Keskkonnakorraldus

Keskkonnakorraldus, BA

Sa hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik. Soovid leida vastandlikke huvisid arvestavaid lahendusi ning kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid. Keskkonnakorralduse õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses.

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv lävendipõhine vastuvõtt

Õppevorm Päevaõpe

Keskkonnakorraldus on Sinu jaoks kui sa...

  • hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik
  • soovid leida vastandlikke huvisid arvestavaid lahendusi
  • tahad õppida koostööd tegema erienvate inimestega
  • soovid kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel
  • oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid 

Miks õppida keskkonnakorraldust?

Keskkonnakorraldus on oma põhiolemuselt interdistsiplinaarne eriala, mis kombineerib endas nii loodus- kui ka sotsiaalteaduslikud teadmised ning praktilised oskused nende teadmiste rakendamiseks elulistes situatsioonides. Keskkonnateadlastel ja -inseneridel pole tavaliselt aega selleks, et lisaks oma erialateadmistele õppida koostama strateegiaid, navigeerida poliitkoridorides, planeerida organisatsioonide tegevust jätkusuutlikult ning need tegevused ka ellu viia. Selleks, et teadustulemustele toetuvad ja maailma edasiviivad muutused teoks saaksid ongi tarvis keskkonnakorralduse spetsialiste. Ka püüdlused ÜRO Säästva Arengu eesmärkide suunas on suures osas just valdkonnaüleste spetsialistide õlul, kelle hulka kuuluvad ka keskkonnakorraldajad. Nemad mõistavad lisaks keskkonnas toimuvale ka sotsiaalmajanduslikke protsesse ja meetodeid, kuidas positiivseid muutusi ellu rakendada.

Keskkonnakorraldaja on seega inimene, kes hoolitseb selle eest, et ettevõtte tegevus oleks jätkusuutlik, koostab nii era- kui ka avaliku sektori strateegiaid ja poliitikaid, aitab lahendada keskkonda puudutavaid ühiskondlikke debatte, koostada keskkonnamõju hindamisi ja auditeid. Samuti puutub keskkonnakorralduse spetsialist kokku näiteks ringmajanduse, ressursitõhususe, keskkonnahoidlike riigihangete, keskkonnavastutuse, ökomärgiste haldamise ning ökoinnovatsiooni ja -disaini teemadega.

Keskkonnakorralduse spetsialist tegeleb oma töös näiteks järgmiste küsimustega:

  • Kuidas toota keskkonnasäästlikumalt säilitades samal ajal ettevõtte majanduslik jätkusuutlikus?
  • Milline on uue rajatava suurtehase või tee mõju looduskeskkonnale?
  • Mida saame ära teha ala keskkonnaseisundi parandamiseks? Palju see maksma läheb?
  • Kuidas teha nii, et ruumilise planeerimise tulemusena oleks olukord nii keskkonna, majanduse ja ka sotsiaalvaldkonna seisukohast parem kui praegu? 

3700x1100%20LTI%20shoot14.jpg

Keda ootame õppima?

Ootame keskkonnakorraldust õppima neid, kes tunnevad huvi looduse ja ühiskonna arengute, keskkonnaprobleemide ning jätkusuutliku tuleviku vastu.
Isikuomadustelt eeldab keskkonnakorralduse valdkond:

  • tahet arendada ja rakendada oma võimet informatsiooni ja andmeid hankida, analüüsida ja tõlgendada;
  • järjepidevust vastandlikke huvisid arvestavate lahenduste leidmisel läbi kommunikatsiooni ja koostöö;
  • soovi langetada ratsionaalseid ja kaalutletud otsuseid, mis puudutavad meie ümbritseva keskkonna jätkusuutlikust;
  • tahet võtta koos looduskaitseprintsiipidega arvesse ka sotsiaalmajanduslikke tegureid.

Keskkonnakorralduse õppekava sobib ka neile, kel huvi rakenduslikemate erialade (nt tööstusjuhtimine), ühiskonna- ja majandusteaduste (nt avalik haldus, kommunikatsioon, ärijuhtimine) ja ka loodusteaduste (bioloogia, ökoloogia, geograafia, keemia) vastu, kuid loodusteaduste teaduslikuma poole kõrval soovitakse aktiviselt tegeleda ka nende rakenduste elluviimisega. Seega on keskkonnakorraldus õige valik neile, kel soov õppida valdkonnaülest eriala ning keskkonnavaldkonnas kohe algusest peale leida endale kitsam spetsialiseerumine ja rakenduslikum lähenemine.

Miks tulla meile õppima?

  • Loodus- ja ühiskonnateadused on õppekavas heas tasakaalus, aitamaks mõista erinevaid vaatenurki ja vajadusi
  • Kaasaegsed erialaained loovad hea võimaluse ühendada eri valdkondade teadmisi
  • Kursustes arutatakse aktuaalseid probleeme ning otsitakse neile teaduspõhiseid ja sageli ka valdkonnaüleseid lahendusi
  • Valik- ja vabaained võimaldavad koostada individuaalse õppekava, mis arvestab üliõpilase spetsialiseerumissoove
  • Tööpraktika käigus omandad vahetu erialase töö kogemuse
  • Interdistsiplinaarses projektõppes saad koos teiste erialade üliõpilastega panustada ühiste eesmärkide või probleemi lahendamisesse.

Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma võõrkeeleoskuse taseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid õppeaineid. Tallinna ülikoolis on võimalik jätkata õpet ka sama eriala magistriõppekaval, mis koos bakalaureuse taseme õppekavaga moodustavad tervikliku keskkonnakorraldusalase kõrghariduse, jättes üliõpilasele nii rohkem võimalusi arendada oma spetsialiseerumist ning omandada kogemusi ja teadmisi rahvusvahelise õpirände ja välispraktika raames.

Tallinna Ülikool on Eestis vanim keskkonnakorralduse õpetamise kogemusega ülikool, mille lõpetanud spetsialistid töötavad täna mitmetes riigiasutustes ning erinevates ettevõtetes nii Eestis kui ka välismaal.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Eriala õppejõududel, kraadiõppuritel ning õppetööd kogenud erialapraktikutena läbiviivatel õppejõududel on laialdased kontaktid valdkonna erinevates asutustes ja organisatsioonides. Õpe toimub kaasaegsetes tingimustes, kasutada on nii kõikide mugavustega ja tehnoloogiavõimekusega loengu- ja seminariruumid ning arvutiklassid kui ka uus raamatukogu-õpikeskus, kus võimalik segamatult koolitööle pühenduda vajadusel kuni hiliste öötundideni. Samuti on ülikoolis olemas ökoloogiale, analüütilise keemiale ja biokeemiale spetsialiseerunud laborid ja vastavad spetsialistid. Ülikoolis on ka professionaalne kompetents linnade arengute uurimiseks. Samuti osaletakse mitmesugustes keskkonnakorralduslikes rakendusprojektides: planeeringute- ja kaitsekavade koostamine, keskkonnauuringute teostamine, keskkonnaseire läbiviimine jms. Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 419 

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe

Õppetöö toimub päevaõppe vormis iganädalaselt esmaspäevast reedeni.

Keskkonnakorralduse bakalaureuseõppe õppekavas on kolm suuremat moodulit:

  • loodusteadused
  • sotsiaalteadused
  • keskkonnakorralduse meetodid ja rakendused

Loodusteaduste mooduli kursused annavad sissejuhatavad põhiteadmised jätkusuutlikust arengust, keemiast, maateadustest ning ökoloogiast. Samuti saad valida mitmete spetsiifilisemate loodusteaduslike valikainete vahel, mis vastavad Sinu huvidele ning millest saad kujundada endale unikaalse teadmistepagasi. Teoreetilisi teadmisi kinnistavad praktikumid nii laboris, arvutiklassis kui ka õues.

Sotsiaalteaduste mooduli peamiseks eesmärgiks on täiendada loodusteaduslikke teadmisi juhtimise, ettevõtluse ja kommunikatsiooni ning ühiskonna ja majandussüsteemi toimimise mõistmisele keskenduvatele kursustega.

Suurima osa õppekavast haaravad enda alla kahte eelmainitud moodulit ühel või teisel moel ühendavad keskkonnakorralduse rakendusi ja metodoloogiat sisaldavad õppeained. Kuna keskkonna korraldamine on oma olemuselt alusandmete põhjal otsuste tegemine, siis on erinevaid andmete leidmist, töötlemist ja analüüsi kajastavaid õppeaineid mitmeid. Ülejäänud selle mooduli ained on seotud mõne suurema keskkonnakorralduse valdkonnaga – keskkonnaseire, ringmajanduse ja jäätmehoolduse ning organisatsiooni keskkonnajuhtimisega. Kursuste käigus pööratakse suurt tähelepanu reaalsete juhtumite analüüsile ning erinevate probleemide lahendamisoskuse arendamisele.

