Tasakaalus tulemuskaart - mis see on?

Uue lähenemise strateegilisele juhtimisele töötasid 1990ndate aastate alguses välja Robert Kaplan (Harvard Business School) ja David Norton (Renaissance Solutions, Inc.).

Nad nimetasid selle süsteemi tasakaalus tulemuskaardiks (balanced scorecard).

Robert Kaplan & David NortonRobert Kaplan & David Norton

 

Kaplan ja Norton tutvustasid tasakaalus tulemuskaarti esmakordselt oma 1992. aastal Harvard Business Review`s ilmunud artiklis „Tasakaalus tulemuskaart – mõõdikud, mis juhivad tegevust“ (Kaplan, Norton, 1992).

Tasakaalus tulemuskaart erineb traditsioonilisest finantsarvestusmudelist täiendades eelnevat tegevust kajastavaid rahalisi indikaatoreid näitajatega, mis mõõdavad ka tulevase edu saavutamiseks vajalikke tegureid. Tunnistades mõningaid seniste strateegilise juhtimise teooria täiustamise lähenemisviiside nõrkusi ja ebamäärasust, kindlustas seega tasakaalus tulemuskaart selgema arusaamise, mida organisatsioonis võiks mõõta, et tasakaalustada selle tegevust eelkõige finantsperspektiivis. Samas lähtuvad tasakaalus tulemuskaardi eesmärgid ja näitajad organisatsiooni tulevikupildist (visioonist) ja strateegiast ning seega mõtestab tasakaalus tulemuskaart organisatsiooni tegevust ka teiste eesmärkide kaudu kui traditsioonilised finantsnäitajad.

Tasakaalus tulemuskaart on strateegiline juhtimissüsteem (mitte ainult mõõtmissüsteem), mis võimaldab organisatsioonil selgitada oma missiooni ja strateegiat ning üle kanda need ka tegevusse. See valmistab ette tausta nii sisemiste protsesside (internal business processes) kui ka väliste tagajärgede (external outcomes) järjepidevaks strateegilise tulemuslikkuse tõestamiseks. Tasakaalus tulemuskaardi väljatöötamisel pöörasid Kaplan ja Norton erilist tähelepanu strateegilise planeerimise teadvustamisele keskse protsessina organisatsioonis (Kaplan, Norton, 2004).


Täiendades tasakaalus tulemuskaardi metoodikat ja analüüsides selle innovaatilisust jõudsid Kaplan ja Norton järeldusele, et tasakaalus tulemuskaart säilitab traditsioonilise finantsmõõtme, kuid samas pakub uusi analüüsivõimalusi eelkõige nendele organisatsioonidele, kus on huvikeskmes kasutaja/klient ning tema ootused ja vajadused. Sellised organisatsioonid loovad oma väärtusi läbi investeeringute kasutajatesse/klientidesse, personali, tarnijatesse, protsessidesse, tehnoloogiasse ja innovatsiooni.

Tasakaalus tulemuskaart toetub põhimõttele, et nii finantsilised kui mittefinantsilised näitajad on lahutamatu osa organisatsiooni infosüsteemist selle kõigil tasanditel. Tasakaalus tulemuskaardi metoodika eeldab, et organisatsiooni tulemuslikkust mõõdetakse nelja arengu perspektiivis ning arendatakse asjakohane meetrika, kogutakse vajalikke andmeid ning analüüsitakse neid vastavalt igale nendest perspektiividest:

· Innovatsiooni ja õpivalmiduse perspektiivis (The Learning and Growth Perspective);

· Sisemise võimekuse perspektiivis (The Business Process Perspective);

· Kasutaja/kliendi perspektiivis (The Customer Perspective);

· Finantsilises perspektiivis (The Financial Perspective);

Seega kujutab tasakaalus tulemuskaart endast püüet saavutada tasakaalu väliste (omanikele, klientidele suunatud) ja sisemiste (äriprotsessid, innovatsioon, õppimine ja areng) näitajate vahel; tagajärgi (eelneva tegevuse tulemuslikkust) kajastavate näitajate ja tulevast edu mõjutavate tegurite vahel, samuti objektiivselt mõõdetavate tulemuslikkusnäitajate ning neid näitajaid mõjutavate subjektiivsete ja mõningal määral hinnanguliste tegurite (Performance Drivers) vahel (Kaplan, Norton, 2003).

Nagu Kaplan ja Norton rõhutavad (2003), võimaldavad nimetatud perspektiivid organisatsioonil leida vastuseid järgmistele küsimustele:

Finantsperspektiivis – millised peaksid olema meie tulemused omanike jaoks?

Kliendiperspektiivis – kuidas me peaksime kliendi silmis välja nägema, et saavutada kavandatud visiooni?

Sisemiste protsesside perspektiiv – millistes protsessides me peame väga head olema, et rahuldada omanikke ja kliente?

Õppimise ja arengu perspektiiv – kuidas me peaksime rakendama oma võimet õppida ja areneda, et saavutada kavandatud visiooni?

Järgnevalt leiate mõned videoklipid, kus tasakaalus tulemuskaarti tutvustatakse.



iDevice ikoon Alljärgnevalt tutvustab Robert Kaplan oma ideed tasakaalus tulemuskaardist


Tasakaalus tulemuskaarti esitatakse reeglina ülevaatliku skeemina, mille abil on võimalik paremini mõista organisatsiooni strateegilise juhtimise/planeerimise keskset rolli erivate perspektiivide kontekstis ning näha ka seoseid erinevate perspektiivide vahel.

Alljärgnevalt mõned näited tasakaalus tulemuskaardi skemaatilisest esitusest:

 

Adapted from Robert S. Kaplan and David P. Norton, “Using the Balanced Scorecard as a Strategic Management System,” Harvard Business Review (January-February 1996): 76.

Illustratsiooni allikas: http://www.12manage.com/methods_balancedscorecard.html

Põhjuslikud seosed esitatuna tasakaalus tulemuskaardi abil

Illustratsiooni allikas: http://maaw.info/ArticleSummaries/ArtSumMartinsonsDavisonTse99.htm

 

iDevice ikoon Alljärgnevalt selgitatakse strateegilise planeerimise ja tasakaalus tulemuskaardi seoseid

Huvipakkuvat taustteavet ja ülevaate metoodika kaasajastamisest saab The Balanced Scorecard Institute portaali vahendusel. Instituut on sõltumatu mittetulunduslik infoallikas tasakaalus tulemuskaardi metoodika tundmaõppimiseks, et kasutada seda eelkõige mittetulundussektori asutustes. Instituudi missiooniks on suunata huvilist veebipõhise teabe vahendusel ja toimida clearinghouse’na selles valdkonnas.

iDevide ikoon Mõtisklus

Vaadates/kuulates eelnevaid videoklippe ning lugedes teksti on oluline jõuda kokkuvõtlikule arusaamale - mis siis õigupoolest on tasakaalus tulemuskaart ja mida ta võimaldab?