Loodusteaduste õpetaja, MA
Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekaval saab õppida bioloogia-, füüsika-, geograafia- ja keemiaõpetaja suunal, nii põhikooli kui gümnaasiumi õpetajaks. Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid.
PISA uuringud on korduvalt näidanud, et Eesti õpilaste teadmised loodusteadustes on maailma tipus. Tipus püsimiseks ning ajaga kaasas käimiseks on vaja heade, avatud mõtlemisega ja pühendunud õpetajate tööd. Õpetajana on võimalik anda edasi oma ideid Eesti koolihariduse paremaks muutmiseks ja kujundada kool kohaks, kus õpilased ennast arendades mõnusalt tunnevad ehk olla teenäitaja ja suunaja. Õppekava on üles ehitatud selliselt, et teoreetilised õpingud ja koolis toimuv praktiline tegevus on omavahel tihedalt lõimitud.
Keda ootame õppima?
- Loodusteaduste õpetaja erialale ootame õppima avatud meele ja uuenduslikke tudengikandidaate, kellel on bakalaureusekraad loodusteadustes või sellele vastav kvalifikatsioon.
- Õpetajakoolitus sobib inimesele, kes on huvitatud haridusega seonduvatest küsimustest, kellel on soov ja eeldused tegeleda laste ning noortega ning töötada üldhariduskoolis loodusteaduslike ainete õpetajana.
- Sõltuvalt varasematest õpingutest ja töökogemusest on võimalik saada ühe või mitme aine (bioloogia, füüsika, geograafia või keemia) õpetajaks põhikoolis või gümnaasiumis.
- Tööturul on ühed otsitavamad töötajad just loodusteaduslike ainete õpetajad!
2024/2025 õppeaastal rakendatakse õpinguid alustavatele õpetajaks õppijatele erialastipendium, osakoormusega õppimisel on see 250 eurot kuus. Stipendiumi saavad 80% loodusteaduste õpetaja magistriõppekaval õppijatest.
Stipendiumi saab taodelda kaks korda aastas 5 kuuks. Esimese semestri üliõpilaste paremusjärjestus moodustatakse vastuvõtu tulemuste alusel. Alates teisest semestrist moodustatakse paremusjärjestus õppekava täitmise mahu ja õpitulemustega seotud näitajate alusel.
Miks tulla meile õppima?
Õppekava läbimine annab head eeldused olla haridusprotsesside arengute suunaja ja juht. Samuti võimaldavad aineõpingud luua aluse loodusteaduslike ainete sügavamaks mõistmiseks ja nende integreerimiseks teiste ainetega. Üldkasvatuslike ja psühholoogiliste õpingute raames omandad teadmisi, mis aitavad sul jälgida, mõjutada ning toetada nii tava- kui ka erivajadustega õppija arengut.
Ainedidaktika õpingud on seostatud tänapäevase õpikäsituse ning –meetoditega, mida kinnistatakse pedagoogilisel praktikal. Suurenenud praktika osakaal annab üliõpilasele võimaluse oma oskuste proovilepanekuks koolis juba õpingute alguses.
Tallinna Ülikool pakub häid võimalusi oma keeletaseme tõstmiseks. Igal õppekaval on lisaks tasemest tulenevale keeleõppele võimalik valida ka inglise keeles õpitavaid aineid. Kuna õppesuunal on sõlmitud koostöölepingud mitme välisülikooliga, siis on soovi korral võimalik läbida osa õpinguid vahetusüliõpilasena neis ülikoolides.
Stipendium
Õpetaja eriala omandajatele on olemas rahalised stipendiumid. Nende stipendiumite eesmärk on väärtustada õpetajaks õppimist, tunnustada õpetaja kutset Eesti ühiskonnas ning seeläbi suurendada õpetajakoolituse erialadele kandideerijate ja õpetajakutse omandajate arvu. Stipendiumite lisainfo.
