Vigastuste vältimine

iDevice ikoon
Vigastuste ennetamiseks on oluline

1. - regulaarselt parandada oma ujumistehnikat
2. - intensiivsust ja mahtu korraga mitte suurendada
3. - mida pikem on soojendusujumine enne treeningut ja taastav ujumine pärast treeningut, seda parem
4. - venitusharjutused viia läbi enne ja peale treeningut
5. - venitusharjutused ei tohi esile kutsuda valu

Põlvevaevused esinevad peamiselt rinnuliujumises. Kuna jalalöögi puhul pole tegemist igapäevase liigutusvilumusega, ei aita alati ka õige rinnuliujumise tehnika, ka tippsportlased ujuvad sageli suure osa treeningmahust teistes stiilides. Ka puusavaevuste korral pole rinnuliujumine soovitav ujumisstiil. Kui tervisesportlane valdab korralikku delfiiniujumise tehnikat, ei tohiks ta seda stiili kasutada seljavaevuste korral. Südame - vereringe haiguste korral aga tuleks tingimata konsulteerida oma arstiga, sama kehtib nahahaiguste esinemisel.

iDevice ikoon Terviseprobleemid ja vastunäidustused vees

Terviseprobleemid ja ülekoormusvaevused ujumises.
Ujumises kõige enamlevinud on jalakramp, mis tekib kas liiga külmast veetemperatuurist või väsimusest. Kramp võib ulatuda varvastest kuni reielihasteni. Krambist ülesaamiseks tuleb jalga vees sirutada, tõmmata varbad enda poole ja jalga mitte liigutada. Kui kramp on üle läinud, tuleb ujuda kaldale või basseinist välja tulla. Hiljem on soovitav krampi läinud jalga soojendada - vannis, saunas, dussi all.
Basseinivesi võib tekitada ka nn. klooriallergiat, eriti kurgus, ninas ja kõrvades, sageli võivad kipitama hakata ka silmad. Allergiast hoidumiseks tuleks vett kartvad kohad kinni katta, vajadusel pidada nõu arstiga.
Basseinis ujumisest peaksid loobuma need, kellel on nahapõletikud, nahalööbed või allergia.

Sageli võib ujumises esineda probleeme õlaliigestega, kuna neile langeb suur koormus. Enamasti tekib lihaskõõluste põletik, põhjuseks sageli vale kätetehnika ujumises. Oma osa on ka vanusel, eakatel tervisesportlastel võib õlaliigese vaevusi sagedamini esineda.