Väikelapseeas muutub tavaarengu puhul oluliseks esemeline tegevus ja omandatakse esemete funktsioone. Autismiga lastele jääb jätkuvalt oluliseks manipuleerimine esemetega ja uurimistegevus piirdub eseme füüsiliste omaduste uurimisega. Paljudele meeldib manipuleerimine kividega, nööpidega, niidirullidega või näiteks vee kallamine ühest anumast teise. Lapsed väldivad muutusi. Eneseteenindamisoskuste kujunemine on aeglane ja vaevaline. Sageli laps oskab, aga keeldub kasutamast oma oskusi ja nõuab, et teda söödetaks ja riietataks (Spivakovskaja 1997).

2.–3. eluaasta vahel ilmnevad raskused sotsiaalses arengus. Autismiga lapsed ei huvitu inimestest ja eriti teisest lastest. Autismiga laps võib kasutada teist inimest vahendina. Kui laps midagi tahab, siis tihti läheb ta inimese juurde, võtab tal käest, viib soovitava objekti juurde ja ootab, et talle see antaks, sealjuures plikkontakti võtmata.

Ei ole reegel, et autismiga lapsed väldivad pilkkontakti, aga neil on omapärane pilk, mitte nii elav ja ergas kui tavalastel (Gillberg, Peeters 1998).

Teise eluaasta vältel hakkavad normarenguga lapse kõnest aru saama ka perekonda mitte kuuluvad inimesed. Autismiga laps õpib ära 5-10 (harva rohkem) sõna, kasutab neid mingi aja vältel, kordab neid kontekstiväliselt ja siis “unustab ära”, ei kasuta enam neid sõnu, kuna ei saa aru nende kasutamise põhjusest. Paljud lapsed peale seda situatsiooni jäävad kõnetuteks. Umbes pooled v. a. Aspergeri sündroomiga autistid, ei omanda kunagi mitte mingisugust suhtluskeelt. Ülejäänud hakkavad mehhaaniliselt kordama seda mida kuulevad alates 2,5 kuni 4.,5.,6. aastani. Ehholaalia jääb iseloomulikuks neile paljudeks aastateks. Iseloomulik on veel isikuliste asesõnade vale kasutamine. Kommunikatsiooni suurimaks raskuseks autismiga inimeste puhul on see, et nad ei mõista kõne vastastikust funktsiooni ja ei kasuta kõnet informatsiooni edastamiseks. Kõnekeelest arusaamine jääb ka siis häirituks kui inimene mõistab üksikuid sõnu. Paljud autismiga inimesed mõistavad üksikuid sõnu, kuid ei suuda mõista sõna kontekstis (Gillberg, Peeters 1998).

 

Gillberg, C., Peeters, Т. /Гильберг, K., Питерс, Т./ (1998). Аутизм: медитсинские и педагогические аспекты. Санкт-Петербубг, Институт специальной педагогики и психологии Международного института семьи и ребенка им. Рауля Валленберга.

Spivakovskaja, А.S. /Cпиваковская, А. С./ (1997). Психическое развитие детей с синдромом аутизма. В сборнике: Детский аутизм/Хрестоматия. Международный Университет семьи и ребенка имени Рауля Валленберга, 111 – 115.