Eriala omandamist toetav õppekeskkond
Õppe läbiviimise põhimõtteks on individuaalsete huvidega arvestamine, mis tähendab, et õppida peab olema võimalik ruumist ja ajast sõltumata. Selle toetamiseks kasutatakse mitmeid e-keskkondi, nt e-didaktikum ja moodle. Samuti väärtustatakse eriala õppimisel koostööd suurepäraste tegevõpetajatega - didaktika praktikumide ning põhipraktikate jookusul. Õpingute läbiviimisel arvestatakse asjaoluga, et samu meetodeid, mida kasutatakse ülikooliõppes, on võimalik ja mõistlik rakendada riiklikus õppekavas sätestatud pädevuste saavutamiseks koolis.
Näiteks õuesõppe ja looduskoolide külastamine, praktikumid digitaalsete andmekogujate (Pasco, Vernier) kasutamiseks ainetundides, tahvelarvutite ja nutiseadmete rakendamine uute teadmiste ja oskuste arendamiseks, rahvusvahelistes loodusteaduste ja keskkonnaharidusega seotud projektides osalemine.
Õppimist toetab ka laiem keskkond. Näiteks asub ülikoolis uus raamatukogu-õpikeskus, kus on võimalik segamatult koolitööle pühenduda hiliste öötundideni välja.
Õppekava ja -ained
Õppevormi kirjeldus
- Kestus: 3 aastat
- Õppevorm: sessioonõpe
Õppeained toimuvad iganädalaselt, enamasti neljapäevast laupäevani. Selline õppetöö korraldus võimaldab õpingute kõrvalt ka osalise koormusega töötada.
Oma õpet saab koostada paindlikult, mis annab võimaluse õppimise ajal töötada õpetajana. Soovi korral on õppekava võimalik läbida ka kahe aastaga.
Peaerialad
Loodusteaduste gümnaasiumiõpetaja:
- Gümnaasiumi bioloogiaõpetaja 120 EAP
- Gümnaasiumi füüsikaõpetaja 120 EAP
- Gümnaasiumi geograafiaõpetaja 120 EAP
- Gümnaasiumi keemiaõpetaja 120 EAP
Loodusteaduste põhikooliõpetaja:
- Põhikooli bioloogiaõpetaja 120 EAP
- Põhikooli füüsikaõpetaja 120 EAP
- Põhikooli geograafiaõpetaja 120 EAP
- Põhikooli keemiaõpetaja 120 EAP
Kõigil peaerialadel on võimalik omandada ka teise loodusteadusliku aine õpetamispädevus põhikoolis. Selleks peab üliõpilasel olema varasemate õpingute raames läbitud teise aine õppeaineid vähemalt 45 EAP mahus. Kui üliõpilane ei ole neid aineid läbinud TLÜ bakalaureuseõpingute kõrvaleriala raames, siis hindab nende sobivust vastuvõtukomisjon.
Olulised erialaained, kõrvalerialad
Õppekava on jaotatud kaheks peamiseks mooduliks - üldkasvatuslikke ja psühholoogilisi pädevusi kujundavateks ning eriala kompetentsi arendavateks aineteks. Oluline osa antud õppekavast kuulub eriala didaktika ja metoodika kursustele ning õpetajakoolituse praktikale, mida toetavad mitmesugused üldained: õpetaja ja õpilane õppijatena koolis ja ühiskonnas, õppimise emotsionaalsed ja sotsiaalsed aspektid, arengu ja õppimise toetamine ning õppe diferentseerimise alused. Oluline sealjuures on üliõpilase aktiivsus kohtumisel, sest parimaid tulemusi, kogemusi ning oskusi aitavad saavutada uudishimu, küsimusvalmidus ning avatus diskussioonile.
Varasemate õpingute jooksul omandatud kõrvaleriala põhikoolis õpetamise pädevuse omandajad läbivad õpingute jooksul eriala valikainete arvelt kõrvaleriala didaktika ja lisaks ka kõrvaleriala praktika.
Praktika
- Esimese õppeaasta praktika (ained Õpetajakoolituse praktika I ja II) toimuvad kuuel päeval semestri jooksul Tallinna Ülikooli praktikakoolides.
