskenduvate kursustega.

Suurima osa õppekavast haaravad enda alla kahte eelmainitud moodulit ühel või teisel moel ühendavad keskkonnakorralduse rakendusi ja metodoloogiat sisaldavad õppeained. Kuna tänapäeva maailm põhineb suurel hulgal infol ning suurtel andmetel ja keskkonna korraldamine on oma olemuselt alusandmete põhjal otsuste tegemine, siis on erinevaid andmete saamist, leidmist, töötlemist ja analüüsi kajastavaid õppeaineid mitmeid. Ülejäänud selle mooduli ained on seotud mõne suurema keskkonnakorralduse valdkonnaga – nt keskkonnaseire, ringmajanduse ja jäätmehoolduse, organisatsiooni keskkonnajuhtimisega. Kursuste käigus pööratakse suurt tähelepanu reaalsete juhtumite analüüsile ning erinevate probleemide lahendamisoskuse arendamisele.

Seega õpid keskkonnakorralduse õppekava läbimisel mõistma seda, kuidas maailm toimib. Lisaks keskkonnaalasele vaatenurgale õpid maailma toimimist vaatlema ja analüüsima ka majanduslikust ja ühiskondlikust lähtepunktist. Samuti omandad vajalikud oskused selleks, et anda oma panus keskkonna teadlikusse majandamisesse ja aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisesse.

Kursuseid viivad läbi TLÜ õppejõud, teadurid ning kraadiõppurid. Samuti on tavapärane, et osa ainetest annavad eriala tunnustatud praktikud väljaspoolt ülikooli. Kuna keskkonnakorralduse puhul on eriti oluline, et osataks ka õpitut hiljem töösituatsioonis rakendada, on olulisel kohal ka praktika. Tööpraktika tegemise kohaks saad valida ka lõputöö teemaga seonduva asutuse. Samuti on soovi korral võimalik läbida välispraktika, mille käigus omandatakse erialaseid oskusi ja kogemusi Eestist väljaspool. Välispraktika toetab üliõpilast rahvusvaheliste kogemuste ja kontaktvõrgustiku loomisel ning ka erialase keeleoskuse arendamisel.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%

  • Vastuvõtueksam 75%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam hõlmab ökoloogia ja geograafia alaste põhitõdede tundmist, keskkonnaprotsesside ning -probleemide mõistmist ning teadmiste kasutamise oskust. Vaata näidisküsimusi siin.

Vastuvõtueksamite ajakava

Vabatahtlik töö

Keskkonnakorralduse õppekaval on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Eritingimustel vastuvõtt

Tutvu lähemalt eritingimustel vastuvõtuga (kuldmedal, kõrged riigieksamite tulemused, rahvusvahelised olümpiaadid, üleriigilised olümpiaadid, silmapaistvad kultuuri- või spordisaavutused, erivajadusega inimesed, vabatahtlik töö jne).

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud

Reimo Rivis

Loodusgeograafia dotsent ning eriala kuraator

Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Helen Sooväli-Sepping

Keskkonnakorralduse professor

Helen Sooväli-Sepping on keskkonnakorralduse professor ja maastiku ja kultuuri keskuse kultuurigeograafia vanemteadur. Tema vastutab linnakorralduse ja keskkonnakorralduse magistriõppekavade eest. 

Teaduslikud huvid: jätkusuutlikud lahendused ruumi planeerimisel, linnade ja maapiirkondade areng, Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitikate mõju ruumiprotsessidele ning kogukondadele, kultuuripärandi ja looduspärandi mõtestamine, maastike pärand, areng ja poliitikad.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Mihkel Kangur

Jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur

Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Margus Vetsa

Keskkonnakorralduse lektor

Margus Vetsa on keskkonnakorralduse õppesuuna lektor jäätmehoolduse valdkonnas. Teaduslikud huvid: ringmajandus, tootjavastutus, jäätmehoolduse korraldamine erinevatel tasanditel, jäätmealane kommunikatsioon, globaalsed jäätmeprobleemid, õigusloome jäätmehoolduses ja jäätmepoliitika, jäätmehoolduse strateegiline planeerimine.

Tiiu Koff

Geoökoloogia professor

Tiiu Koff on geoökoloogia professor ja vanemteadur ökoloogia keskuses. Ta peab loenguid paleogeograafiast, Eesti territooriumi ja inimasustuse arengust, uutest ideedest loodusteadustes. Olles ökoloogia doktoriõppekava juht on tema vastutusel ka paljud doktoriõppe ained. Ta on ka Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli nõukogu liige.

Teaduslikud huvid on seotud õietolmuanalüüsiga, meetodiga, mis seob nii geoloogiat kui botaanikat ja mida saab rakendada erinevates teadusvaldkondades nagu paleokliima, paleoökoloogia, paleolimnoloogia. Terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonnas uurib ta kolleegidega erinevaid kompetentse, mis koos võimaldaksid panustada inimeste heaolu ja tervise parandamisse. Nii osaleb ta Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse töörühmas, et välja töötada psühho-füsioloogiline metoodika inimese taju uuringuteks looduslikus ja linnakeskkonnas.

