Hoiaku kohast käitumist mõjutavad:
Miks inimene ei käitu hoiaku kohaselt?
- hoiaku tugevus, kättesaadavus, teo avalikuks tulemine, hoiaku läbimõeldus, sotsiaalne soovitavus (Fazio 1990);
- hoiaku käitumuslik avaldumine sõltub eneseteadlikkusest, eneseregulatsiooni oskustest ja suutlikkusest konkreetsel hetkel oma põhimõttele truuks jääda;
- hoiakute ja käitumise seos tugevneb oluliselt kui üldise suhtumise asemel küsitakse hoiakut teatud viisil käitumisse. (Häidkind, 2011.)
Miks inimene ei käitu hoiaku kohaselt?
- Inimene ei märka, et ta käitumine on hoiakuga vastuolus – hoiak on integreerimata käitumisotsustuste tegemisse. Inimesed on erinevad ja eriti tegutseja tüüpi inimesed toimivad justkui nende „tegutseja“ ja „mõtleja“ ei kohtuks omavahel.
- Liikluskäitumine sisaldab harjumuspärast automaatset reageerimist - hoiak on uinuvas olekus ega aktiveeru tegevuse kontekstis. Eriti kogenud juhid, kelle liikluskäitumist pole aastaid korrigeeritud, on oma heade ja halbade harjumuste ohvrid.
- Situatsiooni (teiste liiklejate) surve on hoiakust mõjusam. Oma hoiak jääb liiga nõrgaks, kui läheduses on domineerivamaid isikuid, kellele tahetakse oma käitumisega sügavat muljet avaldada.
- Inimene ei valda hoiaku kohast käitumist, rakendamise oskust napib.
- Väärtussüsteemis on vastukäivad hoiakud, domineerima jääb sisemises väärtuste hierarhias tsentraalsem või hetkeolukorras mugavam. (Häidkind, 2011.)