- Tegevõpetajad sooritavad esimese õppeaasta sügissemestri praktika samuti täismahus ning Tallinna Ülikooli praktikakoolides Tallinnas ja Harjumaal.
- Enne praktikale minekut on vajalik tervisetõend.
- Üldinfo õpetajakoolituse praktika kohta
Vastuvõtutingimused
Loodusteaduste õpetaja õppekaval õppima asumiseks on vajalik loodusteaduste bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse diplom või nendele vastav kvalifikatsioon bioloogias, füüsikas, geograafias/geoökoloogias, keemias või bioloogia, füüsika, geograafia/geoökoloogia, keemia kõrvalerialas määratletud ainete läbimine vähemalt 45 EAP mahus.
Juhul kui sisseastujal puudub erialane pädevus vastavas ainemahus, siis peab üliõpilane tasandusmoodulist lisaks magistriainetele läbima puuduvad erialaained. Gümnaasiumi suunal tasandusmooduli valimiseks peab olema vähemalt 12 EAP vastavaid erialaaineid, põhikooli suuna valimiseks ei pea tasandusmooduli valikuks erialaaineid eelnevalt olema.
Kandideerimisel tuleb sooritada eriala eksam, mis koosneb kahest osast: motivatsioonikiri 30% ja vestlus 70%. Koos avaldusega tuleb SAIS keskkonda lisada motivatsioonikiri, vestlus kandidaatidega toimub kohapeal.
Motivatsioonikiri, pikkusega 1-1,5 A4, peaks andma ülevaate:
- varasemast hariduslikust taustast ja erialaga seotud huvidest;
- miks olen otsustanud saada õpetajaks, mis mind kõnetas ja oli valiku puhul määravaks teguriks;
- minu tugevustest loodusteaduslike ainete õpetajaks saades (füüsika/keemia/bioloogia/geograafia);
- minu ootustest soovitud erialale.
Motivatsioonikirja põhjal ja vastuvõtukomisjoniga toimuva vestluse käigus hinnatakse kandidaadi:
1) motiveeritust ja võimekust koolis töötamiseks;
2) sihikindlust õpetaja kutse saamiseks;
3) erialast kompetentsust ja orienteerumist Eesti hariduselu ja kooli bioloogiat/geograafiat/keemiat/füüsikat puudutavates küsimustes;
4) eneseväljendusoskust; analüüsi‐, arutlus‐ ja üldistusoskust;
5) uurimusliku töö võimekust.
Vastuvõtueksami koondtulemus esitatakse 100-punktilisel skaalal, mille lävendiks on 70 punkti. Igat vastuvõtueksami osa hinnatakse eraldi järgnevalt:
1) motivatsioonikirja kaal 30%;
2) vestluse kaal 70%.
Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel, vestluse tulemus on komisjoniliikmete hinnangute keskmine.