1 Minuti Loeng - Milleks meile tühermaad? (Tiiu Koff)

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Oliver Tomingas

Klimatoloogia ja meteoroloogia lektor

Oliver Tomingas on klimatoloogia ja meteoroloogia lektor. Ta on varem töötanud loodusgeograafia teadurina Tartu ülikoolis ja geograafiaõpetajana Kadrina Keskkoolis. Oliveri teadusliku uurimistöö peamisteks suundadeks on olnud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja selle mõju Eesti ilmastikule, atmosfääri tsirkulatsiooni indeksite koostamine Eesti jaoks, Eesti kliima modelleerimine, Tallinna soojasaare uurimine ja mikrokliima. Lisaks lektoritööle on Oliver kirglik kalamees, ta on kirjutanud luuletusi ja juhendanud kooliteatrit.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Kalle Truus

Anorgaanilise ja üldkeemia dotsent

Kalle Truus on anorgaanilise ja üldkeemia dotsent. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Piret Vacht

Keskkonnakorralduse lektor

Piret Vacht on keskkonnakorralduse lektor. Ta õpetab kursuseid keskkonnauuringute metodoloogia, säilenõtkuse, mullateaduse, linnaökoloogia ja looduskaitse teemadel. Tema teaduslikud huvid on seotud ühest küljest mullaökoloogia ja linnamuldadega, kuid teisest küljest ka laiemalt linnaliste rohealade (sh tühermaade) kasutamise ja sellega seotud sotsiaal-majanduslike mõjudega, maakasutuse planeerimise ning säästva ressursikasutusega. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

1 Minuti Loeng - Millest koosneb muld? (Piret Vacht)

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Erialase töö leidmine ja sellele edukas olemine on suuresti kinni bakalaureuseõppe lõpetanud tudengi individuaalsetes võimetes ja pädevustes. Keskkonnakorralduse eriala lõpetanuid võib leida näiteks kohalikest omavalitsustest, Keskkonnaministeeriumist ja selle allasutustest, keskkonna valdkonnas tegelevates ettevõtetes. Samas on selle õppekava läbinu arendanud selliseid üldpädevusi (suhtlemisoskus, analüütiline mõtlemine, meeskonnatöö oskused, ettevõtlikkus), mis võimaldava tööturul edukalt tegutseda ka teistel erialade.

Bakalaureuseõppe läbinud leiavad erialaseid töökohti nii avalikus kui ka erasektoris. Üha enam on erialase töö eeldus magistrikraadi olemasolu. Seetõttu soovitame keskkonnakorralduse õpinguid jätkata magistriõppes.

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõppe lõpetanud saavad jätkata õpinguid Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse, linnakorralduse või gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja eriala magistriõppes. Samuti on võimalik jätkata magistriõppes paljudel teistel osaliselt avatud õppekavadel ja kõikidel avatud õppekavadel meil ja mujal. 

Silmapaistvad vilistlased

Maria Karus

Keskkonnatehnoloogia osakonna peaspetsialist

"Keskkonnakorralduse erialal nii bakalaureuse kui magistrikraadi omandamine on andnud mitmekülgsed teadmised keskkonnast oma kõikide erikülgsete tahkudega ja samas loonud visiooni keskkonnast kui tervikust. Tänapäeval on nende tükkide (keskkonnakaitse- ja õigus, majanduslik-sotsiaalsed küsimused jms) kokkusobitamine oluline väljakutse ning tänu omandatud erialale saan anda tervikliku pildi loomisele oma panuse. Ilma laiapõhjaliste teadmiste ja analüüsioskuste oleks selle ülesande täitmine palju keerukam."


Marit Sall Lyngbaek 

Rohetehnoloogia startup valdkonna arendaja, Atlandi Nõukogu (Atlantic Council) noorte keskkonnaliidrite ühenduse (ELEEP) liige ja  MTÜ Cleantech ForEst kaasasutaja

“Vaid säästlikuma tehnoloogia arendamisega keskkonnakaitset ei edenda. Selliste tehnoloogiate levikuks on vaja nõudlust, majanduslikku ajendit või soodsat poliitilist raamistikku. TLÜ magistriõpingud andsid mu tehnoloogia taustale lisaks hea arusaamise keskkonnakaitsega seotud sotsiaal-majanduslikest aspektidest ja nende hindamisest. See on aidanud mul tajuda rohetehnoloogia trende ja kaasata sobivaid partnereid startup ökosüsteemi arendmiseks."

Elen-Maarja Trell

Ruumilise planeerimise ja keskkonna dotsent, Groningeni Ülikool, Holland. Keskkonnakorralduse BSc, 2004

"Kuna keskkonnakorralduse bakalaureuseõpe seob endas nii loodus- kui riigiteadusi, on see mulle Hollandi ruumi-planeerijana [spatial planner] suureks eeliseks, sest võimaldab mul edukalt mõista ja analüüsida projektide tehnilisi, keskkonnamõjuga seotud külgi ja samas anda nõu ja juhendada strateegiliste plaanide koostamist."

Ulvar Käärt  

Eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja

"Keskkonnakorralduse erialal omandatud laiapõhjalistest teadmistest on mulle ajakirjanikutöös väga palju abi olnud."

Võta ühendust!

Õppekava Kuraator: Reimo rivis
Õppenõustaja-spetsialist: Anne Timm

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 419 

Sarnased erialad

Linnakorraldus

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Linn on elukeskkond, mida loovad geograafilised, sotsiaalsed, ökoloogilised, kultuurilised ja poliitilised protsessid. Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi nii Eestis kui ka maailmas toimuvatest linnastumisega seotud aspektidest.

Magistriõpe
Eesti keel
14
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, MSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnateadlike ja keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamine erinevates tegevusvaldkondades.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala

Integreeritud loodusteadused, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala

Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.

Magistriõpe
Eesti keel
16
Sessioonõpe
Vaata eriala