Ökoloogia Instituudi põhitegevuseks on loodusteaduslikud alusuuringud. Oma kompetentsi piires teostame rakenduslikke uuringute valdkondades, mis toetavad põhisuundade realiseerumist ja aitavad kaasa faktilise andmestiku kogumisele.

Instituudi teadustegevuse peamiseks väljundiks on uurimistulemuste publitseerimine kõrgetasemeliste rahvusvaheliste  teadusajakirjade artiklites ja monograafiates.

Faktilise uurimisandmestiku ja nende analüüsi publitseerimiseks, oma põhitegevuse paremaks levitamiseks ja säilitamiseks jätkab Ökoloogia Instituut oma publikatsioonide seeria väljaandmist.

Teadustegevuse põhisuunad

  • Erimastaapsete looduslike ja antropogeensete protsesside ajalis-ruumilise mõju hindamine märgalade ökosüsteemide (sood, järved, rannikud) talitlusele ja arengule multiskalaarsel tasandil.
  • Ökosüsteemide mustrilisuse kujunemise ja arengustsenaariumite modelleerimine.
  • Paleoökoloogiliste, maastikuökoloogiliste, telmatoloogiliste, ja rannageoloogiliste uurimismeetodite arendamine.
  • Randade ja rannikute arengu seaduspärasuste uurimine loodusliku fooni ja inimmõju muutuste tingimustes.
  • Sooökosüsteemide ruumimustrite kujunemise ja primaarprodutsentide morfoloogilite ning füsioloogiliste tunnuste vaheliste seoste välja selgitamine.
  • Sooökosüsteemide säilitamise ja taastamise teaduslike printsiipide väljatöötamine.
  • Järve veebilansi ja setete formeerumise printsiipide modelleerimine
  • Säästvat arengut toetavate inter- ja transdistsiplinaarsete uuringute algatamine ja läbiviimine

Rakenduslikke uuringuid teostatakse oma kompetentsi piires valdkondades, mis toe­ta­vad teadustegevuse põhisuundade realiseerumist ja aitavad kaasa faktilise andmestiku kogumisele.

Rakenduslikke uuringuid viiakse läbi eeskätt:

  • maavarade kaevandamisega seotud probleemide ja välisõhu saastatuse alased uuringud (eeskätt Kirde-Eestis);
  • keskkonnaseisundit ja looduskaitset hõlmavad uuringud ning ekspertiisid;
  • Eesti keskkonnapoliitika arendamist ja jätkusuutliku arengut toetavad tegevused.

Osalemine COST projektides

 Action TU1208 Civil Engineering Applications of Ground Penetrating Radar.

Osalemine võrgustikes

Ökoloogia keskus on UE4SD võrgustiku liige.

Projektide täpsema tutvustuse leiate Eesti Teadusportaalis (ETIS)

Teenuste hinnakiri

Ökoloogia keskuse teenuste hinnakiri. Analüüside omahinna arvestus.

Ühe proovi maksumus

Setete analüüs

Hind/Hind käibemaksuga EUR

Niiskus 1050 5/6
Tuhasus 550oC 10/12
Kuumutuskadu 950oC 10/12
Elektrijuhtivus 5/6
Proovide sõelumine 23/27,6
Proovide peenendamine 10/12
Proovide ettevalmistus (lõimisanalüüs)   36/43,2
Lõimisanalüüs (Laser Particle Sizer) 42/50,4
Üldfosfor 11/13,20
Fosfor (ekstraheerimine) 19/22,80
Diatomeeanalüüs          64–96/76,89–115,20
Õietolmuanalüüs 64–96/76,89–115,20
Ajatöö/konsultatsioon 1 tund 36/43,2
Tulemuste saatmine posti teel (lihtkiri)      Vastavalt Omniva hinnakirjale  
Objekti külastamine, 
vajalike mõõtmistetegemine ja proovide 
võtmine koos tulemuste vormistamisega 
(inimtunnihind, ilma transpordita) 
 

40/48

Kiirtöö koefitsient kokkuleppel – 1,5  

PostiaadressUus Sadama 5, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 6199 800