Õppejõud
Erkki Soika
Füüsika ja füüsika didaktika lektor ning õppekava kuraator
Kõik kõrghariduse etapid (bakalaureusest kuni doktorikraadini) on Erkki Soika omandanud Tallinna Ülikoolis. Teaduslik huvi on seotud matemaatika rakendamisega erinevates valdkondades ning koolifüüsika didaktikaga seotu. Erkki peab väga oluliseks dialoogi praktiseerivate õpetajatega ja koostööd koolidega, sest selliselt on võimalik probleeme adekvaatselt lahti mõtestada ja väljakutsetele lahendusi leida. Erkki Soika kuulub põhikooli füüsika eksami ja õppematerjalide koostamise komisjoni (Harno) ning on mitmete õpilasteadustööde juhendaja ning füüsika olümpiaadide korraldusmeeskonna liige.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Katrin Soika
Keemia didaktika lektor
Katrin Soika on keemia didaktika õppejõud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemia õpetaja. Ta on töötanud keemiaõpetajana 2002. aastast siiani. Alates 2014 aastast on Katrin tegelenud Tallinna Ülikoolis keemiadidaktiliste kursustega. Talle meeldib õppetegevuses rakendada erinevaid vahendeid ja meetodeid ning avastada uusi võimalusi teadmiste kujundamiseks. Katrin rakendab loengutes teadmisi ning võtteid, mille kasutamine on olnud efektiivne üldhariduskooli tundides, lootes seeläbi anda enda kogemusi edasi neile, kes alles õpivad õpetajaks. Tema erialast professionaalsust tõsteti esile 2016. aastal Aasta gümnaasiumiõpetaja tiitliga.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Imbi Henno
Bioloogia ja loodusõpetuse didaktika lektor
Imbi Henno on bioloogia didaktika õppejõud ja ta oli aastatel 2009 - 2021 HTM-i loodusteaduslike ainete peaekspert. Tal on pikaajaline koolikogemus bioloogia õpetajana. Samuti omab Imbi suurt kogemust riiklike õppekavade loodusainete sh bioloogia ainekavade arendamises ja rakendamises ning rahvusvahelises koostöös. Ta koordineeris aastatel 1999-2008 bioloogia, geograafia ja loodusõpetuse õpikute kirjastamist, oli PISA 2006 riiklik koordinaator ning on kõikide PISA uuringute loodusteaduste valdkonna tulemuste analüüsija. Imbi on korraldanud 18 aastat üleriigilisi GLOBE õpilasuurimustööde konkursse, juhendanud nii õpilaste uurimustöid kui ka üliõpilaste kasvatusteaduslikke magistritöid. Ta on kuulnud erinevatesse Euroopa Komisjoni töörühmadesse, näiteks European Schoolnet, ja osalenud eksperdina Euroopa komisjoni loodusteadusliku haridusega seotud hangete hindamiskomisjonides.
Eesti Teadusinfosüsteemis: ETIS
Tiina Naissoo
Geograafia didaktika lektor
Tiina Naissoo on geograafia didaktika õppejõud ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi geograafiaõpetaja. Tal on pikaajaline praktiline kogemus geograafiaõpetajana ning teda iseloomustab avatus uuele ja sügav huvi geograafia vastu. Tiina osaleb aktiivselt geograafia õppematerjalide loomisel ja Eesti Geograafiaõpetajate Ühingu töös. Meeleldi reisib maailmas ringi ja omab kogemust ca 10 riigist.
Kuhu edasi?
Silmapaistvad vilistlased
Hannes Tõnisson
Ott Tänaku isiklik ilmaennustaja ja Tallinna Ülikooli vanemteadur
Katrin Soika
Eriala vilistlane, Tallinna ülikooli keemia didaktika õppejõud, aasta gümnaasiumiõpetaja, Gustav Adolfi gümnaasiumis keemia õpetaja
"Keemia ja õpetamise vastu tekkis huvi, kui hakkasin teistele keemiaprotsesse selgitama. Tegelikult oli mu elu esimene hinne keemias kolm. Ma ei olnud sugugi rahul, olin harjunud viitega. Hakkasin ennast tagant sundima ja mingil hetkel tekkis põnevus, et teised ei saanud aru, aga mina sain. Hakkasin teistele keemiat lahti seletama. Aastaid hiljem ülikoolis mõistsin paremini, kuidas keemias õpitu on bioloogia ja füüsikaga seotud. Sügavamate teadmiseni jõudsin ikka siis, kui hakkasin ise õpetama."
Peeter Sipelgas
Lõpetas põhikooli loodusteadusteaduslike ainete ja gümnaasiumi füüsikaõpetaja eriala. Viimsi Kool.
"Kõige rohkem tunnen ma rõõmu sellest, kui õpilased lähevad peale ringi koju ja räägivad õhinal, mida nad täna tegid ja õppisid. Kahtlemata pean oma senise tööalase karjääri olulisemaks saavutuseks teadmisekeskuse Collegium Eruditionise loomist, läbi mille oleme suutnud särama panna sadade laste silmad. Teadus ja teadlase elukutse ei ole midagi igavat, vaid pakub tohutul hulgal võimalusi ja kui me suudame selle õpilase jaoks nähtavaks teha, siis oleme oma ülesande täitnud."
