1.2 Ideoloogia

Teatavasti on aasta 2012 Euroopas kuulutatud aktiivse vananemise aastaks (The European Year for Active Ageing). Vanemaealiste sihtgruppi ei tõsteta tähelepanu keskmesse mitte esimest korda. Aastat 1996 nimetati eakate ja generatsioonide vahelise solidaarsuse aastaks (European Year of Older people and Solidarity Between Generations).

Elukestva õppe mõiste arenes välja 70ndatel, kui UNESCO publitseeris dokumendi "Learning to be" ja OECD "A Strategy for Lifelong Learning". Siis, tõsi, ei mõistetud elukestvust kui aega, mille lõpetab surm. Pigem tähistas elukestvus õppimise tähenduses aktiivset tööaega. Järk-järgult on aga arusaamine elukestvast õppimisest liikunud vanemale generatsioonile positiivses suunas.

Allpool on toodud võtmetähtsusega episoodid elukestva õppe ideoloogias ning vanemaelaiste rollist selles. Kellel on huvi, saab ennast teemaga põhjalikult kurssi viia.

Mõte, et õppima peab kogu elu, pole uus. Individuaalne ja kollektiivne vastutus õppimise pideva jätkamise ees on teemaks nii Platoni kirjutistes, varases Hiina filosoofias, Comeniuse töödes ja on ilmne ka juutide põhimõtetes (Withnall, 2000).

Uurides elukestvat õpet kui ühsikondlikku prioriteeti kirjeldavaid poliitlisi dokumente, tuleb tõdeda, et alguses ja mõningad erandid välja arvatud, siiamaani seostatakse elukestvat õpet ennekõike kutseõppega ja majanduslikule edenemisele kaasa aitavate oskuste õppimisega (vocational education), sõltumata sellest, kas räägitakse tööealistest või vanaduspensionil olevatest täiskasvanutest.

1926 – Eduard Lindeman, ameerika täiskasvanukoolitaja, seotud John Dewey-ga
Väitis, et "haridus on elu, ... mitte ainult ettevalmistus tundmatuks tulevikuks .... kogu elu on õppimine ja seetõttu pole haridusteel lõppu" (“education is life, …not merely preparation for an unknown kind of future living…the whole of life is learning, therefore education can have no endings…”). Ta oli seisukohal, et haridus on olma olemuselt kutseõppest erinev tegevus, on õppijakeskne ja baseerub õppija kogemustele.

1929 – Basil Yeaxlee, briti täiskasvanukoolitaja – Lifelong Education
Esimene raamat, mis on pühendatud elukestva õppe kontseptsioonile (Faris, 2004).

1972 – UNESCO raport - Learning to be Faure et al.
Räägib nii elukestvast (life-long) kui elu erinevaid olukordi (life-wide) katvast õppest. Osutab vajadusele arendada pigem õppimist kui (formaalset) haridust.

1973 – OECD – Recurrent Education: A Strategy for Lifelong Learning – Kallen, Bengtsson
Räägitakse tervet elukaart (life-span) katvast haridusest, mida võtta vaheldumisi töö, puhkuse ja – NB! – pensioniga.

1974 – "education permanente" kontseptsioon
Esimene kirjutis, The Concept of Education Permanente, mis arutleb hariduse uue dimensiooni üle, millega vähendada hariduses ebavõrdusust.

1993 – EL White Paper
– Growth, competitiveness, employment. The challenges and ways forward into the 21st century
Hariduse adapteerimine konkurentsivõime, majanduskasvu ja tööhõive tõstmiseks.

1996 – Euroopa eakate ja generatsioonide vahelise solidaarsuse aasta

Eakaid nähti kui vanavanemaid, kes võtavad osa perekonnasisesest õppest, kujundades generatsioonidevahelist vastastikust arusaamist.

2000 – Euroopa Komisjon –
A Memorandum on Lifelong Learning

2006 – Euroopa KomisjonHaridus- ja koolitussüsteemide tõhusus ning võrdsed võimalused
Alles 2006. aastal mainitakse esimest korda elukestva õppe kontseptsioonis eakate rolli, rääkides nähtusest "later-life learning" ning deklareerides, et "kunagi ei ole hilja õppida". Öeldakse, et eakate osalemine on "lihtsalt vajalik", sh osalemine kõrghariduse õppegruppides. Käsitletakse õppimisvõimaluste laiendamist inimestele, kes on jäänud vanaduspensionile. "Õppimine peab olema nende ellu integreerunud osa, sest nii on võimalik hoida eakaid kontaktis sotsiaalse keskkonnaga."

2007 – Euroopa KomisjonAction plan on Adult Learning
Dokument räägib vähemustest, naistest, puudega inimestest, ja pisut ka eakatest, aga vähe. Dokumendi eesmärk on hoida õppimise juures eagruppi 34+, anda võimalikult paljudele keskharidus jne.

KOKKUVÕTE

Haridusgerontoloogia ekspert Marvin Formosa valdkonna aastakonverentsil 2012 Ljubljanas: "Euroopa Liidus on inimesed ise olnud alati samm ees ametlikest institutsioonidest. Viimased reageerivad ainult tekkinud olukorrale, ja ei mõtle ette, ei ole proaktiivsed. Meil valitseb kapitalistlik loogika human capital theory. Nähakse vaid makstud tegevust, aga ei nähta teisi võimalusi informaalne hoolekanne, meelelahutus, vabatahtlik liikumine, generatsioonide vahelised tegevused" (Formosa, 2012).