E-posteco@tlu.ee

Toimunud sündmused

2017

  • Reedel, 12. mail keskuse külaline Quentin Choeffel  (Orleans’i  ülikool, doktorant) kõneles teemal Spatial and temporal variations in small lakes temperature.
  • Reedel, 5. mail keskuse seminaril Liisa Puusepp (TLÜ LTI ÖK, teadur) tutvustas järgmisi teemasid:
  • Ränivetikad ja nende uurimise ajalugu Eestis. Mõned tähelepanekud Longva SAAREL (Norra) tehtud diatomeeanalüüsist (tegemist on arheoloogiaalase tööga, kus uuriti vana asukohta ning selle lähedust/kaugust merele, mida püüti siis ränivetikaleidudega tõestada). Ülevaade eelmisel nädalal toimunud rahvusvahelisest kohtumisest The Nordic Duatomists´ Meeting. 
  • Reedel, 28. aprillil keskuse seminaril Egert Vandel (TLÜ LTI ÖK, teadur) rääkis teemal Soosetetes leiduva siliklastilise liivafraktsiooni analüüsi rakendamine mineviku tormide rekonstrueerimisel.
  • Reedel, 21. aprillil keskuse seminaril Laimi Truus (TLÜ LTI ÖK, teadur) kõneles teemal 10 põhjust, miks taastada Eesti soid
  • Reedel, 7. aprillil keskuse seminaril Kairi Tammoja (TLÜ LTI, lektor)  Illumina Miniseq sekvenaatori soetamiselt ja sellega seotud projektidest
  • Reedel, 31. märtsil keskuse seminaril Kadri VIlumaa (TLÜ ökoloogia keskus, teadur) rääkis oma doktoritööst.
  • Reedel, 24. märtsil keskuse seminaril Reimo Rivis (TLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur) rääkis Geoteaduste õpetamisest Tallinna Ülikoolis: lõpu algus või alguse lõpp.
  • Reedel, 17. märtsil  keskuse seminaril Galina Kapanen (TLÜ ökoloogia keskus) tutvustas teemat:"Looduspõhised lahendused" Eesti eesistumisega konverentsi projekt
  • Reedel, 10. märtsil  keskuse seminaril Kaarel Orviku (TLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur) rääkis BONUS projekti Baltcoast Eesti järelanalüüsi aladest.
  • Reedel, 3. märtsil  keskuse seminaril Are Kont (TLÜ LTI ÖK, vanemteadur) rääkis BONUS projekti Baltcoast senisest arengust.
  • Reedel, 17. veebruaril keskuse seminaril Lembit Kraav – Dataring OÜ juhataja, tehnik-elektrik, insener-ökonomist, Andres Meesak – Päikeseenergia Assotsiatsiooni esimees ja TÜ doktorant Lembit Tuur tutvustasid teemat Tuuleenergia Eestis: saavutused ja möödalaskmised.
  • Reedel, 10. veebruaril keskuse seminaril Şirin Korulu Koç, PhD is an Assistant Professor at the Department of Molecular Biology and Genetics at Istanbul Arel University, Turkey kõneles teemal Revealing regulatory partners of katanin, a microtubule severing protein.
  • Reedel, 3. veebruaril keskuse seminaril Marko Vainu (TLÜ ökoloogia keskus, nooremteadur) kõneles teemal Veebilanss ja pinnavee-põhjavee vastastikmõju inimmõju surve all olevates suletud valglaga järvedes.
  • Reedel, 27. jaanuaril keskuse seminaril Mati Ilomets (TLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur) tutvustas uut projekti Põhja-Euroopa madaliku soode taastamine vähendab CO2 emissiooni/Reduction of CO2 emissions by restoring degraded peatlands in Northern European Lowland (Akronüüm LIFE_Peat-restore).