Janett Perv
Laagri Kooli õpetaja ja sportlane
„Soovitan kindlasti tulla seda eriala õppima, sest õpetajatöö on väga vaheldusrikas ja pakub palju nalja, pealegi on meil õpetajaid praegu liiga vähe. Jah, õppekava näeb küll ette kindlad teemad, mida peab läbima, aga see, kuidas neid õpilastele ette kanda, on juba igaühe enda välja mõelda. Ning noortel on kindlasti huvitavaid ideid või mõtteid, mida õpilastega teha.”
Loe tema artiklit: Delfist
Millistel erialadel võib tööd leida?
Õppekava lõpetanutel on võimalik töötada gümnaasiumis bioloogia, füüsika, geograafia või keemia õpetajana. Lisateadmised ja -oskused, mis on omandatud bakalaureuseastmes kõrvaleriala õpingute käigus, võimaldavad õpetada põhikoolis üht lisaainet. Õppekava läbimise jooksul omandatud teadmised ja oskused lubavad lõpetanul töötada ka loodus- ja tehnikaringi juhendajana ning loodusteaduste populariseerijana.
Edasiõppimisvõimalused
Edasi on võimalik õppida Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste doktoriõppes.
Lõputööd ja artiklid
Silmapaistvad üliõpilastööd ja olulisemad teadusartiklid
- Katrin Soika, 2021, Expanding Opportunities on the Use of Concept Mapping as an Assessment Tool in Science Education
-
Karmela Kaasik, magistrikraad 2022, (juh) Sirje Siska, Statistikaameti andmebaasi kasutamine rahvastiku teema õppimiseks geograafia kolmandas kooliastmes
-
Maive Konts, magistrikraad 2022, (juh) Katrin Soika, Keemiaõpetajate kitsaskohad ja väljakutsed VR seadmete kasutusele võtmisel Futuclassi loodud õpimoodulitega koolitundide läbiviimisel
-
Trine Kasemägi, magistrikraad 2022, (juh) Katrin Soika, Orgaanilise keemia õpetamise trendid Eesti gümnaasiumides
-
Magda Theresa Klaos, magistrikraad 2021, (juh) Sirje Siska, Katrin Soika, III kooliastme geograafia teemade lõimitud praktiliste tööde läbiviimise võimalused distantsõppel
-
Janett Perv, magistrikraad 2021, (juh) Sirje Siska, Erinevate õppemeetodite rakendamine 2020. aasta kevadisel ja talvisel kaugõppe perioodil geograafiaõpetajate näitel
-
Angelika Portsmuth, magistrikraad 2020, (juh) Imbi Henno, Koduse tausta mõju põhikooli lõpetajate keskkonnaalasele teadlikkusele ja hoiakutele
-
Liis Hendrikson, magistrikraad 2020, (juh) Katrin Soika, Demonstratsioonkatsete järgsete väärarusaamade teke 9. klassi õpilastel keemia tundides
-
Kairit Hendrikson, magistrikraad 2019, (juh) Erkki Soika, Füüsika arvutusülesannete keerukuse hindamine põhikooli füüsikaeksamite ülesannete lahendatuse põhjal
-
Piia Haab, magistrikraad 2019, (juh) Priit Reiska, Aet Möllits, Ainealased ja ainetevahelised seosed gümnaasiumiõpilaste mõistekaartides - empiiriline uurimus loodusainete õppimisest,
-
Piret Hermanson, magistrikraad 2019, (juh) Imbi Henno, Elina Malleus, Gümnasistide arusaamad vereringeelundkonna teemadest
-
Ann Alice Ehala, magistrikraad 2019, (juh) Priit Reiska, Õpilaste energia mõistest arusaamine ning selle areng gümnaasiumi jooksul
-
Kaire Sirel, magistrikraad 2018, (juh) Tiina Elvisto, Noorte teadlikkus säästva arengu kontseptsioonist ning võimalused selle tõhusamaks omandamiseks ülikoolis
-
Regina Raidma , magistrikraad 2017, (juh) Imbi Henno Õpilaste loodusteadusliku kirjaoskuse kujundamist toetavad tunnivälised tegevused Eesti üldhariduskoolides
- Liis Loime, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Loovtööde koostamisest eesti põhikoolides ja seos loodusainetega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
- Jane Tõevere, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Läbiva teema „keskkond ja jätkusuutlik areng“ rakendamist toetavad Keskkonnaameti õppeprogrammid, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
- Liina Kollo, magistrikraad, 2016, (juh) Imbi Henno, Loodusainete õpetajate uskumused ja õpetamispraktikad TALIS 2013s ning gümnasistide tagasiside loodusainete õpetamisele põhikoolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut.
