Tervispordi algusaastad

iDevice ikoon

Levinud on arusaam, et terve on see, kes pole haige. Mida aga arvata noortest ja keskealistest inimestest, kes õhtuks väsivad tööl, kodus jõuavad vaid telerit vaadata, ei viitsi ega suuda sportida, kel kehakaal suureneb… Sellise inimese kohta öeldakse tavaliselt, et ta pole vormis!
Tervis ja valmisolek on omavahel tihedalt seotud. Kui tervis kitsamas tähenduses tähendab haiguse puudumist, siis laiemas mõistes on ta eelkõige füüsilise, psüühilise ja sotsiaalse heaolu seisund. Lisaks kuuluvad tervise juurde ka organismi reservjõudude olemasolu ja vormisolek.

Tervisesport sai alguse umbes 20sajandi keskpaigas, seostatakse seda eelkõige Uus-Meremaa kuulsa jooksutreeneri Arthur Lydiardi nimega. Sama maa ajakirjaniku ja kaaslase Yarth Gilmouri raamat „Jookse terviseks“ vallandas Eestiski esimese tervisjooksu vaimustuse 20sajandi 70-ndatel aastatel. Lydiard propageerib sörkjooksu otseselt sportliku sihiga. Eesmärgiks seati maratonidistantsi läbimine. Süsteem on ülesehitatud isiklikele ja kaaslaste kogemustele. Idee põhines südame-veresoonkonna süsteemi tugevdamisele kestva aeglase jooksu abil, mis on kõige kättesadavam ja efektiivsem vahend. Mõte oli treenida, kuid mitte ülepingutada. Koormuse määrab treenija ise, kasutades selleks peamiselt pulsikontrolli.

Teiseks rahvaspordile mõju avaldanud meheks oli USA sõjaväearst Kenneth Cooper. Ta uuris kümned tuhandeid inimesi enne koormust, koormuse ajal ja pärast seda, eesmärgiks hapniku kulutuse määramine töö ajal. Töötati välja treeningsüsteem hapniku tarbimise võime suurendamiseks ja meetri ning sekundi täpsusega treeninguplaanid, mis annavad ka liikumisharrastajatele koormuse määramiseks orientiirid. Cooperi pakutud treeningusüsteem seab eesmärgiks koguda nädalas meestel 30 ja naistel 24 punkti, soovitades ühel treeningul koguda kuni 10punkti. Punktide saamiseks kulutatakse palju lihastööd ja koormatakse südant, veresoonkonda, mis tagavad kokkuvõttes hea tervise.
USA-s sai liikumine nimeks finess, lüh. fit. Mõiste levis ka Euroopasse. Soomes sai liikumine nimeks kuntourheilu, kuntoliikunta.

Kehaline tegevus, rõõm liikumisest on inimese igiomased vajadused. Kes noorena pole seda rõõmu tunda saanud või omaks võtnud kas laiskuse või ebasoodsate olude tõttu, on aastate möödudes sunnitud hakkama tervisesportlaseks. Ja on tore, kui nad oma arengus ületavad tervisespordi piirid ja muutuvad tavalisteks spordiharrastajateks- terve eluviisi ja püsiva kehalise aktiivsusega inimesteks.

Võib öelda, et tervisesport on igasugune kehaline tegevus, sealhulgas liikumine ja sportimine, mida tehakse selle tervist säilitavate ja haigusi ärahoidvat toimet silmas pidades. Teadaolevatest sportimise viisidest on tervisesport oma eesmärgilt kõige kitsapiirilisem.
Spordiharrastaja ei jookse ära kiilaspäisuse, impotentsuse ja kes teab mille eest? Ta tahab pigem olla kogu elu vormis. Sport ei lisa elule aastaid, vaid annab aastatele elu!

Tähelepanu tuleks pöörata spordi kõlbelisele küljele. Eelkõige seostub see mõistetega vormis olek (finess, inglise k.). Vormisoleku juurde kuuluvad omadused- tugev tervis, töövõime, terve eluviis. Vormiolek tähendab ka seda, et noormeestele ja üliõpilastele on jõukohased need ülesanded, mida esitab neile Kaitsevägi ja ajateenistus.