2016

  • Reedel, 16. detsembril 2016 keskuse seminaril külalisesineja Sergey Znamenskiy (vanemteadur, Venemaa Teaduste Akadeemia Karjala Teaduskeskus) tutvustas teemat Invasive  alien  plant  species  on  Karelian meadows.
  • Reedel, 9. detsemberil 2016keskuse seminaril Tiina Elvisto (TLÜ LTI) rääkis teemal. Soontaimed Tallinnas.
  • Reedel, 2. detsembril 2016 keskuse seminaril külalisesineja Kari Loe Hjelle (University of Bergen, Associate Professor) kõneles teemal Landcover reconstructions in Norway.
  • Reedel, 25. novembrilil 2016 keskuse seminaril Johanna-Iisebel Järvelill (TLÜ LTI, doktorant) rääkis teemal Narva-Jõesuu ranna muutumine ja rannaliivade mineraalid.
  • Reedel, 18. novembril 2016 Elle Rajandu (TLÜ LTI) kõneles teemal Keskkonnasaaste uurimine sammaltaimede abil.
  • Reedel, 11. novembril 2016 kõneles Raimo Pajula (TLÜ ÖK, nooremteadur) kõneles allikasoodest Allikasood Eestis – ootamatult levinud ja mirmekesine sootüüp.
  • Reedel, 4. novembril 2016 Marko Vainu (TLÜ LTI ökoloogia keskuse nooremteadur) rääkis Eesti siseveekogude üleujutuskaartide koostamisest.
  • Reedel, 28. oktooberil 2016 keskuse seminaril rääkisid Hiina lähetusest Mõtteid ja ideid, mis kogunesid Geograafia kongressilt.
  • Reedel, 21. oktoobril 2016 keskuse seminaril Shinya Sugita (TLÜ ÖK, vanemteadur) kõneles teemal Bridging the gap between palaeoecology and forest ecology: a summary  of my one-year stay at Kyoto, Japan.
  • Reedel, 7. oktoobril 2016 keskuse seminaril Oliver Koit (TLÜ LTI, doktorant) tutvustas teemat Pinna- ja põhjavee interaktsioon Tuhala karstialal.
  • Reedel, 30. septembril 2016 keskuse seminaril külalisesineja Anita Zarina (University of Latvia, PhD) kõneses teemal Landscape quality objectives for the Riga City: landscape planning methodology and its implementation.
  • Reedel, 23. septembril 2016 keskuse seminaril külalisesineja Kenneth L. Verosub (UCD Paleomagnetism Laboratory, Professor) esines teemal Human Impacts of Volcanic Eruptions that Cause Global Cooling.
  • Reedel, 13. mail 2016 keskuse seminaril Kadri Vilumaa (TLÜ ökoloogia keskus, nooremteadur) tegi ülevaate oma doktoritööst.
  • Reedel, 6. mail 2016 instituudi  keskuse Kairi Sepp (TLÜ ökoloogia keskus, nooremteadur) tutvustas teemat Lämmastiku ja fosfori mõju sammalde kasvule Paraspõllu madalsoos.
  • Reedel, 29. aprillil 2016 instituudi seminaril Urve Ratas (TLÜ ökoloogia keskus, teadur) rääkis Eesti väikesaarte uurimisest.
  • Reedel, 22. aprillil 2016  keskuse seminaril Helen Sooväli-Sepping (TLÜ TÜHI MKK, vanemteadur) kõneles teemal Mis on maastik?
  • Reedel, 15. aprillil 2016  keskuse seminaril Jaanus Terasmaa (TLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur) kõleles teemal Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia.
  • Reedel, 8. aprillil 2016 keskuse seminaril Tiit Vaasma (TLÜ ökoloogia keskus, teadur) kõneles teemal Esmaseid terasuuruse andmeid ENCHATED projektis.
  • Reedel, 1. aprillil 2016 keskuse seminaril Agnes Anderson (TLÜ ökoloogia keskus, nooremteadur) tegi ülevaate oma doktoritööst.
  • Reedel, 18. märtsil 2016  keskuse seminaril Liisa Umbleja (TLÜ LTI ÖK, nooremteadur) tegi ettekande teemal Ränivetikakoosluste ajalised muutused viimase 4000 aasta jooksul Tihu soos (Hiiumaal).
  • Reedel, 9.–10. märtsil 2016 keskuse saalis toimus COSTi seminar. Korraldaja Elve Lode  (TLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur).
  • Reedel, 4. märtsil 2016 instituudi seminaril Kristiina Kompus (TLÜ LTI kognitiivse neuropsühholoogia dotsent) kõneles teemal Kuulmishallutsinatsioonid: taustategurid ning keskkond.
  • Reedel, 26. veebruaril 2016  keskuse seminaril Martin Küttim (TLÜ ökoloogia keskus, nooremteadur) tutvustas teemat Külmumistsüklite mõju rabaökosüsteemidele.
  • Reedel, 19. veebruaril 2016 keskuse seminaril Anto Raukas (TLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur) kõneles teemal Tuumaenergia kasutamisest Eestis - vajadused ja võimalused.
  • Reedel, 12. veebruaril 2016 keskusei seminaril Mait Sepp (TÜ Ökoloogia- ja Maateaduste Instituut, teadur) kõneles teemal Tulevikukliima.
  • Reedel, 5. veebruaril 2016 keskuse seminaril Liisa Umbleja ja Martin Küttim (TLÜ ökoloogia keskus, nooremteadurid) tutvustasid teemat Kvantitatiivse ökoloogia programm Tšehhis.
  • Reedel, 29. jaanuaril 2016 keskuse seminaril Tiiu Koff  (TTLÜ ökoloogia keskus, vanemteadur) rääkis teemal Fulbright stipendiumiga Ameerikas.

