1.3.2 Senised arusaamad

Olete tuttavad selliste väidetega: aju ei tooda uusi rakke, mis läinud see läinud. Vanad inimesed ei suuda õppida nii hästi nagu seda teevad noored. Öeldakse, et noorus on õppimise aeg, vana koera enam ei õpeta. Ajurakkude vahelised seosed on eluaja jooksul suhteliselt stabiilsed. Intelligentsus sõltub sellest, kui palju ajurakke sul on ja kui kiiresti need töötavad.

Kõik need n-ö faktid on valed.

Viimaste kümnendite aju-uuringud on näidanud, et:

  • aju taastoodab ajurakke kui inimene kogeb midagi arendavat või tegeleb õppimisega;
  • aju on võimeline tootma uusi ajurakke kogu eluaja jooksul, kuni surmani;
  • aju emostioone juhtiv süsteem muutub vanusega järjest küpsemaks ja tasakaalustatumaks;
  • vanema inimese aju funktsioonid ei ole jagatud kahe ajupoolkera vahel, vaid neid kasutatakse korraga.
See kõik annab aluse senisest palju optimistlikumale suhtumisele inimese arenguvõimalustest elu teises pooles.

Miks siis on meil olnud tunne, et vanad inimesed ei võta uusi teadmisi kuigi hästi külge? Isegi sellised gurud õppimisteooria arenguloos nagu Freud, Piaget ja Erikson, nad kõik on olnud seisukohal, et alates viiekümnendatest eluaastatest hakkavad vaimseid võimed vähenema. Ja seda vaatamata tõsiasjale, et näiteks seesama Freud kirjutas suurepäraseid teoseid just vanuses 50+.

Arusaam vaimsete võimete langusest kehtis teadusringkondades veel sedavõrd hiljuti nagu 1970ndatel. Paljud eksperdid nägid vanaduspõlve kui haigust – vaim ja keha laguneb laiali nagu auto pärast seda kui teda on aastakümneid kasutatud.

Edasised uuringud on täpsustanud, et vaimsete võimete mandumist, mida seostati vananemisega, põhjustavad hoopis haigused, nt depressioon või Alzheimer. (Siinjuures on oluline märkida, et depressiooni ei esine vanemaealistel sagedamini kui varasemas täiskasvanueas, vaatamata sellele, et põhjuseid selleks võiks justkui rohkem olla – haigused, üksindus jne. Miks see nii on, käsitleb autor edaspidi, rääkides limbilise süsteemi toimimisest vanemas eas).

Stress, liigne alkoholi ja narkootikumide tarvitamine, tegevusetus, suitsetamine, ülekaalulisus, alatoitumus ja sotsiaalne eraldatus – need kõik nõrgestavad aju närvirakkude struktuuri. Loetelus on nii mõnedki põhjused, mis on iseloomulikud just vanemaealistele. Mis omakorda toetab müüti justkui oleks vaimne allakäik otseselt seotud vananemisega.

On ka fakte, mis on vananeva aju funktsioneerimise kohta õiged. Näiteks võtab keerukamate ülesannete lahendamine eakal rohkem aega kui samade oskustega noorel. Vana inimese reaktsioonid on aeglasemad. Vanemaelistel väheneb lühiajalise mälu efektiivsus.