Seega õpid keskkonnakorralduse õppekava läbimisel mõistma seda, kuidas maailm toimib. Lisaks keskkonnaalasele vaatenurgale õpid maailma toimimist vaatlema ja analüüsima ka majanduslikust ja ühiskondlikust lähtepunktist. Samuti omandad vajalikud oskused selleks, et anda oma panus keskkonna teadlikusse majandamisesse ja aktuaalsete keskkonnaprobleemide lahendamisesse.

Kursuseid viivad läbi TLÜ õppejõud, teadurid ning kraadiõppurid. Samuti on meil tavapärane, et mingi osa ainetest annavad eriala tunnustatud praktikud väljaspoolt ülikooli. Kuna keskkonnakorralduse puhul on eriti oluline, et osataks ka õpitut hiljem töösituatsioonis rakendada, on olulisel kohal ka praktika. Tööpraktika tegemise kohaks valitakse sageli oma lõputöö teemaga seonduv asutus. Mõnikord kasvab aga hoopis praktikast välja tudengi lõputöö teema. Samuti on soovi korral võimalik läbida välispraktika, mille käigus omandatakse erialaseid oskusi ja kogemusi Eestist väljaspool. Välispraktika toetab üliõpilast rahvusvaheliste kogemuste ja kontaktivõrgustiku loomisel ning ka erialase keeleoskuse arendamisel.

Tutvu õppekavaga

Õppejõud

 

Helen Sooväli-Sepping on keskkonnakorralduse professor ja maastiku ja kultuuri keskuse kultuurigeograafia vanemteadur. Tema vastutab linnakorralduse ja keskkonnakorralduse magistriõppekavade eest. 

Teaduslikud huvid: jätkusuutllikud lahendused ruumi planeerimisel, linnade ja maapiirkondade areng, Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitikate mõju ruumiprotsessidele ning kogukondadele, kultuuripärandi ja looduspärandi mõtestamine, maastike pärand, areng ja poliitikad.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS


Margus Vetsa on keskkonnakorralduse õppesuuna lektor jäätmehoolduse valdkonnas.

Teaduslikud huvid: ringmajandus, tootjavastutus, jäätmehoolduse korraldamine erinevatel tasanditel, jäätmealane kommunikatsioon, globaalsed jäätmeprobleemid, õigusloome jäätmehoolduses ja jäätmepoliitika, jäätmehoolduse strateegiline planeerimine.

 


Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 


Tiiu Koff on geoökoloogia professor ja vanemteadur ökoloogia keskuses. Ta peab loenguid paleogeograafiast, Eesti territooriumi ja inimasustuse arengust, uutest ideedest loodusteadustes. Olles ökoloogia doktoriõppekava juht on tema vastutusel ka paljud doktoriõppe ained. Ta on ka Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli nõukogu liige.

Teaduslikud huvid on seotud õietolmuanalüüsiga, meetodiga, mis seob nii geoloogiat kui botaanikat ja mida saab rakendada erinevates teadusvaldkondades nagu paleokliima, paleoökoloogia, paleolimnoloogia. Terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonnas uurib ta kolleegidega erinevaid kompetentse, mis koos võimaldaksid panustada inimeste heaolu ja tervise parandamisse. Nii osaleb ta Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse töörühmas, et välja töötada psühho-füsioloogiline metoodika inimese taju uuringuteks looduslikus ja linnakeskkonnas.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Oliver Tomingas on klimatoloogia ja meteoroloogia lektor. Ta on varem töötanud loodusgeograafia teadurina Tartu ülikoolis ja geograafiaõpetajana Kadrina Keskkoolis. Oliveri teadusliku uurimistöö peamisteks suundadeks on olnud Põhja-Atlandi ostsillatsioon ja selle mõju Eesti ilmastikule, atmosfääri tsirkulatsiooni indeksite koostamine Eesti jaoks, Eesti kliima modelleerimine, Tallinna soojasaare uurimine ja mikrokliima. Lisaks lektoritööle on Oliver kirglik kalamees, ta on kirjutanud luuletusi ja juhendanud kooliteatrit.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 

 

 

 

 


Kalle Truus on anorgaanilise ja üldkeemia dotsent. Ta on lõpetanud Tartu Ülikooli keemia erialal ja kaitsnud doktorikraadi Orgaanilise Keemia Instituudis Moskvas.

