Liiklusohutus

• Meie juures on haridus väärtustatud.
• Oled osa täiskasvanute elukestvas õppes ja saad kaasa rääkida valdkonna õppekava arendamises.
• Õpetamise aluseks on teooriate sidumine praktikaga.
• Erialade valik toetab igakülgset osalemist erinevates projektides, sh välisprojektides.
• Kolledžil on hea koostöö erinevate praktikabaasidega nagu näiteks Transpordiamet, autokoolid, kohalikud omavalitsused jpt.
• Õpingute lihtsustamiseks pakub Tallinna Ülikool välja võimaluse kandideerida erinevatele toetustele ja stipendiumitele.

Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liiklusohutuse õppekava eesmärgiks on luua võimalused, et:

• pakutavad teadmised toetavad erialaga seotud kompetentside omandamist ja on praktikas rakendatavad.
• liiklusohutuse alased põhimõisted ja teoreetilised alused oleksid loogilised ja igapäeva elus rakendatavad;
• kujuneksid välja liiklusalaste analüüside ja uuringute läbiviimiseks vajalikud oskused ja teadmised;
• oleksid teadmised ohutu liikluskeskkonna aluspõhimõtetest arusaamiseks.

Ohutu liikluskeskkond ja selle planeerimise mooduli eesmärgiks on luua eeldused, et:

• kujuneks arusaam liikluskeskkonna toimimisest ja kujundamisest;
• arvutigraafika tarkvara kasutamine oleks praktikas rakendatav ja abistaks liikluskeskkonna planeerimist;
• oleksid teadmised ja oskused liiklusohutusspetsialistina töötamiseks.

Liikluskäitumine ja -koolituse mooduli eesmärgiks on luua eeldused mootorsõidukijuhi õpetaja pädevuste saavutamiseks.

Tutvu õppekavaga

Sessioonõpe (nominaalõppeaeg 3 aastat)

Rakenduskõrgharidus on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilaneomandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused. Liiklusohutuse õppekava kestus on 3 aastat. Õppe maht on 180 Euroopa ainepunkti (EAP). Liiklusohutuse õppekava läbimiseks peab üliõpilane läbima õppekava etteantud mahus, sh sooritama kõik kohustuslikud õppeained ning koostama ja kaitsma lõputöö.

Sessioonõpe (õppetöö valdavalt N-L, kahel kuni kolmel päeval üle nädala). Erandjuhtudel ja etteteatamisega toimub õppetöö ka mõnel muul nädalapäeval.

Enne õpingute kavandamist tuleks arvestada, et sessioonõppe puhul on iseiseivatöö maht suurem ja auditoorseid tunde vähem.

Ohutu liikluskeskkonna ja selle planeerimisega seotud õppeained:

• Liiklusohutusalased uuringud ja andmebaasid - Luuakse võimalused liiklusalaste andmebaaside kasutamiseks, teaduspõhisuse väärtustamiseks lõputöö kirjutamisel ja hiljem valitud erialal töötades. 
• Arvutigraafika alused - Luuakse võimalused saamaks ülevaade arvutigraafika tarkvara võimalustest ja praktiliste oskuste omandamiseks kahemõõtmeliste jooniste koostamisel.
• Liikuvuse planeerimine - Antakse ülevaade inimeste liikuvusega seotud probleemidest, liikuvuse vajadusest, liikuvust mõjutavatest planeerimismeetmetest. Luuakse võimalused transpordi kasutamise ja planeerimise vaheliste seoste mõistmiseks.

