Keskkonnakorraldus magister

Keskkonnakorraldus, MSc

Õppekava keskmes on keskkonnateadlike ja keskkonnasäästlike põhimõtete rakendamine erinevates tegevusvaldkondades.

Õppetase Magistriõpe

Õppe kestus 2 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 16

Õppevorm Sessioonõpe

ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019
 

Keskkonnakorralduse õppekavale ootame õppima neid, kes...

  • ...soovivad lahendada keskkonnaga seotud probleeme ühiskonna ja inimeste keskkonnateadlikkuse tõstmise ja vastutustundliku suhtumise kujundamise abil.
  • ...soovivad tulevikus langetada elukeskkonna kestlikkust puudutavaid otsuseid, mis oleksid nii majanduslikult elujõulised, sotsiaalselt vastuvõetavad kui ka keskkonnasäästlikud.
  • ...tahavad teha erialast tööd või olla ise teistele tööandjaks.
  • juba erialaselt töötavad ning soovivad oma professionaalseid pädevusi täiendada. Erialane töökogemus pole sisseastumisel eelduseks.
  • ...on bakalaureuseõppes omandanud põhiteadmised loodus- ja/või sotsiaalteadustes.

Keskkonnakorralduse magistriõpe on suunatud keskkonnakorralduse, keskkonnakaitse, keskkonnajuhtimise, loodusvarade kasutamise, klassikaliste loodusteaduste, geograafia ja nendega seotud eriala lõpetanud üliõpilastele. Juhul kui bakalaureuseharidus on pigem sotsiaalteaduslik, lähtutakse üliõpilase individuaalsetest teadmistest ja oskustest ning sellisel juhul saab end vajadusel täiendada tasandusmooduli või vabaainete abil.

Juba erialase töö leidnud üliõpilastele mõeldes püüame paigutada suurema osa kontaktõpet nõudvatest erialaainetest paarile tööpäevale nädalas. Keskkonnakorralduse magistriõppes on tavaline, et kõrvuti õpivad erineva tausta ja kogemustepagasiga üliõpilased. Seega ootame õppima kõiki, keda huvitab erinevate ühiskonnaosade panus keskkonnaprobleemide leevendamisesse, ning seeläbi jätkusuutlikkusse ja säilenõtkesse tulevikku.

Miks tulla meile õppima?

“Omandades hariduse keskkonnakorralduse erialal kindlustad endale tulevikku suunatud oskused ja teadmised. Keskkonnakorralduse eriala -- see on sünergia eraettevõtluse, avaliku sektori ning erinevate teadusvaldkondade vahel,” Helen Sooväli-Sepping, keskkonnakorralduse professor
 