Kalle Truusi teaduslikud huvid on seotud erinevate looduslike ühendite keemilise struktuuri ja analüüsi probleemidega. Ta on uurinud Läänemere ja Vaikse ookeani vetikate polüsahhariidide struktuuri, taimealkaloide ja jälgelementide sisaldust merevees. Ta on tegelnud keemianomenklatuuri arendamisega ja kirjutanud (enamasti koos kaasautoritega) mitmeid raamatuid, sealhulgas ülikooliõpiku „Elementide keemia“. Ta on juhtinud Riiklikku vetikaprogrammi ja olnud mitmete Eesti Teadusfondi grantide hoidja. Viimastel aastatel on Kalle Truus keskendunud psühhoaktiivsete seente ja jugapuu vähivastaste alkaloidide analüüsi probleemidele.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

 


Piret Vacht on keskkonnakorralduse lektor. Ta õpetab kursuseid keskkonnauuringute metodoloogia, säilenõtkuse, mullateaduse ja looduskaitse teemadel. Tema teaduslikud huvid on seotud ühest küljest mullaökoloogia ja linnamuldadega, kuid teisest küljest ka laiemalt linnaliste rohealade (sh tühermaade) kasutamise ja sellega seotud sotsiaal-majanduslike mõjudega, maakasutuse planeerimise ning säästva ressursikasutusega. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Ühe minuti loeng

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam 25%
  • Vastuvõtueksam 75%
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam hõlmab ökoloogia ja geograafia alaste põhitõdede tundmist, keskkonnaprotsesside ning -probleemide mõistmist ning teadmiste kasutamise oskust. Vaata näidisküsimusi siin.

Vabatahtlik töö

Integreeritud loodusteaduste, Bioloogia (kõrvalerialaga), Keskkonnakorralduse, Rekreatsioonikorralduse ning Integreeritud tehnoloogiate ja käsitöö õppekavadel ja kõigil Haridusteaduste instituudi 1. ja 2. kõrgharidusastme õppekavadel on ühiskondlikult aktiivsetel kandidaatidel võimalik taotleda vastuvõtueksamile lisapunkte vabatahtliku töö eest. 

Selleks tuleb vastuvõtueksamile kaasa võtta täidetud avaldus. Avaldusel peavad kindlasti olema märgitud ka organisatsioon, mille töös osaleti, ning organisatsiooni esindaja kontaktandmed ja allkiri. Vastuvõtueksamil on võimalik ühekordselt arvestada 4 punkti erialase vabatahtliku töö või 2 punkti mitteerialase vabatahtliku töö eest.

Vastuvõtueksamite ajakava

Sisseastumise ajakava

Kuhu edasi?

Silmapaistvad vilistlased

Maria Karus

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja

"Keskkonnakorralduse erialal nii bakalaureuse kui magistrikraadi omandamine on andnud mitmekülgsed teadmised keskkonnast oma kõikide erikülgsete tahkudega ja samas loonud visiooni keskkonnast kui tervikust. Tänapäeval on nende tükkide (keskkonnakaitse- ja õigus, majanduslik-sotsiaalsed küsimused jms) kokkusobitamine oluline väljakutse ning tänu omandatud erialale saan anda tervikliku pildi loomisele oma panuse. Ilma laiapõhjaliste teadmiste ja analüüsioskuste oleks selle ülesande täitmine palju keerukam. "


Marit Sall Lyngbaek 

Marit Sall Lyngbaek tegeleb rohetehnoloogia startup valdkonna arendamisega, on Atlandi Nõukogu (Atlantic Council) noorte keskkonnaliiderite ühenduse (ELEEP) liige ja  MTÜ Cleantech ForEst kaasasutaja.

“Vaid säästlikuma tehnoloogia arendamisega keskkonnakaitset ei edenda. Selliste tehnoloogiate levikuks on vaja nõudlust, majanduslikku ajendit või soodsat poliitilist raamistikku. TLÜ magistriõpingud andsid mu tehnoloogia taustale lisaks hea arusaamise keskkonnakaitsega seotud sotsiaal-majanduslikest aspektidest ja nende hindamisest. See on aidanud mul tajuda rohetehnoloogia trende ja kaasata sobivaid partnereid startup ökosüsteemi arendmiseks."


Elen-Maarja Trell

Ruumilise planeerimise ja keskkonna dotsent, Groningeni Ülikool, Holland. Keskkonnakorralduse BSc, 2004

"Kuna keskkonnakorralduse bakalaureuseõpe seob endas nii loodus- kui riigiteadusi, on see mulle hollandi ruumi-planeerijana [spatial planner] suureks eeliseks, sest võimaldab mul edukalt mõista ja analüüsida projektide tehnilisi, keskkonnamõjuga seotud külgi ja samas anda nõu ja juhendada strateegiliste plaanide koostamist."

