Ehkki kofeiini on vahel peetud sõltuvust tekitavaks, ei kujuta selle mõõdukas tarbimine endast tegelikult mingit ohtu ning kindlasti ei klassifitseeru kofeiin sõltuvust tekitavate mõnuainete hulka. Inimesed, kes väidavad, et on kofeiinist sõltuvuses, kasutavad seda terminit tihti ka muude “igapäevasõltuvuste” kirjeldamisel nagu liigne spordiga tegelemine, töötamine või telerivaatamine.

Samas on tõestatud kofeiini neurobioloogiliselt sõltuvust tekitav omadus. Olemas võimalus sõltuvalt inimese individuaalsusest nii psühholoogilise kui ka füüsilise sõltuvuse tekkimiseks. Sõltuvuse aste on otseses seoses päevast päeva sissejoodud kohvi hulgaga.

Kofeiini võõrutusnähud võivad tekkida siis, kui inimene lõpetab järsku regulaarse kofeiini tarbimise. Vaid harva võib tekkida olukord, kus inimene kaotab kontrolli kofeiini tarbimise üle. Sellistel puhkudel on aga eelnevalt tarbitud väga suuri kofeiiniannuseid (tavaliselt 600-750 mg ehk ca 7 tassi kohvi päevas), mille korral võib kofeiin organismis kuhjuda.

Kroonilise kofeiini manustamise lõpetamisel on inimestel märgatud järgnevaid võõrutusnähtude ilmnemisi: uimasus, peavalu, väsimus, närvilisus, iiveldus jne. Hommikukohvi puudumisest tekkiv peavalu on tuntud juba 1940. aastatest alates.