  • Keskkonnakorralduse õppekava on oma olemuselt interdistsiplinaarne õppekava ning just trans- ja interdistsiplinaarsus on hariduses olulisteks märksõnadeks, mis arvestavad tulevikumajanduse vajadusi (Tööjõuvajaduse seire- ja prognoosisüteem OSKA “Töö ja oskused 2025”).
  • Tallinna Ülikool on Eestis vanim keskkonnakorralduse õpetamise kogemusega ülikool, mille lõpetanud spetsialistid töötavad täna mitmetes riigiasutustes ning erinevates ettevõtetes nii Eestis kui ka välismaal.
  • Keskkonnakorralduse magistriõppekava aitab mõista sotsiaal-ökoloogilisi protsesse ning nende protsesside kujundamise viise saavutamaks jätkusuutlik tulevik. 
  • Keskkonnakorralduse õppekaval saab süvendatud teadmisi linnaökoloogiast, geoinfosüsteemidest, keskkonnauuringute metodoloogiast, keskkonnaökonoomikast ja -õigusest.
  • Keskkonnakorralduse õppekaval õpid kasutama keskkonnariski ja -mõju hindamist ning otsustusanalüüsi – need on teadmised ja oskused, mida teised õppekavad Eestis sellises koosluses ei paku üldse või pakuvad väiksemas mahus. 
  • Õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii lokaalses kui globaalses ulatuses.
  • Traditsioonilise keskkonnakaitse kõrval õpitakse ka ratsionaalset ja jätkusuutlikku keskkonnaressursside kasutust. Õppekavas on suur rõhk looduslike- ja inimökosüsteemide säilenõtkuse ning jätkusuutliku tuleviku kujundamisel, seda nii keskkonnakorralduslike strateegiate kui ka planeeringute koostamise näol.
  • Keskkonnakorralduse magistriõpe aitab mõista protsesse suuremas mastaabis – seda toetavad nt ained keskkonnamõju hindamine ja audit, sissejuhatus ruumilisse planeerimisse, süsteemide säilenõtkus, keskkonnaökonoomika, veeökosüsteemid ja nende haldamine ning randade ja rannikumaastike protsessid ja haldamine. Nende teemade õpetamine sellises koosluses on Tallinna Ülikoolile ainuomane.
  • Olulisel kohal on keskkonnavaldkonnas kiirelt arenevate metoodikate tutvustamine ning praktikas rakendamine. 
  • Erialal saab ettevalmistuse nii iseseisvaks kui ka meeskonnatööks. Arendatakse üliõpilaste analüüsi- ja sünteesivõimet, ratsionaalset ja kriitilist mõtlemist ning väljendusoskust.
  • Alates 2016. aastast on õppekavas ka interdistsiplinaarne projektõpe, kus mitme eriala tudengid panustavad ühiste eesmärkide saavutamisesse või probleemi lahendamisse.
  • Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid. Üliõpilasel võimalus läbida välispraktika, mille käigus saab üliõpilane lisaks keeleoskuse parendamisele omandada ka rahvusvahelise töö- ja õpikogemuse ning laiendada oma kontaktivõrgustikku.

Eriala omandamist toetav õppekeskkond

Eriala õppejõududel, kraadiõppuritel ning õppetööd kogenud erialapraktikutena läbiviivatel õppejõududel on laialdased kontaktid valdkonna erinevates asutustes ja organisatsioonides. Õppetöös kasutatakse mitmekülgseid aktiivõppemeetodeid sh projektõpet. Õpe toimub kaasaegsetes tingimustes. Tudengte kasutuses on kõikide mugavustega ja tehnoloogiavõimekusega loengu- ja seminariruumid ja arvutiklassid. Samuti on olemas ja raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda vajadusel kuni hiliste öötundideni. Lisaks on ülikoolis olemas ökoloogiale, analüütilise keemiale ja biokeemiale spetsialiseerunud laborid ning vastavad spetsialistid. Õpingute jooksul saab osaleda keskkonnakorralduslikes rakendusprojektides: planeeringute- ja kaitsekavade koostamisel, keskkonnauuringute teostamisel, keskkonnaseire läbiviimisel ning välipraktikatel. Samuti külastatakse õppe raames keskkonnaettevõtteid ning asutusi.

Lapsevanematest tudengitel on võimalus jätta oma võsukesed päevaste loengute ajaks lastetuppa.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 2 aastat
  • Õppevorm: sessioonõpe

Erialaained toimuvad iganädalaselt neljapäeval ja reedel. Kontaktõppe aeg pühendatakse probleemikesksele õppele, ülesannete lahendamisele ja grupitöö oskuste arendamisele. Selline õppetöö korraldus võimaldab osakoormusega või tööandja soosimisel ka täiskohaga töötamist.

Olulised õppeained

Erialaained keskenduvad keskkonnaalaste otsuste tegemise pädevusele ja praktikale. Valikainete hulka on koondatud valdkonna mõnda nüanssi käsitlevad süvakursused. Mitmeid kohustuslikke ja valikkursusi viivad läbi erialaeksperdid väljaspoolt ülikooli (nt Riigikontrollist, Keskkonnaministeeriumist, Tallinna Keskkonnaametist, eraettevõtetest). Tallinna Ülikooli õppejõududel on õppeainete valdkonnas rakendusprojektide läbiviimise kogemused.

Olulised erialad: Keskkonnamõju strateegiline hindamine, Organisatsiooni ja keskkonnajuhtimine, Keskkonnaõigus, Otsustusanalüüs, Geoinfosüsteemid (GIS) ja rakendused, Keskkonna komplekspraktika, Veeökosüsteemid ja nende haldamine.

