Jätkusuutlikkus kui komponent igas õppekavas
Jätkusuutliku arengu prorektori Helen Sooväli-Seppingu sulest on valminud teine blogipostitus, mis räägib ülikooli senistest kestlikest arengutest ning sellestki, kuhu oleme edasi liikumas.
Jaanuaris sai täis üks aasta jätkusuutliku arengu valdkonna strateegilisest arendamisest Tallinna Ülikoolis. Selle aasta kõige olulisemaks suurt muutust lubavaks sündmuseks pean läinud esmaspäeval Senatis kinnitatud otsust täiendada ülikooli õppekava statuuti punktiga, mis sätestab ülikooli eesmärkide saavutamist jätkusuutliku arengu komponenti silmas pidades. Nimelt viime kõikidesse ülikooli õppekavadesse sisse uuenduse, et õppekava erialaained sisaldaksid „jätkusuutlikkuse põhimõtete omandamist ja rakendamist igapäevaelus ning teadus- ja loometegevuses“ (§ 4 lg 2 punkt 6). See tähendab, et Tallinna Ülikool võtab vastutuse teaduspõhiselt õpetada jätkusuutlikku arengut sotsiaalse, ökoloogilise, majandusliku ja kultuurilise vaatenurga kaudu. Oleme esimene ülikool Eestis, kes panustab reaalselt Eesti tasakaalustatud arengusse õppetegevuse kaudu. Muutus õppekavastatuudis on aga alles esimene verstapost – pikk tee on veel ees!
Mida see otsus akadeemilistele töötajatele tähendab? Paljud meist õpetavad juba täna jätkusuutliku arenguga seotud teadusvaldkondi. Sellisel puhul tasub korraks mõelda, kuidas esitleda jätkusuutlikkuse komponenti olemasoleval kursusel veelgi selgemalt või kuidas markeerida kestlikkust tudengite lõputöödes. Kel aga puuduvad teadmised sellest valdkonnast, siis on plaan peagi avada võimalusi täiendkoolitusampsudeks.
Rohepöörde foorum, külas isiksusepsühholoogia dotsent Aleksander Pulver: