Liikumisharrastused

iDevice ikoon Tervisega seotud liikumine
Aktiivne kehaline tegevus on inimesele, olenemata vanusest, alati loomulik ja väga vajalik. Liikumisharrastuste erinevad sobivad ning meeldivad vormid võiksid olla need, mida saab harrastada omaalgatuslikult, iseseisva tegevuse käigus. Võimalusi selleks on palju- jooksmine, käimine, matkamine, ujumine, suusatamine, jalgrattasõit, võimlmine, aeroobika, jõuharjutused, rulluisutamine, kepikõnd jms. Alljärgnavelt on õpiobjektis kirjeldatud erinevate liikumisvormide harrastamiseks vajalikku inventari, varustust, riietust, jalatseid ning harjutuspaiku, samuti harrastamiseks vajalikke nõuandeid, meditsiini, enesekontrolli ja õige toitumise valdkonnast.
Järjepidev liikumisharrastus koos tervislike eluviiside ja õige toritumisega aitab säilitada hea tervise ja suurema töövõime. Liikumisharrastus nõuab teatavat enesedistsipliini ja igaühe ettevõtlikkust ning püsivust. Seltsim on harjutada ning liikuda koos kaaslaste ja sõpradega- kustudes ka neid terviseradadele.
 
Tervisega seotud kehalise aktiivsuse all mõistetakse sellist liikumist, mis mõjutab kas otseselt või kaudselt indiviidi tervislikku seisundit. Kõige sagedamini hinnatakse kehalise aktiivsuse mõju organismi füsioloogilistele protsessidele kardiorespiratoorse võimekuse muutuste kaudu. Lisaks sellele on oluline liikumise energeetiline mõju kehakaalu ja ainevahetuse seisukohast lähtuvalt, samuti liikumise mõju tugi-liikumisaparaadi funktsioneerimisele (näiteks alaselja liikuvus, lihasjõud) ning indiviidi psühhosotsiaalsele heaolule.

Regulaarne liikumine ja tegelemine spordiga aktiveerivad meie lihaseid ehk ka organismi suurimat organsüsteemi. Isegi mittetreenitud mehel on lihaseid ligi 42% tema kehakaalust ja naisel 36%. Liikumisvaegusest tingitud haiguste ennetamiseks aitab just regulaarne liikumine, seega on pidev liikumine meie elus lausa hädavajalik, nii igapäevases elus, tööl, vabal ajal ja puhkusel. Kui alates noorest east aktiivselt sporti teha, pole hiljem kehalise koormuse taluvusega probleeme- kuna siis juba teame mida, millal ja kui palju teha suudame. Kui oleme siiski treeningud vahepeal katkestanud või soovime alustada spordiga täiskasvanu eas, peame organismi koormustaluvusega väga arvestama.

Erinevad kehalise tegevuse liigid ja erinevad spordialad avaldavad meie organismile erinevat mõju. Kõige mitmekülgsem ja kõige tervislikum mõju on vastupidavustreeningul.

Jõutreeningu ja kiirustreeningu mõju organismile loetakse märksa ühekülgsemaks ja kitsamaks,sest lühiaegsetel koormustel paljud meie tähtsamad elundid nagu süda, kopsud, neerud, sisuliselt aktiivsesse tegevusse ei lülitugi, aktiivselt funktsioneerivad vaid aju ja lihased. Tänu vastupidavustreeningu kestvale koormusele on töös kõige tähtsamad organsüsteemid. Kuid kindlasti peab tegema ka jõutreeningut, mille tägajärjel tugenevad meie lihased ja areneb lihasjõud.

Head informatsiooni intensiivsusest sealjuures annab meile südame löögisagedus, mis iseloomustab organismi reaktsiooni koormusele.

Treeningu intensiivsust võiks olenevalt treenitusest subjektiivselt hinnata, kas kergeks, raskeks või väga raskeks, seega võib ühesugune intensiivsus olla ühele liialt nõrk ja teisele liialt tugev. Liialt nõrk ärritus ei anna organismile vajalikku mõju, liialt tugev ärritus võib organismi kahjustada ja ülekoormuse, haiguse või ka vigastuse põhjustada.

Treeningutega taasalustades tuleks kindlasti alustada väiksema mahuga,et näiteks jõutreeningul ennetada võimalikke ülekoormusvigastusi.

Täpsemalt erinevatest liikumisharrastustest järgnevalt.