 


Ulvar Käärt  

Eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja.

"Keskkonnakorralduse erialal omandatud laiapõhjalistest teadmistest on mulle ajakirjanikutöös väga palju abi olnud."

 

 


Millistel erialadel võib tööd leida?

Erialase töö leidmine ja sellele edukas olemine on suuresti kinni bakalaureuseõppe lõpetanud tudengi enda võimetes ja pädevustes. Keskkonnakorralduse eriala lõpetanuid võib leida kohalikest omavalitsustest, keskkonnaministeeriumist ja selle allasutustest, keskkonna valdkonnas tegelevates ettevõtetes. Samas on selle õppekava läbinu arendanud selliseid üldpädevusi (suhtlemisoskus, analüütiline mõtlemine, meeskonnatöö oskused, ettevõtlikkus), mis võimaldava tööturul edukalt tegutseda ka teistel erialade.

Senine kogemus näitab, et ka ainult bakalaureuseõppe läbinud võivad leida erialaseid töökohti nii avalikus kui ka erasektoris. Magistriõppe võimaldab valitud valdkonda süveneda ning annab pädevuse keerulisemate ülesannete lahendamisel. Praegu on siiski erialase töö eelduseks magistrikraadi olemasolu ja neid kohti, kus saaks baklaureuseharidusega edukalt hakkama, on järjest vähem. 

Edasiõppimisvõimalused

Bakalaureuseõppe lõpetanud võivad jätkata õpinguid kas Tallinna Ülikooli keskkonnakorralduse magistriõppes või paljude osaliselt avatud õppekavade ja kõikidel avatud õppekavade magistriõppes.

Miks loodus- ja terviseteaduste instituut?

Miks valida just meie instituut?

  • Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituut ehk LTI on suuruselt kolmas instituut Tallinna Ülikoolis. Meil on ligi 1300 tudengit, kes õpivad nii bakalaureuse-, magistri- kui ka doktoriõppes.
  • LTI on kaasaegne õpikeskkond, kus on tasemel laborid, töökojad ja ateljeed, mis kõik toetab teaduse arengut.
  • LTI toetab õppekavade ja teadusvaldkondade koostööd. Meie tudengid lahendavad erialadevahelisi probleeme koos teiste instituutide üliõpilastega, tehes kaasa ELU ehk Erialasid Lõimiva Uuenduse projektis.
  • LTI toetab tudengite mobiilsust. Meie üliõpilastel on võimalus õppida Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumite toel õppesemestri või -aasta mõnes välisriigi ülikoolis.
  • LTI õppekavades on ette nähtud erialapraktika, mis arendab tööturule suunatud teadmisi ja oskusi.
  • LTI vastutada on terve ja säästva eluviisi kujundamine ülikoolis – oleme ise eeskujuks teistele.

Huvitavad artiklid, teadustööd

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid.

Ühe minuti loengud

Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. Loe Tallinna Ülikoolis tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide kohta lähemalt meie SIIT

Võimalus osaleda üliõpilaste keskkonnakaitse ühingus Sorex ja teadusürituse TalveAkadeemia töös. Kõikidele uutele sisseastujatele on kohustuslik ELUprojekt, kus saab oma ideid ja meeskonnatöö oskusi proovile panna, samuti erinevatel ülikooli ja riigi tasemel toimuvatel tudengite konkurssidel.

Võta ühendust!

Õppekava Kuraator: Reimo rivis
Õppenõustaja-spetsialist: Anne Timm

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 419 

Sarnased erialad

Linnakorraldus

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi maailmas toimuvatest linnastumisega seotud protsessidest ning õppida tundma linna kui elukeskkonda geograafilisest, planeerimislikust, sotsiaalsest ja ökoloogilisest aspektist

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, BA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sa hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik. Soovid leida vastandlikke huvisid arvestavaid lahendusi ning kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel teemadel. Oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid. Keskkonnakorralduse õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, MA

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses. Erialal õpitakse jätkusuutlikku keskkonnaressursside kasutust läbi kaasaegsete õppemetoodikate.

Magistriõpe
Eesti keel
Vaata eriala

Integreeritud loodusteadused

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduste kitsas eriala. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga. Spetsialiseeruda saab: klassikaliste loodusteaduste peaerialal (bioloogia, füüsika, keemia, geoökoloogia, matemaatika) jätkusuutliku arengu ja loodusteaduste peaerialal ning infotehnoloogia loodusteadustes peaerialal.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
Vaata eriala