Liikluskäitumise ja –koolitusega seotud õppeained:

• Liiklusohutusele suunatud hoiakute kujundamine - Luuakse võimalused liikluskäitumise aluste tundmiseks ja oskuste kujunemiseks kasutada neid teadmisi oma tulevases töös.
• Õppematerjalide koostamine - Luuakse võimalused teadmiste ja oskuste kujunemiseks autokooli õppekava ja õppematerjalide koostamisel. Õppematerjalide koostamine on loominguline ja põnev, õpite uusi lähenemisi ja kinnistate olemasolevaid teadmisi. Õppematerjal on eelduseks eduka tunni läbiviimiseks ja õpilases aine vastu huvi tekitamisel.
• Liiklusharidus - Luuakse võimalused arusaamise kujunemiseks liikluskasvatuse olemusest hariduse kontekstis ja oskuste kujunemiseks lõimida liikluskasvatust haridusasutuse õppekavasse, täiskasvanute koolitusse ja kohalike omavalitsuste tegevuskavasse.
• Sotsiaalne mõjustamine - Luuakse võimalused liiklusohutuse alaste eneseregulatiivsete teadmiste ja oskuste õpetamiseks erinevatele sihtrühmadele.

Eriala aineid toetavad kohustuslikud üldained: õppimine kõrgkoolis, üld- ja sotsiaalpsühholoogia ning erialasid lõimiv uuendus (ELU) mis toetab erialade vaheliste meeskonnatööoskust ja koostöökogemust probleemide lahendamisel. Rakenduskõrghariduses läbib üliõpilane erialase praktika 30 EAP mahus.

Erialane praktika sooritatakse kas autokoolis, Transpordiametis või kohalikus omavalitsuses. Praktikate tähtsus õppetöös on olulisel kohal ja üliõpilane saab oma teadmisi kinnistada ja uusi juurde õppida praktiliste tegevuste käigus, oma eriala spetsialistidelt. Õpingute käigus läbitakse kokku viis praktikat kogumahus 30 EAP: 

• Mootorsõidukijuhi õpetaja vaatluspraktika (6 EAP)
• Mootorsõidukijuhi õpetaja praktika (8 EAP)
• Liikluskorralduse ja kohaliku omavalitsuse praktika (6 EAP)
• Mootorsõidukijuhi eksamineerija praktika (4 EAP)
• Liiklushariduse praktika (6 EAP)

Tarmo on lõpetanud Tallinna Tehnikakõrgkooli teede- ja hoonete ehituse eriala ja omab teenuste disaini ja juhtimise magistrikraadi Tartu Ülikooli Pärnu kolledžist. Viimased 12 aastat on ta tegelenud aktiivselt liiklusalaste küsimustega ning viinud Transpordiametis (endine Maanteeamet) läbi ulatusliku reformi eksamineerimise valdkonnas.
Oma töös on ta keskendunud mootorsõidukijuhi õpetaja hariduse temaatikale ja kvaliteediteooriate rakendamisele autokoolide töös. 
Vabal ajal naudib vabat aega

Margus on alates aastast 2010 Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži liikluskorralduse ja liiklusuuringute õppejõud. Liiklusohutuse valdkondliku kogemust omab juba üle 20 aasta, sealhulgas pikaajalist töökogemust inseneribüroos Stratum. On lõpetanud Tallinna Tehnikaülikooli mehaanikainsenerina autonduse erialal. Margus on läbinud erinevaid täiendkoolitusi nii Eestis (Tallinna Tehnikaülikool, Maanteeamet, programm Partners for Roads jne) kui ka Warwick-i Ülikooli juures Inglismaal, ning SIDA-ga Rootsis. Ta on esindanud Eestit Euroopa Komisjoni e-Safety initsiatiivgrupis. Talle on omistatud liiklusohutuse audiitori kutse. 

Õppejõuna hoiab ta ennast kursis valdkonna arengutega. Õppetöös toob teoreetilistele alustele alati elulisi näiteid juurde ja võimaldab tudengitel oma oskusi kinnistada praktiliste töödega. Vajadusel ja võimalusel avaldab hea meelega arvamust liikluskeskonna osas ning selle mõjust teekasutajate liikluskäitumisele.

Vabal ajal armastab lugeda, mängida tennist, lauatennist kui ka ujuda.

