Skip navigation

Hoiaku seos käitumisega

 

Hoiak ei ole nähtav, seda järeldatakse reaktsioonidest hoiaku objekti suhtes: avaldatud mõtetest, väljendatud tunnetest ja reaalsest käitumisest (Albarracin, Johnson & Zanna, 2005; Häidkind, 2011).

Katz & Stotland (1959) esitasid, et hoiak hõlmab kognitiivset (tunnetuslikku), afektiivset (emotsionaalset) ja konatiivset (käitumuslikku) komponenti. Eagly & Chaiken (1993, 1998) aga väitsid kaasaegsele kirjanduse analüüsile tuginedes, et need komponendid esindavad kõige paremini siiski reageeringute viise, mis võimaldavad uurijatel diagnoosida hoiakuid.
  • Reageering on ühekordne reageerimine.
  • Reageerima – ärritusele, välismõjule vastutoimet avaldama; mingile põhjusele või sündmusele teatud käitumise või teoga vastama.
  • Käituma – ümbruskonna välismõjude suhtes teatud viisil reageerima, end ülal pidama. (Eesti kirjakeele seletussõnaraamat.)

Tegevus – bioloogilise, ühiskonna või tehissüsteemi talitlus või käitumine. Psühholoogias mõistetakse käitumise all inimese vaimset ja kehalist aktiivsust. Tegevus koosneb omavahel seostuvaist toiminguist. Eristatakse: kehalisi (väliseid, motoorseid), vaimseid (sisemisi, psüühilisi) ja kombineeritud toiminguid. Normaalselt on tegevus teadlik, kuid iga mõnevõrra pikem tegevus (näiteks sõiduki juhtimine) sisaldab elemente ja liigutusi, mis toimuvad automaatselt. Tegevuste automatismi puhul pole vaja üksiktoiminguid teadlikult reguleerida. (Eesti Entsüklopeedia, 1996.)


Hoiak on käitumisega seotud mitmel moel. Näiteks:
  • käitumine väljendab hoiakut;
  • hoiaku põhjal saame ennustada käitumist;
  • käitumine võib muuta hoiakut;
  • hoiaku muutumine loob ressursi käitumise muutmiseks.