Ülitundlikkuse avaldumine

toimub sõltuvalt individuaalsetest iseärasustest alljärgnevalt:

  • Silmad ja ninaõõs kannatavad enim just õietolmudega kokkupuutest (silmade sügelus, punetus, tursed, kinnine nina, vesine nohu)
  • Allergilise nohu põhjuseid on rohkem ja võib mõnel inimesel olla aastaringselt
  • Piirudunud või laiaulatusliku nõgeslööbe ilmumine, pärast vahetut kokkupuudet allergeeniga on sageli märk toiduallergiast.
  • Atoopiline nahapõletik on reeglina ülitundlikkus toidu suhtes.
  • Seedetrakt reageerib kokkupuutel allergeeniga tavaliselt kõhulahtisuse ja /või oksendamisega, reaktsioon äge ilmneb ca 2 tundi peale söömist.

NB! Pane tähele! Allergeensust mõjutavad:

  • Toidu valmistamisviis ja lisandid (värv- ja säilitusained)
  • Alkohol ja maitseained võivad kiirendada soolte läbilaskvust, mille tagajärjeks on allergilisuse suurenemine
  • Kehaline koormus võib toiduallergiat võimendada
  • Koostisained, mis tootes varieeruvad. Neil puhkudel allergilised reaktsioonid ei ole alati ühe ja sama tugevusega
  • Ka toote võõras päritolu!

Anafülaksia on allergia ehk ülitundlikkuse äärmiselt raskekujuline avaldumise vorm. Loe lähemalt ja vaata videoklippe siit! Tunnused:

  • peapööritus,
  • vereringehäired,
  • iiveldus, nõgeslööve,
  • hingamise või neelamise raskus
  • teadvusekaotus

Anafülaksiat esineb küll harvem, kuid sellest peab teadlik olema töötades erinevate inimestega. Esmaabi anafülaksi korral vt.edasi.

Kui perearsti tõend laagrisse minekul enam kohustuslik ei ole, jääb tervisealase info edastamine lapsevanema südametunnistusele. Laagrisse tulles peaksid lapsevanemad kindlasti informeerima laagri personali noore tervisliku seisundi suhtes ja eriti teadaolevate ülitundlikkusreaktsioonide esinemise korral.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TPS Noorsootöö õppekava Terviseõpetuse ja esmaabi aine täiendav osa