Solveig Edasi poolt läbiviidavad  kursused  on liiklusharidus ja liiklushariduse praktika. Tal on sotsiaalteaduste magistri kraad. Lisaks on Solveig lõpetanud ise ka liiklusohutuse eriala ja on liiklusohutuse eriala õppekava nõukogu liige.  Solveig Edasi on külalislektor, põhikohaga töötab Maanteeameti ennetustöö osakonnas eksperdina, tema haldusalasse kuuluvad Lääne-, Hiiu- ja Saaremaa.

Kolleegide sõnul on Solveigi töö liikluskasvatuse ja ennetustöö osas on olnud silmapaistev, ta on suutnud liikluskasvatuse pisikuga nakatada  ja kaasata väga laia koostöövõrgustikku: maakondlikke turvalisuse nõukogusid, erinevad koostööpartnerid ja ametid ning kodanikeühendusi. Solveig veab osakonnas jalakäija teemagruppi ja on osalenud erinevate liiklushariduslike õppematerjalide väljatöötamisel.

Läbi aastate on Solveig olnud liiklusohutuse eriala tudengitele lõputöö juhendaja, kuid viimastel aastatel on ta selle töö vahetanud välja kaitsmiskomisjoni liikme töö vastu.

Vabal ajal  armastab olla koos lastelastega või  puhata Kreeta saarel.

Ene Hiiepuu kursused liiklusohutuse eralal on õppimise ja õpetamise alused ning suhtlemine õppeprotsessis. Õpetajakutse omandas ta Tallinna Pedagoogilises Instituudis, mis on Tallinna Ülikooli eelkäija. Tal on haridusteaduse magistrikraad. Ene on töötanud 24 aastat üldhariduskoolis õpetajana ja õppealajuhatajana, õpetajakoolitajana; koostanud I kooliastme eesti keele õppematerjale. Kolledžis alustas ta klassiõpetaja erialal emakeeledidaktika lektorina ja töötab siin alates 2000. aastast. Selle aja jooksul on ta läbi viinud erinevaid õpetajakoolituse kursusi, alustades didaktika ainetest ja lõpetades loovusega. Koolitamisel meeldib talle kasutada erinevaid suhtelmisel põhinevaid aktiivõppemeetodeid.  Õpetamine liiklusohutuse erialal on talle uus ja huvitav väljakutse.

Liina Viiret on Haapsalu kolledži tudengitele toeks ainetega Õppimine kõrgkoolis, Uurimistöö alused ja meetodid ning viib läbi lõputööde valmimisega seotud uurimistöö seminare. Liina Viiret on ise kõrghariduse saanud Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžis ja peab oluliseks täiskasvanud töötava tudengi aja ja tööpingutuse väärtustamist. Toetatud ja hinnatud on üliõpilase soov enda õpinguid teadlikult planeerida ja eesmärke seada. Kuid oluline on ka protsessi väärtustada ning mõtestada, koos on ühised ülikooliaastad ja uued teadmised ning ettevõtmised vajalik osa meie kõigi erialasel kasvamisel.

Vastuvõtt Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledžisse toimub avaliku konkursi korras üks kord aastas, infosüsteemi SAIS (www.sais.ee) kaudu. Dokumente, mida riiklikes andmebaasides ei ole, on võimalik ise SAISi sisestada PDF-failina (koolilõputunnistus, hinneteleht, nime muutuse korral seda tõendav dokument). Lisaks võetakse vastavalt ajakavale paberkandjal lisadokumente vastu kolledži hoones Lihula mnt 12/1, Haapsalu.
Kui eelnev haridus ei kajastu SAISi avaldusel, siis kõrghariduse esimese astme õppesse kandideerimisel tuleb avaldusele lisada skaneering keskhariduse dokumentidest (lõputunnistus ja hinneteleht). Kõrghariduse teise astmesse kandideerimisel tuleb avaldusele lisada skaneering esimese astme lõpudokumentidest (diplom ja akadeemiline õiend). Kui dokumendid ei ole eesti või inglise keeles, siis tuleb üles laadida ka notariseeritud tõlked. Kui eelnev haridus on lõpetatud välismaal ja on lastud hinnata ENIC/NARIC Keskuses, siistuleb lisada dokumentidele ka hinnang. 
Kui oled vahetanud nime (st lõpudokumendil ja avaldusel ei ole sama nimi), siis tuleb lisada ka dokument nime muutmise kohta.

