Tervise kontroll

iDevice ikoon Terviseuuring spordis

Spordimeditsiiniline terviseuuring on spordiga tegelejatele oluline nii sporditreeningutega alustamisel kui igal aastal regulaarselt tervisliku seisundi ja kehalise võimekuse määramiseks.

Terviseuuringu peamisteks ülesanneteks on:
1. Spordiga tegelemise näidustuste ja vastunäidustuste kindlakstegemine
2. Tervise ja kehalise võimekuse hindamine
3. Spordiga tegelejate tervise kaitse ja optimaalse treenituse juurdekasvu tagamine korduvate uuringutega
4. Spordiga seonduvate haiguste ja vigastuste ravi ja ennetamine
Spordimeditsiinilise läbivaatuse metoodika hõlmab kehalise arengu, tervisliku seisundi ja kehalise töövõime kompleksse hindamise.
Spordimeditsiinilise terviseuuringu tingimused
Spordimeditsiinilise terviseuuringu läbiviimise tingimused on järgmised:
1. esmane tervisekontroll peab olema läbitud 4 -8 nädalat enne treeningute alustamist või spordilaagrisse sõitmist
2. korduv tervisekontroll peaks olema igal aastal ühel ja samal treeningperioodil, nii on parem hinnata koormustestidel määratud töövõime dünaamikat
3. kui sportlasel on olnud palavik, siis terviseuuring tuleks läbida alles 1 - 2 nädalat peale paranemist
4. tervisekontrollile ei tohiks samal päeval eelneda treening, võistlus või noortel tugeva koormusega kehalise kasvatuse tund
5. tervisekontrollile ei tohiks tulla tühja kõhuga, oleks vajalik 1 - 2 tundi enne tervisekontrolli kergelt toituda
6. tervisekontrolli läbimisel on sportlane lühikeses spordiriietuses ja sportlike vahetusjalanõudega, kaasa võtta pesemisvahendid ja soovitavalt soojendusdress
7. vajalik on sportlase rahulik emotsionaalne seisund, mida treener ja lapsevanem saaksid eelnevalt terviseuuringu sisu seletamisega mõjutada.

Spordimeditsiinilise terviseuuringu sisu-
Spordimeditsiiniline terviseuuring koosneb arsti vastuvõtule eelnevatest protseduuridest ja arsti vastuvõtust. Enne arsti vastuvõttu tehakse antropomeetrilised mõõtmised (kaal, kasv, kehamassi indeks jm), elektrokardiogramm (EKG) ja hingamise funktsionaalne uuring (spirograafia), silmade nägemisteravuse kontroll ja vere ning uriini analüüsid.
Esmakordselt sporditreeningutega alustamisel on soovitav läbi teha vere kliiniline ja biokeemiline analüüs, et hinnata nii organismi tervislikku seisundit kui võimalikke riskifaktoreid (kolesteriin, veresuhkur jm.). Oluline on määrata veres elektrolüütide sisaldus (naatrium, kaalium, kaltsium, magneesium, raud). Mitmed verenäitajad aitavad hinnata organismi treenitusseisundit, nii iseloomustab uurea organismi üldväsimust, kreatiinkinaas lihaste seisundit. Ferritiin iseloomustab aga kaudselt organismi hapniku transportimise süsteemi võimekust, olles märksa täpsem parameeter kui üldlevinud hemoglobiini mõõtmine.
Arsti vastuvõtul toimub küsitlus ehk anamnees, mille abil on võimalik avastada suure hulga terviseprobleeme.

Anamneesi käigus uuritakse:
1. sportlikku tegevust - spordiala, staaz, tulemuste tase ja sportlikud eesmärgid, treeningute arv ja tunnid nädalas, puhkeperioodid, sport perekonnas jm.
2. muid vaba aja harrastusi - huvialad, nädala maht, tegevuse asukoht jm.
3. spordiga tegeleja eluolu - päevakava, toitumine, unereziim, vahemaa kodu - kooli - treeningpaiga vahel, elamistingimused, õppeedukus jm.
4. tervislikku seisundit - põetud haigused ja vigastused, haiglaravi, operatsioonid, eriarstide uuringud, allergiahood, teadvusekaotus, haigused perekonnas jm.
5. kaebusi, eriti seoses kehalise koormusega - peavalu, valu rindkeres, kõhus, luudes ja lihastes, samuti hingamistakistused, köha, südamekloppimine, jalgade nõrkus, lihaskrambid, ülemäärane väsimus jne.

Anamneesi järel toimub arstlik läbivaatus:
1. hinnatakse kehalist arengut ja selle dünaamikat kehamassi, pikkuse, kehamassi indeksi ja noortel bioloogilise vanuse alusel.
2. viiakse läbi erinevate organsüsteemide läbivaatus - südame - veresoonkond, vererõhk, südame löögisagedus (pulss), luud - liigesed - lihased, nahk ja nahaalune rasvkude, hingamiselundkond, kõhuõõneorganid, endokriinsüsteem jm. Küsitakse puberteediperioodis tütarlaste menstruaalfunktsiooni kohta, otsitakse kroonilisi koldeinfektsioone - kurgumandlid, põskkoopad, hambakaaries, hinnatakse verenäitajaid.