Tutvu õppekavaga

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtueksam

  • Kandidaadil peab olema loodusteaduste bakalaureusekraad või sellele vastav kvalifikatsioon keskkonnakorralduses või sellega osaliselt kattuval erialal.

  • Sisseastumisel tuleb esitada motivatsioonikiri.

  • Motivatsioonikirja palume üles laadida SAISi. Motivatsioonikirja kirjutamise juhend.

Vastuvõtueksamite ajakava

  • Magistriõppesse ei immatrikuleerita üliõpilaskandidaate, kellele vastuvõtukomisjon määrab tasandusmooduli üle 16 EAP. Need üliõpilaskandidaadid peavad õpingute alustamiseks vajalikud ained võtma Avatud Ülikooli kaudu enne uuesti kandideerimist.

  • Magistriõppesse sisseastumise tingimuseks on inglise keele oskus A2 tasemel, kuna iga magistriastme üliõpilane peab läbima õpingute jooksul vähemalt ühe inglisekeelse aine ja lisaks erialase võõrkeele aine (minimaalselt tasemel B.2.1.).

  • Vastuvõtulävend on 70 palli
ESITA AVALDUS Avalduste vastuvõtt: 20. juuni - 1. juuli 2019

Õppejõud

Helen Sooväli-Sepping

Keskkonnakorralduse professor ning õppekava kuraator

Helen Sooväli-Sepping on keskkonnakorralduse professor ja maastiku ja kultuuri keskuse kultuurigeograafia vanemteadur. Tema vastutab linnakorralduse ja keskkonnakorralduse magistriõppekavade eest. 

Teaduslikud huvid: jätkusuutlikud lahendused ruumi planeerimisel, linnade ja maapiirkondade areng, Eesti ja Euroopa Liidu keskkonnapoliitikate mõju ruumiprotsessidele ning kogukondadele, kultuuripärandi ja looduspärandi mõtestamine, maastike pärand, areng ja poliitikad.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Reimo Rivis

Loodusgeograafia dotsent ning eriala kuraator

Loodusgeograafia dotsent Reimo Rivis on üle poole oma elust olnud moel või teisel seotud Tallinna Ülikooli ja tema eelkäijatega. Õppima asus 1993. aastal, mil asutuse nimes oli veel Pedagoogika. Läbis üsna ühtlase jadana õppesüsteemi 5+2+4 aastat. Selle õppe käigus omandas igast loodusteaduste valdkonnast üsna palju ja kõige rohkem geoteadustest. Kaks nädalat peale 2005. aasta jaanuari tormi kaitses oma väitekirja (PhD), mis keskendus samuti merele ja tema suhetele rannaga.

Reimo Rivise teaduslikeks huvideks on lisaks mainitud randade dünaamikale veel ranniku- ja muude maastike areng, rannaelupaigad, ruumianalüüsi meetodid, geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktikaga. Ülikoolis õpetama hakkas juba magistriõpingute ajal ning erinevaid nimetusi õppeaineid ja erinevaid välipraktikaid on selle ajaga kogunenud paarkümmend; südamelähedasemad on talle Eesti maastikud, loodusgeograafia välipraktika, globaalökoloogia, geoinformaatika, õppeekskursioonid.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Mihkel Kangur

Jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur

Mihkel Kangur on jätkusuutliku arengu dotsent ja vanemteadur. Üliõpilasena uuris Mihkel Kangur jääaja järgset taimkatte arengut Eestis kasutades õietolmuanalüüsi. Selle uurimise metoodika edasiarenduse ja rakendamise kohta kaitses 2005. aastal doktoritöö. Juba õpingute raames osales ta rahvusvahelistes võrgustikes, mis uuris Euroopa taimkatte muutuseid. Sellise koostöö raames ilmus 2013. aastal artikkel, kus näidati, et tõenäoliselt on viimase 2000-3000 aasta jooksul inimene avaldanud Eesti taimkattele olulisemat mõju kui kliima.