2015

  • Reedel, 11. detsembril 2015 keskuse seminarli Yurihiro Tamura kõneles teemal Stand reconstruction of boreal forests in Juminda.
  • Reedel, 4. detsembril 2015 keskuse seminari prof Michael E. Meadows (International Geographical Union/Department of Environmental & Geographical Science, University of Cape Town) kõleles teemal Geomorphology in the Anthropocene: perspectives from the past, pointers for the future?.
  • Reedel, 27. novemberil 2015 keskuse seminaril prof Michael E. Meadows (International Geographical Union/Department of Environmental & Geographical Science, University of Cape Town) tutvustas teemat Geomorphology in the Anthropocene: perspectives from the past, pointers for the future?Geomorfoloogiast Antropotseenis: vaateid minevikust pilguga tulevikku?.
  • Reedel, 27. novemberil 2015 keskuse seminaril Egert Vandel TLÜ ÖKO keskus, teadur) tutvustas teemat Veetaimestiku muutused Kurtna järvedes viimase 60. aasta jooksul.
  • Reedel, 20. novembril 2015 keskuse seminaril Ulrike Plath (TÜHI baltisaksa ajaloo ja kultuuri professor Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanem­teadur) kõnele teemal Emapiim, pookimine ja identiteet: mõtisklusi kultuuride hübriidsusest ajaloolises perspektiivis.
  • Reedel, 13. novembril 2015 keskuse seminaril Mati Ilomets (TLÜ ÖKO keskus, vanemteadur) tutvustas teemat 10 000 hektarit jääksoid – ja siis? ehk „Korrastatavate jääksoode valik“ leping KKM-ga.
  • Reedel, 6. novembril 2015 keskuse seminaril Reimo Rivis (TLÜ ÖKO keskus, teadur) rääkis Maismaalistest rannaelupaikadest
  • Reedel, 30. oktoobril 2015 keskuse seminaril Piret Vacht (TLÜ doktorant) tutvutast Kolme Eesti lennuvälja muldade mikrolülijalgsetest ja ränivetikatest.
  • Reedel, 23. oktoobril 2015 keskuse seminaril külalised Kanadast tutvustasid teemat Projekti WORLD CITIES - EU-Third Countries Cooperation on Urban and Regional Development; Tallinn-Halifax koostöö raames.
  • Reedel, 16. oktoobril 2015 keskuse seminaril Are Kont (TLÜ ÖKO keskus, vanemteadur) kõneles BONUS programmi projektist BaltCoast.
  • Reedel, 2. oktoobril 2015 keskuse seminaril Laimdota Truus (TLÜ ÖKO keskus, teadur) rääkis Raba kuivendamise mõjust männi kasvule.
  • Reedel, 25. septembril 2015 keskusei seminaril Kaarel Orviku (TLÜ ÖKO keskus, teadur) rääkis  Veealustest uuringutest.
  • Reedel, 18. septembril 2015 keskuse seminaril Mikheil Elashvili (School of Natural Sciences and Engineering, Ilia State University, professor) kõneles teemal Caucasus Paleo-Environmental archives from the seashore to high mountains. Perspectives for future studies.
  • Reedel, 27. mail 2015 instituudi seminaril Wessel van Vliet. (Hollandist Groningeni ülikoolist) rääkis teemal Close but Close but closed landscapes. On the role of the military past (1900 onwards) on Tallinn’s Waterfront and the creation of military heritage. 
