Tallinna Ülikooli vaimse tervise uuring: kevadet iseloomustas depressiivsus ja kurnatus

Tallinna Ülikooli teadlased alustasid 2020.a. aprilli teises pooles uuringuga, et selgitada välja Eesti elanike vaimse tervise ja heaolu erinevaid tahke koroonakriisi pandeemia tingimustes. Kokku on läbi viidud neli andmekogumise lainet vahemikus 20.04-11.05.2020 (esimene laine), 10.06-29.06.2020 (teine laine), 09.11-06.12.2020 (kolmas laine) ja 27.04-23.05.2021 (neljas laine). Kõigi uuringu nelja laine eestikeelsele küsimustikule vastas kokku 166 täiskasvanut keskmise vanusega 45 aastat. Noorim vastanu oli 18-aastane ja vanim 79-aastane. Valdav osa vastanutest olid naised, pärit Tallinnast ja/või Harjumaalt ning kõrgharidusega. Uuringu lühikokkuvõtet on võimalik lugeda siit.

IV laines oli depressiooni tase kõrgenenud võrreldes I ja II lainega. Samuti oli IV laines kurnatus kõrgenenud võrreldes II lainega. Vastanute ärevus oma tervise pärast oli I, III ja IV laines oluliselt kõrgem võrreldes II lainega.

Uuringu üks läbiviijatest, Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi õiguspsühholoogia dotsent Kristjan Kask toob välja, et vastanute hulgas on ka suurenenud isikliku kogemuse osakaal seoses kroonviirusega (nt inimene ise või keegi lähedastest ja/või tutvusringkonnast on viirusesse nakatunud ja/või surnud), mis ilmselt on muutnud ka inimeste endi käitumist näiteks vajadust kohaneda pidevalt muutuvate oludega.

Kroonviiruse tõttu viimase kuu aja jooksul (küsimustiku vastamisele eelneval ajal) avalikus kohas ringi liikudes on maski kandnud I laines 46% vastanutest, II laines 53% vastanutest, III laines 91% vastanutest ning IV laines 99% vastanutest. Kroonviirusesse haigestumise tõenäosust hinnati kõige kõrgemalt III laines võrreldes teiste andmekogumise lainetega ning II laines kõige madalamalt võrreldes teiste andmekogumise lainetega.

„Maski kasutajate arvu suurenemisel mängib olulist rolli kindlasti ka vabariigi valitsuse poolt kehtestatud nõue teatud olukordades maski kanda nii III kui IV laine ajal“, ütleb Kask.

Hinnangud vabariigi valitsuse juhiste asjakohasusele on iga järgneva lainega langenud. Uuringu meeskonna arvates võiks sellest järeldada, et oluline pole mitte pelgalt juhiste kommunikeerimine vaid ka selgitamine, miks juhised on hetkel just sellised ning mida iga inimene ise saaks ära teha sellest, et enda kroonviirusesse nakatumise ohtu vähendada. Kask lisab, et uuringu tulemuste üldistamisel tuleb meeles pidada, et meie valim on väike ja pole representatiivne eesti elanikkonna suhtes.

Uuringu esimese kolme laine tulemused on avaldatud sotsiaalteaduste ajakirjas Trames, loe lähemalt siit.

Uuringut viivad läbi Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi teadlased Kristjan Kask, Aleksander Pulver, Kadi Liik, Kristiina Uriko, Avo-Rein Tereping, Valeri Murnikov ja Karel Kulbin.

Uuringut rahastab Tallinna ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi uuringufond.

Lisainfo uuringu kohta: koroonakysitlus@gmail.com