Hilisemad uuringud on seda seisukohta ainult kinnitanud. Selle artikli järel süvenes temas veendumus, et inimkonna poolt tekitatava keskkonnamõju leevendusi ei saa pakkuda vaid loodusteadlased, vaid need lahendused sünnivad vaid läbi inimese käitumise muutuste. Seetõttu on ta viimastel aastatel üha enam keskendunud säästva arengu küsimustele ning peab olulisimaks just selle valdkonna hariduse edendamist.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Margus Vetsa

Keskkonnakorralduse lektor

Margus Vetsa on keskkonnakorralduse õppesuuna lektor jäätmehoolduse valdkonnas. Teaduslikud huvid: ringmajandus, tootjavastutus, jäätmehoolduse korraldamine erinevatel tasanditel, jäätmealane kommunikatsioon, globaalsed jäätmeprobleemid, õigusloome jäätmehoolduses ja jäätmepoliitika, jäätmehoolduse strateegiline planeerimine.

Tiiu Koff

Geoökoloogia professor

Tiiu Koff on geoökoloogia professor ja vanemteadur ökoloogia keskuses. Ta peab loenguid paleogeograafiast, Eesti territooriumi ja inimasustuse arengust, uutest ideedest loodusteadustes. Olles ökoloogia doktoriõppekava juht on tema vastutusel ka paljud doktoriõppe ained. Ta on ka Maateaduste ja Ökoloogia doktorikooli nõukogu liige.

Teaduslikud huvid on seotud õietolmuanalüüsiga, meetodiga, mis seob nii geoloogiat kui botaanikat ja mida saab rakendada erinevates teadusvaldkondades nagu paleokliima, paleoökoloogia, paleolimnoloogia. Terve ja jätkusuutliku eluviisi fookusvaldkonnas uurib ta kolleegidega erinevaid kompetentse, mis koos võimaldaksid panustada inimeste heaolu ja tervise parandamisse. Nii osaleb ta Käitumis- ja neuroteaduste tippkeskuse töörühmas, et välja töötada psühho-füsioloogiline metoodika inimese taju uuringuteks looduslikus ja linnakeskkonnas.

1 Minuti Loeng - Milleks meile tühermaad? (Tiiu Koff)

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Vanemteadur

Hannes Tõnisson on Ökoloogia keskuse  vanemteadur. Ta on osalenud rohketes rahvusvahelistes ja riigisisestes projektides mis on hõlmanud enda alla nii alusuuringud alates randade geoloogiast ja seda mõjutavatest teguritest kuni ökosüsteemiteenuste määratlemise ja hindamiseni. Omab ulatuslikku rahvusvahelist võrgustikku, mis on seatud peamiselt rannikualade uuringutega. On teostanud kümneid rakenduslikke projekte koostöös ettevõtetega, mis on olnud eelkõige seotud looduse poolt põhjustatavate riskide hindamise ja maandamisega.

Teaduslik huvi: Hannes Tõnissoni peamine uurimisvaldkond on tänapäevased rannaprotsessid, rannikualade areng minevikus, ekstreemsete sündmuste uurimine nii minevikus kui tänapäeval, erinevate klassifikatsioonide arendamine ja sobitamine erinevatesse piirkondadesse, ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni arendamine ja georadari metoodika arendamine ja kohandamine erinevate uurimisprobleemidega tegelemiseks.

Lisaks kuulub Tõnisson Ott Tänaku ja Martin Järveoja abimeeskonda. Ta on Tänaku isiklik ilmaennustaja, kes teeb talle täppisprognoose, mis on osutunud paremateks kui raja ääres olevate meeste omad ja mänginud olulist rolli senistes etapivõitudes. Loe lähemalt.

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Jaanus Terasmaa

Vanemteadur

Jaanus Terasmaa on Ökoloogia keskuse vanemteadur. Teaduslikud huvid: Peamiseks uurimisvaldkonnaks on paleolimnoloogia, sedimentoloogia, pinna- ja põhjavee vahelised seosed, Eesti ravimudadega seonduv ning laiemalt loodusressursside hoidmise ja majandamisega seotud küsimused ja lähenemine ökosüsteemiteenuste kontseptsiooni kaudu. Kõik need erinevad teemad seob omavahel kokku soov mõista ja mõtestada enda jaoks meie ümber toimuvaid protsesse ja põhjus-tagajärg seoseid, mis leiavad aset erinevates aja ja ruumi skaalades. Uute temaatikatena on viimastel aastatel lisandunud keskkonnakommunikatsioon, mitteformaalne haridus ja digitaalsed õppevahendid (J. Terasmaa üks avastusrada.ee loojatest).

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

Piret Vacht

Keskkonnakorralduse lektor

Piret Vacht on keskkonnakorralduse lektor. Ta õpetab kursuseid keskkonnauuringute metodoloogia, säilenõtkuse, mullateaduse, linnaökoloogia ja looduskaitse teemadel. Tema teaduslikud huvid on seotud ühest küljest mullaökoloogia ja linnamuldadega, kuid teisest küljest ka laiemalt linnaliste rohealade (sh tühermaade) kasutamise ja sellega seotud sotsiaal-majanduslike mõjudega, maakasutuse planeerimise ning säästva ressursikasutusega. 

Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS

1 Minuti Loeng - Millest koosneb muld? (Piret Vacht)

Erialakirjandus ja uurimisvaldkonnad

Juhendajad ja võimalikud teemad

Hõlbustamaks nii uurimisteema kui ka juhendajate valimist leiab siinselt leheküljelt meie õppejõudude ja teadurite need valdkonnad ja teemad, mille alaseid uurimistöid on nad huvitatud ja pädevad juhendama. 

*Iga õppejõuga eraldi kokku leppida täpsema teemasõnastuse osas.

Helen Sooväli-Sepping

  • Linnaloodus ja linnakeskkond. Jätkusuutlik linn -- väljakutsed Eestis, võrdlused maailmaga. 
  • Looduse ja pärandi kaitsepoliitika - pärandi loomine, pärandi suhestumine ja kajastamine planeeringutes, looduskaitse
  • Maastikunägemus, ruumi tajumine. Erinevad huvigrupid ja konfliktid ruumis: lapsed, teismelised, etnilised grupid jne. 
  • Kultuuri mõju keskkonnale, sotsiaalsete mõjude hindamine. 
  • Keskkonnateadlikkus, keskkonnakommunikatsioon

Reimo Rivis

  • Randade dünaamika, ranniku- ja muude maastike areng, rannikuelupaigad
  • Ruumianalüüsi meetodid
  • Geoteaduste metodoloogia ja geograafia didaktika

Jaanus Terasmaa

  • Põhja- ja pinnavee vahelised seosed, veeressursside haldamine
  • Hüdroloogilised, hüdrogeoloogilised, -ökoloogilised jt uuringud

Mihkel Kangur

  • Säästva arengu haridus, keskkonnaharidus
  • Keskkonnapoliitika, säästev areng

Kaja Peterson (SEI Tallinn, vanemekspert)

  • Avaliku arvamuse roll suurobjektide planeerimisel ja keskkonnamõju hindamisel
  • Keskkonnamõju hindamise tulemuste analüüsist strateegilistes arengukavades
  • Natura hindamine

Piret Vacht

  • Sotsiaal-ökoloogiliste süsteemide säilenõtkus sh toiduturvalisus (kättesaadavus), toidu kasvatamine linnas, säästev linnaplaneerimine
  • Muldade kaitse ja väärtustamine, biojäätmed ja komposteerimine 
  • Ökoloogilised uuringud: mullaelustik bioindikaatorina, orgaanilise aine lagunemise dünaamika eri majandamisviiside korral, linnaökoloogia, rohealad linnas.
  • Ringmajandus ja säästev ettevõtlus

Margus Vetsa

  • Jäätmehooldus (sh õigusloome ja poliitika) ja selle strateegiline planeerimine ja korraldamine, ringmajandus
  • Tootjavastutus
  • Jäätmevaldkonna kommunikatsioon

Kadi Padur

  • Sotsiaal-majaduslike mõjude hindamine
  • Multikriteeriumanalüüsi rakendamine nt jääksoode, kaevandusalade taastamisel/korrastamisel

Tiiu Koff

  • Paleoklimatoloogia, -limnoloogia, -ökoloogia teemad
  • Inimese tervise ja heaolu parandamine looduspõhiste lahenduste abil
  • Inimese taju looduslikus ja linnakeskkonnas