  • Reedel, 15. mail 2015 instituudi seminaril Liisa Puusepp (TLÜ ÖI, teadur) tutvustas teemat Järvede Odano-ike ja Tateishi-ike ökohüdroloogilised muutused viimase saja aasta jooksul.
  • Reedel, 8. mail 2015 instituudi seminaril Annika Mikomägi (TLÜ ÖI, teadur) rääkis Pappjärve ökoloogilise seisundi muutustest viimase 150. aasta jooksul.
  • Reedel, 24. aprillill 2015 instituudi seminaril Helen Poska (TLÜ doktorant) kõneles teemal Inhibition of Aβ aggregation and toxicity by BRICHOS in a Drosophila melanogaster model.
  • Reedel, 17. aprillill 2015 instituudi seminaril Grete Arro (TLÜ PI, teadur) Keskkonnapsühholoogia.
  • Reedel, 10. aprillill 2015 instituudi seminaril Agata Marzecova (TLÜ ÖI, nooremteadur) kõneles teemal Long-term ecosystem change of a small lake and its catchment in west Iceland.
  • Reedel, 27. märtsil 2015 instituudi seminaril Hannes Tõnisson (TLÜ ÖI, vanemteadur) rääkis teemal Rannalähedase lainetuse ja rannasetete liikumise vaheliste seoste uurimine kruusa-veeristikurandlatel. Grandi ETF8549  lõpparuanne.
  • Reedel, 20. märtsil 2015 instituudi seminaril Kristi Vinter (TLÜ KTI, direktor) tutvustas teemat  Mida mõeldakse kui räägitakse haridusuuendusest?
  • Reedel, 13. märtsil 2015 instituudi seminaril kolleegid Jaapanist Takuya Kajimoto (Forestry and Forest Products Research Institute, Tsukuba, Japan), kes rääkis teemal  Carbon stock in Amazonian tropical forests: studies of a research project CADAF ja Yojiro Matsuura (Forestry and Forest Products Research Institute, Tsukuba, Japan), kes tutvustas teemat Circumpolar forest ecosystems: reconsideration of a doughnut ring.  
  • Yojiro Matsuura (Forestry and Forest Products Research Institute, Tsukuba, Japan)
  • Reedel, 27. veebruaril 2015 instituudi seminaril Johanna-Iisebel Järvelill (TLÜ doktorant) rääkis teemal Eesti rannikusetete mineraalsest koostisest Edela-Eestis.
  • Reedel, 20. veebruaril 2015 instituudi seminaril akadeemik Anto Raukas (ÖI vanemtedur) tegi ettekande teemal Kvaternaari stratigraafia.
  • Reedel, 13. veebruaril 2015 instituudi seminaril Mihkel Kangur (ÖI vanemteadur) kõneles teemal Eesti Inimarengu Aruanne 2014: keskkond ja inimene.
  • Reedel, 6. veebruaril 2015 instituudi seminaril Tiiu Koff (ÖI vanemteadur) tegi ülevaate Lõppenud PARROT projekti tulemustest.
  • Reedel, 30. jaanuaril 2015 instituudi seminaril Elve Lode jt (ÖI vanemteadur) tegi ettekande Pikaajalised hüdroloogilised muutused raba-ökotoopides.

Publikatsioonid

Ökoloogia keskuse teadlaste publikatsioonid leiate Eesti Teadusinfosüsteemist.

Teadusprojektid

Vaata kõiki Ökoloogia keskuse käimas ja lõppenud teadusprojekte Eesti Teadusinfosüsteemist.