- Sirle Oja, magistrikraad, 2013, (juh) Imbi Henno, Aineõpetajate ja koolijuhtide hinnangud erivajaduste ja õpiraskustega õpilaste toetamisel., Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut.
- Pille Türner, magistrikraad, 2012, (juh) Imbi Henno, Eesti loodusainete õpetajate rahulolu uute ainekavadega ja arusaamad õppeprotsessi muutustest, Tallinna Ülikool, Matemaatika ja Loodusteaduste instituut
- Reiska, P.; Soika, K. (2015). Suggestions for teacher education from concept mapping studies
- Reiska, Priit; Soika, Katrin; Möllits, Aet; Rannikmäe, Miia; Soobard, Regina (2015). Using Concept Mapping method for assessing students’ Scientific Literacy. Procedia - Social and Behavioral Sciences, 177: Global Conference on Contemporary Issues in Education, Las Vegas, USA, 12-14 July 2014. 352−357.
- Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Using Concept Mapping for Assessment in Science Education
- Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Assessing Students’ Cognitive Skills with Concept Mapping
- Soika, Katrin; Reiska, Priit (2014). Assessing the Influence of Abstract Chemical Animations for Students with Concept Mapping Method
- Reiska, P.; Rannikmäe, M.; Soika, K.; Möllits, A.; Kask, K. (2014). CORRELATIONS BETWEEN STUDENTS’ SCIENTIFIC LITERACY LEVELS AND CONCEPT MAPS
Võta ühendust!
Õppekava kuraator: Erkki soika
Õppenõustaja-spetsialist: marianne paapstel
Sarnased erialad
Integreeritud loodusteadused, BSc
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Kas sind huvitavad erinevad loodusteadused või soovid spetsialiseeruda mõnes kindlas loodusteaduste vallas? Sellel õppekaval ei pea Sa enne ülikooli sisseastumist teadma, milline on Sinu unistuste loodusteaduslik suund. Piisab sellest, kui näed oma tulevikutegemisi üht- või teistmoodi seotuna loodusteadustega (füüsika, keemia, geograafia, bioloogia jne) ning tead, et õpingute käigus saad neid omavahel kombineerida.
Matemaatikaõpetaja
Digitehnoloogiate instituut
Matemaatikaõpetaja magistrikava Tallinna Ülikoolis annab teadmised ja oskused, et õpetada matemaatikat gümnaasiumis ja/või põhikoolis. Matemaatikaõpetaja eriala lõpetajad rakendavad oma korrastatud analüütilist mõtlemist ning omandatud juhioskuseid haridusmaastikul erinevates rollides.
Molekulaarne biokeemia ja ökoloogia, MSc
Loodus- ja terviseteaduste instituut
Meie teaduspõhine ja distsipliinidevaheline õppekava ühendab erinevaid biokeemia ja -tehnoloogia ning molekulaarbioloogia valdkondi ja nende rakendusi erinevates kliinilistes süsteemides või ökoloogias, pakkudes üliõpilasele võimaluse oma huvidest lähtuvalt läbi valikainete täpsemale teemale spetsialiseeruda.