Prototüüpimine disaini alternatiivide avastamiseks

Väga sageli kasutatakse prototüüpimist disaini tööriistana, eesmärgiga mängida läbi erinevad võimalikud disaini lahendusvariandid ja leida nende hulgast parimad. Prototüüp on sobilik viis disaini osas kasutajaga suhtlemiseks. See võimaldab kliendil paremini aru saada, milline hakkab välja nägema loodav multimeediumitoode ning aitab täpsustada disaini sobivust kasutaja vajadustele.

Prototüüpimise tulemusena lepitakse kliendiga kokku:

  • vajalik funktsionaalsus;
  • info esitamiseks sobivate multimeediumielementide valik ja kasutamine;
  • kasutajaliidese elementide ja navigatsioonivahendite paigutus;
  • kasutajaliidese kujunduspõhimõtteid ja väljanägemine.

Prototüüpimine disaini kavandamisel hõlmab mitmeid iteratsioone (kordusi). Vaatamata sellele, et erinevate iteratsioonide puhul võib eesmärgist tulenev rõhuasetus ja prototüübi vastavus (kui palju prototüüp meenutab lõplikku lahendust) olla erinevad, on kõik iteratsioonid ühesuguse ülesehitusega koosnedes järgmistest sammudest: prototüübi loomine/täiendamine, hindamine kliendi poolt, ülevaatus, disaini täpsustamine (vt järgnev joonis).

Prototüüpimine

Joonis 4. Iteratsiooni ülesehitus 

Neid samme korratakse nii mitu korda järjest, kuni tulemus rahuldab klienti/kasutajat.

Prototüübi loomine ja täiendamine

Kirjeldatud nõuetest lähtuvalt luuakse prototüüp. Selleks, et pakkuda välja erinevaid võimalike lahendusvariante, tuleks luua mitu prototüübi kavandit. Kuna prototüüp peaks olema loodav võimalikult vähese raha eest ja võimalikult kiiresti, siis on oluline kaaluda, milline prototüüp luua. Alternatiive on tegelikult palju - võib luua paberprototüübi, perfektse disainiga HTML prototüübi, graafilise disainiga ja mitte-HTML prototüübi või hoopis ilma graafilise disainita prototüübi. Üldjuhul ei ole mõtet luua perfektse disainiga HTML prototüüpi juhul, kui ajaline ning rahaline ressurss on piiratud ja võib-olla pole see otstarbekas isegi siis, kui ressursse on piisavalt.

Igas järgnevas iteratsioonis täiustatakse prototüüpi (viiakse sisse muudatused) lähtuvalt ühiste ülevaatuste ja arutelude käigus saadud kliendi tagasisidest ja täpsustatud nõuetest. Prototüüpi muudetakse mitmeid kordi - mõnda asja muudetakse rohkem, mõnda vähem ja mõnda ei muudeta üldse. Päris palju läheb prügikasti ja sageli kasutatakse vaid väikest osa kogu tööst lõpliku lahenduse loomisel.

Eelnevast lähtuvalt on otstarbekas kõigepealt visandada lihtsad struktuuri ja/või kasutajaliidest kujutavad pisipildid. See võimaldab korraga, kiiresti ja odavalt esitada palju erinevaid ideid. Tavaliselt luuakse mitmeid erinevaid kujundusi (vähemalt 10). Nendest valitakse kliendile esitamiseks välja 3 kõige paremana tunduvat, millest arendatakse edasi juba prototüübid (nt paberprototüübid). Iteratsioonide käigus hakatakse sinna lisama detailsust, kooskõlastades seda väikeste osadena pidevalt kliendiga.

Prototüübi hindamine kliendi poolt

Kliendi/tellija ja disaineri vahel peab toimuma pidev ideede vahetus ja tagasiside. Prototüüp annab kliendile hea võimaluse hinnata, kas disain vastab vajadustele ja ootustele. Kui prototüüp on täitnud oma eesmärgi ja disain vastab kliendi soovidele, siis multimeediumitoote arendusprotsess jätkub teostamise etapis, mille käigus luuakse reaalne toode vastavalt prototüüpimisel tehtud otsustele.

Ülevaatus

Prototüübi ülevaatus viiakse läbi (nt koosoleku või esitluse vormis) eesmärgiga valida välja sobivaimad disaini lahendused. Selles etapis klient täpsustab oma soove.

Täpsustamine

Ühiste ülevaatuste ja arutelude käigus saadud kliendi tagasiside põhjal tehakse kindlaks, mida tuleb täiustada või täpsustada.

Creative Commonsi litsents