EMP projektid

  • Ranniku elupaigad

Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) poolt rahastatav projekt "Ranniku (maismaaliste) elupaikade (Loodusdirektiivi I lisa: 1210, 1220, 1230, 1310, 1620, 1640, 2110, 2120, 2130, 2140, 2190 ja 2320) soodsa seisundi kriteeriumite ja seiremetoodika väljatöötamine" kestab 2014. aasta maist 2016. aasta aprillini.

EMP finantseerib väga mitmesuguseid tegevusi Eestis, sealhulgas Keskkonnaministeeriumi kaudu mitmeid keskkonnalaseid projekte. Ökoloogia Instituudi poolt juhitud projekt on keskkonnaprogrammi "Integreeritud mere ja siseveekogude korraldamine" üks allprogrammidest.

Projekti peamiseteks eesmärkideks on:

  • töötada välja kaheteistkümne rannikuelupaiga soodsa seisundi hindamise kriteeriumid
  • töötada välja samade elupaikade seiremetoodika ning viia läbi referentsseire

Lisaks põhieesmärkidele uuendadakse elupaikade ruumiandmebaasi, korraldadkse koolitusi ja luuakse veebi- ning mobiilne rakendus.

Projekti lühiiseloomustus:

Eestis ei ole süstemaatiliselt Loodusdirektiivi I lisa rannikuelupaiku seiratud ning vastav ruumiandmestik tugineb pigem eksperthinnangutele. Erinevatel põhjustel ei ole rannikuelupaikade jaoks, mis on maastikuliselt noored või üsna dünaamilised, välja töötatud soodsa seisundi hindamise kriteeriume. Projekti raames töötatakse välja maastikulist situatsiooni arvestav rannikuelupaikade optimaalne ning kestlik seiremetoodika. Väljatöötatav seiremetoodika hakkab suures osas arvestama nende elupaikade soodsa seisundi kriteeriumite hinnanguid. Projekti käigus kaasatakse huvitatud rannaaladega seotud osapooli (riik, omavalitsused, ettevõtjad, elanikud, maaomanikud ja –haldajad, puhkajad) avalikustamistegevusse, mille tulemusena paraneb keskkonnateadlikkus ning otsustajad saavad kvaliteetse (teadusliku) sisendi planeeringutesse ja arengukavadesse. Projekt panustab pikemas perspektiivis läbi keskkonnateadlikkuse tõusu, elupaikade soodsate pindalade ja soodsa seisundi säilimise kaudu paremasse rannikumere keskkonda ning integreeritud mere- ja rannaalade majandamisse.

Projektijuht ja koordinaator
Reimo Rivis
e-kiri: Reimo.Rivis@tlu.ee
Elupaiku tutvustav veebileht.

 

  • Merekeskonna ökosüsteemipõhine korraldanine

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009–2014 programm „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine" (EMP) poolt rahastatav projekt “Hinnangu andmine merekeskkonna ökosüsteemipõhiseks korraldamiseks Soome lahe merepõhja ja setete näitel”(SedGoF)

Kestvus: 2014. aasta juulist 2016. aasta aprillini.

Projekti juht: Eesti Geoloogiakeskus
Sten Suuroja s.suuroja@egk.ee

Partnerid:

  • Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
  • Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut
  • Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituut
  • Norra Geoloogiateenistus.

Eesmärk:
Projekti eesmärgiks on Soome lahe merepõhja ja selle keskkonnaseisundit kirjeldava andmemudeli koostamine, kasutades tänapäevaseid GIS vahendeid, mille põhjal esitatakse ettepanekud seireks ja keskkonnaseisundi muutuste hindamiseks. Konkreetsed alad valitakse välja olemasoleva andmestiku süstematiseerimise järel tehtava analüüsi tulemusel.