Uusimad tudengitööd

2018

  • Maris Arro, Püsikiirituse olukorra ohjamine Eesti Vabariigis / Management of the Existing Exposure Situation in Estonia
  • Suzanne Kulbach, Teadlikkus rõiva- ja tekstiilitoodetest eralduva mikroplastiku osas ning selle vähendamise ja vältimise meetodid Eestis / Awareness of Microplastic Secending from Garments and Textile Products, Methods for Reducing and Preventing this in Estonia
  • Karl Markus Wahlberg, Eesti ranniku maismaaliste elupaikade seisundi hindamine ja loodusdirektiivi põhine aruandlus / The Assessment of Estonian Coastal Terrestial Habitats Condition and Reporting Under the Habitats Directive
  • Janar Õunpuu, Nõmme parkmetsade ja parkide hoolduskavade ettepanekute koostamine / Compiling the Proposals for the Maintenance Plans of the Park Forests and Parks of Nõmme

2017

2016

  • Krista Kant, Kriteeriumide väljatöötamine liiva-ja kruusakarjääridele jätkusuutliku korrastamisviisi valimiseks
  • Siim Loik, Arvamusuuringute usaldusväärsuse hinnangust
  • Ingmar-Marten Merivee, Neurotoksilise neonikotinoidse insektitsiidi tiametoksaami subletaalsete dooside mõju metsa- ja põllumajandusmaastikel levinud kasuliku röövtoidulise putuka, süsi-ketasjooksiku, käitumisele
  • Kristiina Prants, Otsustusanalüüs: Hapnikuvaeguse leevendamine Ülemiste järve sügavamas kihis (hüpolimnionis)
  • Heleri Soolmann, Keskkonnajuhtimissüsteem Tallinna Ülikoolis (rakendamise kontseptsioon ja juhised)

2015

  • Mari Elhi Muraste looduskaitseala majanduslik väärtus.
  • Evelin Laupa Ökosüsteemiteenused Tallinnas
  • Maria Karus Keskkonnamõju ja keskkonnamõju strateegilise eelhindamise praktika analüüs
  • Aser Sikk Õhu kaudu levivatest saasteainetest lähtuva kumulatiivse terviseriski hinnang Muuga–Maardu piirkonnas
  • Kaisa Vahtmäe Keskkonnaalaste õppematerjalide rakendamine jätkusuutliku arengu põhimõtete propageerimisel ühiskonnas

Tehtud lõputööd

Vaata loodus- ja terviseteaduste instituudis tehtud lõputöid SIIN.


Vaata järgi WCEF2019 suurimat ringmajanduse konverentsi

Ühe minuti loengud


Instituudi õppetööväline akadeemiline elu

Tudengite õppetöövälist akadeemilist elu kujundavad enamasti TLÜ üliõpilasesindus ja LTI üliõpilasnõukogu. Väljaspool õppetööd on sagedasemateks ajaveetmisvõimalusteks osalemine Ülikooli esindusrühmades, mis tegelevad peamiselt spordi (esindusvõistkonnad), tantsu ja lauluga. Loe Tallinna Ülikoolis tegutsevate üliõpilasorganisatsioonide kohta lähemalt meie SIIT

Võimalus osaleda üliõpilaste keskkonnakaitse ühingus Sorex ja teadusürituse TalveAkadeemia töös. Kõikidele uutele sisseastujatele on kohustuslik ELUprojekt, kus saab oma ideid ja meeskonnatöö oskusi proovile panna, samuti erinevatel ülikooli ja riigi tasemel toimuvatel tudengite konkurssidel.

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Magistrikraadiga lõpetanud on leidnud tööd nii kohalikes omavalitsustes, Keskkonnaministeeriumis ja selle allasutustes, keskkonnakonsultatsiooni ja teistes keskkonnavaldkonnas tegutsevates ettevõtetes kui ka suurte ettevõtete keskkonnajuhi ametikohal – kõikjal, kus tuleb ennetada ja lahendada nii kohalikke, piirkondlikke kui ka rahvusvahelisi keskkonnaprobleeme. Enamus meie lõpetajaid töötavad erialasel ametipostil või osalevad keskkonnaga seotud ettevõtluses. 