Vastuvõtueksamile tulles, tuleb kaasa võtta mootorsõiduki juhiluba (või selle taotlemist tõendav dokument).

Vastuvõtueksam 100%

Sisseastumise ajakava vaata siit

NB! Eksami aega ei ole võimalik muuta.

Vastuvõtt toimub vastuvõtueksami alusel, mis koosneb:

• arvutipõhine test (30p), milles hinnatakse kandidaadi teadmisi liiklusreeglitest (30 küsimust) ja inglise keelest  (20p).

• vestlus vastuvõtukomisjoniga, kus hinnatakse valmisolekut õpinguteks ja sobivust erialale (50p).

Peamised hindamiskriteeriumid:

Testis hinnatakse teoreetilisi teadmisi, erialasest inglise keelest arusaamist ja õpimotivatsiooni põhjendust. Vestlusel hinnatakse sobivust erialale ja valmisolekut õpinguteks.

Hindamise kirjeldus:

Testiga selgitatakse välja kandidaadi üldteadmised liiklusreeglitest (30 küsimust ja 30p) ja ingliskeelsest erialaga seotud teksti mõistmist ja lünkade täitmist (valikvastused)  (20 lünka ja 20p). Testi kestvus max 40 minutit. Testis saavutatud punktisumma saab kandidaat teada peale testi täitmist.

Vestlusel hinnatakse sobivust erialale ja õpimotivatsiooni põhjendust. Vestlusel on kaks hindajat, kes annavad kumbki kuni viis punkti viies kategoorias (eelnev õpi- ja töökogemus, huvi valdkonna vastu, eelteadmised õppekavast, õpimotivatsioon, suhtlemisoskus). Vestlusel on võimalik saada kuni 50 punkti (kaks hindajat * (5 kategooriat * 5 punkti)).

Eksamil käsitletavad erioskused: 

inglise keelsest artiklist arusaamine.

Vastuvõtulävend on 65 palli.

Silmapaistvad vilistlased:

Liiklusohutuse õppekava läbimine avardas oluliselt minu nägemust valdkonnas toimuvast. Kõige rohkem meeldiski, et sain teadmisi ja oskusi erinevaid spetsialiseerumisi läbides ja seetõttu olen saanud neid oma liiklusõpetaja töös kasutada. Kolledžis õppimise ajal tutvusin suure hulga liiklusohutuse valdkonnas töötavate inmestega, kellest paljudega teen koostööd siiani. Haapsalu kolledž on mulle südamelähedane tänaseni! Juba mõned aastad olen tegelenud seal liiklusohutuse eriala tudengite õpetamisega.

Millistel erialadel võib tööd leida?

Rakenduskõrgharidusega liiklusohutuse spetsialistil on võimalus suunduda tööle liiklusteooria- ja sõiduõpetajana, liiklusõigusrikkuja järelkoolitajana, laste liikluskoolitajana, mootorsõidukijuhi eksamineerijana, autokooli juhatajana, politsei süüteoennetuse spetsialistina liiklusohutuse alal, liiklusohutuse spetsialist-koordinaatorina kohalikus omavalitsuses või teedeehituse ja ehituse organisatsioonides jm liiklusohutusega seotud ametikohtadel.

Edasiõppimisvõimalused

Edasiõppimisvõimalusi toetab Tallinna Ülikooli andragoogika ja  linnakorralduse magistriõppe kava. Muuhulgas on võimalus õpinguid jätkata erinevatel magistriõppe õppekavadel Eesti ja välismaa kõrgkoolides.