Kofeiin ja närvisüsteem
- Kofeiinil on märkimisväärseid toimeid peaaegu kogu organismile, tugevam on toime kesknärvisüsteemile.
- Kõrge ärevustasemega inimesed on vastuvõtlikumad kofeiini mõjule.
- Kofeiini toimed on ennekõike stimuleerivad ja need tekivad, kui ühekordne annus ületab täiskasvanuil 150 mg.
- Üldise kortikaalse stimulatsiooni tõttu suureneb tundlikkus väliste ärritajate suhtes, motoorika elavneb ja väsimustunne kaob.
- Kofeiin on ka dopinguaine, mille kontsentratsioon sportlase uriinis ei tohi ületada määratud taset (12 mg/l).
- Kofeiini manustamisel võib suureneda depressioonisümptomite hulk.
- Anorektikud tarbivad kofeiini sisaldavaid jooke nende vähese kalorisisalduse, söögiisu pärssiva toime ja toonust tõstvate omaduste pärast. Rohke kofeiinitarbimine võib anorektikul põhjustada mürgistusseisundi või mööduva psühhoosi.
- Psühhiaatrilised kroonilised haiged joovad sageli rohkesti kohvi – võib põhjustada paranoilisi luulumõtteid, skisofreense protsessi või deliiriumisarnase seisundi.
- Kofeiini sisaldavate jookide liigtarbimise suhtes peaksid eriti ettevaatlikud olema närvisüsteemihäiretega inimesed, sest neil võib oodatud kasu asemel ilmneda vastupidine efekt.
- Suurtest kofeiiniannustest peaks hoiduma nii kurnatuse kui sügava stressiseisundi, ülierutuvuse kui uinumisraskuste korral.
- Coca-Cola jm. kofeiinirikkad joogid võivad tundlikel lastel/noortel esile kutsuda eufoorilise segasusseisundi või ülierutuvuse. NB! Kuna paljud joogid ja maiustused sisaldavad lisaks kofeiinile veel väga palju suhkrut, siis ka suhkrust võib tekkida tõsine sõltuvus!
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License
TLU Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekava ainete "Tervisekasvatus ja esmaabi" ja "Ohutus ja riskiennetus noorsootöös" täiendav osa