Kasu ühiskonnale:
Koostatavad andmekihid suurendavad otsustajate teadlikkust, võimaldades seeläbi Soome lahe merepõhja integreeritud majandamist. Lisaks sellele aitavad projekti käigus antavad teaduslikult põhjendatud hinnangud merekeskkonna seisundile ja seiremeetmete väljatöötamiseks kaasa merepõhja jätkusuutlikule kasutamisele ning seeläbi merepõhja ökosüsteemide hea seisundi saavutamisele või säilimisele. Projektiga pakutakse välja ka võimalikud meetmed EL merestrateegia kohasesse meetmekavasse.
Merestrateegia raamdirektiivis kirjeldatud põhimõtetele vastav hinnang mere- ja sisevee ökosüsteemipõhise korraldamise kohta Soome lahe (Eesti mereala Osmussaare-Hanko jooneni) merepõhja kasutamise ja merepõhjasetete  moodustumise näitel tugineb projekti käigus saadavatele väljunditele (tulemustele, kusjuures kõik koostatavad kaardid on mõõtkavas vähemalt 1:200000).

Projekti tulemusena on loomisel:

  • olemaolevat geoloogilist materjali sisaldav andmebaas;
  • aluspõhja geoloogiline- ja kvaternaari setete kaart koos seletuskirja ning andmekihtidega;
  • merepõhja geomorfoloogiline kaart koos seletuskirja ja andmemudeliga;
  • maavarade kaart ja seletuskiri;
  • raua-mangaani (Fe – Mn) leviku kaart ja seletuskiri.

Projektijuht ja koordinaator
Hannes Tõnisson

 

  • Ökosüsteemiteenuste määramise metodoloogia

Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2009–2014 programm „Integreeritud sise- ja mereveekogude majandamine" (EMP) poolt rahastatav projekt "Mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogia väljatöötamine" kestab 2014. aasta juulist 2015. aasta detsembrini.

Projekti juht: Peipsi Koostöö Keskus
Aija Kosk,  aija.kosk@ctc.ee

Partnerid:

  • Eesti Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituut
  • Tartu Ülikool
  • Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut
  • Säästva Eesti Instituut
  • Keskkonnaagentuur
  • Norwegian Institute for Nature Research 

Eesmärk: 
Projekti üldine eesmärk on aidata kaasa veekogude elurikkuse vähenemise ning ökosüsteemide kahjustamise peatumisele Euroopa Liidus, toetades ökosüsteemide ja nende teenuste säilimist ja taastamist Eestis. 

Eesmärgi täitmiseks:

  • töötatakse välja mere ja siseveekogude ökosüsteemiteenuste määramise ja kaardistamise metodoloogiad,
  • koostatakse keskkonnaindikaatorite nimekiri ökosüsteemiteenuste seireks,
  • leitakse valitud veekogude ökosüsteemiteenuste väärtused,
  • koostatakse soovitused kaudsete hindamismetoodikate rakendamiseks veekogude ökosüsteemiteenuste väärtuse leidmisel. 

Ökosüsteemi teenused:
Ökosüsteemi teenus on loodusliku või poolloodusliku ökosüsteemi poolt ühiskonnale pakutud kaup ja/või teenus.

Ökosüsteemiteenuste kontseptsioon on sotsiaal-majanduslik konstruktsioon, mis vaatleb looduslikke ja poollooduslikke ökosüsteeme kui kaupade ja teenuste pakkujaid ühiskonnale. Ökosüsteemiteenusteks nimetataksegi niisuguseid kaupu ja teenuseid, mida ökosüsteem pakub ühiskonnale ja mis rahuldavad inimeste vajadusi otseselt või kaudselt ning toetavad inimkonna elu Maal. Näiteks varustab järve ökosüsteem ühiskonda toiduga (kala, veetaimed jne), reguleerib vee kvaliteeti (puhastab järve sattunud reovett kuni ületatakse järve isepuhastusvõime), pakub liigilist mitmekesisust (veetaimede ja –loomade liigirikkus ja liikide areng) ning rekreatsioonivõimalusi. Ökosüsteemiteenuste kadumine toob kaasa suuri kulutusi alternatiividele (nt heitgaaside süsiniku sidumine, üleujutuste ohjamine ning puhta vee ja õhu tagamine tehniliste vahendite ja tehnoloogiliste võtetega). Ehkki tänapäeval moodustavad kultuur ja tehnoloogia inimese ja keskkonnamuutuste vahele puhvri, on inimkond siiski sõltuv ökosüsteemiteenuste kättesaadavusest. Lisainfo.

Projektijuht ja koordinaator
Jaanus Terasmaa

EMP projekti aruanded