Edasiõppimisvõimalused

Õpingute jätkamine süvendatult on võimalik doktoritõppes. Näiteks Tallinna Ülikooli ökoloogia  või tervisekäitumine ja heaolu doktoriõppekavadel.

Meie vilistlased

Kätlin Mandel

Keskkonnaministeeriumi tugiteenuste nõunik

„Keskkonnakorralduse magistrantuur andis ulatuslikud teadmised nii keskkonnapoliitika kujundamisest ja selle elluviimisest, kui ka õpetas neid teadmisi rakendama oma igapäevases töös Keskkonnaministeeriumis.“

Marit Sall Lyngbaek 

Rohetehnoloogia startup valdkonna arendaja, Atlandi Nõukogu (Atlantic Council) noorte keskkonnaliiderite ühenduse (ELEEP) liige ja  MTÜ Cleantech ForEst kaasasutaja

“Vaid säästlikuma tehnoloogia arendamisega keskkonnakaitset ei edenda. Selliste tehnoloogiate levikuks on vaja nõudlust, majanduslikku ajendit või soodsat poliitilist raamistikku. TLÜ magistriõpingud andsid mu tehnoloogia taustale lisaks hea arusaamise keskkonnakaitsega seotud sotsiaal-majanduslikest aspektidest ja nende hindamisest. See on aidanud mul tajuda rohetehnoloogia trende ja kaasata sobivad partnereid startup ökosüsteemi arendmiseks."

Ulvar Käärt  

Eesti loodusajakirjanik, ajakirja Horisont peatoimetaja

"Keskkonnakorralduse erialal omandatud laiapõhjalistest teadmistest on mulle ajakirjanikutöös väga palju abi olnud."

Maria Karus

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja

"Keskkonnakorralduse erialal nii bakalaureuse kui magistrikraadi omandamine on andnud mitmekülgsed teadmised keskkonnast oma kõikide erikülgsete tahkudega ja samas loonud visiooni keskkonnast kui tervikust. Tänapäeval on nende tükkide (keskkonnakaitse- ja õigus, majanduslik-sotsiaalsed küsimused jms) kokkusobitamine oluline väljakutse ning tänu omandatud erialale saan anda tervikliku pildi loomisele oma panuse. Ilma laiapõhjaliste teadmiste ja analüüsioskuste oleks selle ülesande täitmine palju keerukam."

Võta ühendust!

Õppekava kuraator: Helen Sooväli-sepping
Õppenõustaja-spetsialist: Anne Timm

PostiaadressNarva mnt 25, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6409 419 

Sarnased erialad

Linnakorraldus

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Linn on elukeskkond, mida loovad geograafilised, sotsiaalsed, ökoloogilised, kultuurilised ja poliitilised protsessid. Linnakorralduse magistriõppes saab omandada teadmisi nii Eestis kui ka maailmas toimuvatest linnastumisega seotud aspektidest.

Magistriõpe
Eesti keel
14
Sessioonõpe
Vaata eriala

Keskkonnakorraldus, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Hoolid keskkonnast ja Sind huvitab jätkusuutlik tulevik? Soovid kaasa rääkida ühiskonna jaoks olulistel keskkonnateemadel? Oled meeskonnahing ja sulle meeldivad välipraktikumid? Keskkonnakorralduse õppekava keskmes on keskkonnaküsimuste reguleerimisvõimalused nii kohalikus kui üleilmses ulatuses.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala

Integreeritud loodusteadused, BSc

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas. Sellel õppekaval ei pea Sa juba enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteaduste sfääriga (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
lävendipõhine vastuvõtt
Päevaõpe
Vaata eriala

Ökoloogia, PhD

Loodus- ja terviseteaduste instituut

Õppekava on suunatud kõigile looduse ja keskkonna probleemide erinevatest aspektidest huvitatuile. Õppekava eesmärk on anda magistrikraadi omandanuile süvendatud teadmisi loodusteaduste teooriatest ja kaasaegsetest suundumustest.

Doktoriõpe
Eesti keel
Inglise keel
1
Vaata eriala