Skip navigation

Planeeritud käitumise teooria

 

Põhjendatud tegutsemise teooria (Ajzen & Fishbein, 1980) ja sellest tuletatud planeeritud käitumise teooria (Ajzen & Fishbein, 1991) kirjeldavad käitumise kavatsuse kujunemist selgitades ka hoiakute ja käitumise vahelist seost.

Põhjendatud tegutsemise teooria edasiarendust nimetakse planeeritud käitumise teooriaks – siia on lisatud kolmas käitumist ennustav tegur – tajutud kontroll käitumise üle, ehk kui kõrgelt inimene hindab enda kontrolli sooritada kõne all olev käitumine. Ehk kuivõrd on käitumine tema tahtest sõltuv.

 

Joonis 5. Planeeritud käitumise teoora (Ajzen, 1991)

Mida kõrgemalt inimene hindab kontrolli positiivseks hinnatud käitumise üle, järgneb sellele tugevam kavatsus käitumine sooritada. Mõlemat mudelit on uuritud mitmetes liiklusega seotud uuringutes.

Tajutud kontroll on tihti vabanduseks liiklusõigusrikkumiste toimepanemisel. Inimesele võib tunduda, et ta saab kindlalt toetuda soodsatele teeoludele, teiste liiklejate tähelepanelikkusele ja enda kiirele reaktsioonile oma parimatel päevadel. Tajutud kontroll on tähtis käitumise elluviimise planeerimise element, kuna sellesse mahutatakse ära nii adekvaatne, liialdatud kui ka madal enesehinnang. (Häidkind, 2011.)

Põhjendatud tegevuse ja planeeritud käitumise teooria ratsionaalse liikluskäitumise keskne, vajaks täiendamist afektiivsete uskumuste, emotsionaalse reageerimise ja harjumuspärase tegutsemise seletamiseks liikluses (Häidkind, 2011).

 

Joonis 6. Põhjendatud tegevuse ja planeeritud käitumise teooriad (Ajzen, 1991; Fishbein, 2000)

Selle mudeli järgi:

  • Kavatsus eelneb vahetult käitumisele.
  • Kavatsus sõltub hoiakust käitumise suhtes, subjektiivsest normist ja tajutud kontrollist käitumise üle. Kui tegelikult kontrolli käitumise üle ei ole, siis kavatsetud käitumist ei järgne.
  • Hoiak käitumise suhtes, subjektiivne norm ja tajutud kontroll käitumise üle on mõjutatud nendega seotud uskumustest, mida omakorda mõjutavad mitmed taustategurid. Haridus, teadmised, religioon, isiksuse omadused, üldised hoiakud – ehk kogu inimese senine elukogemus.

Juba kujunenud hoiakud, normid ja tajutud kontroll ning kavatsus võivad olla kergesti kättesaadavad, et suunata käitumist. Näiteks eelnevalt kujunenud hoiak ületada sõiduteed selleks ettenähtud kohas aktiveerub automaatselt ja on tulevikus kättesaadav ilma, et oleks vaja kaaluda käitumisega seotud võimalikke plusse või miinuseid.