Leebe probleemne mängusõltuvus

Probleemsel mängurlusel on kaks tüüpi või raskusastet: tõsiselt probleemne mängusõltuvus (patoloogiline mänguhasart) ja leebe probleemne mängusõltuvus, mis põhjustab olulisi, kuid vähem dramaatilisi probleeme mängurile ja tema perekonnale.

Tõsiselt probleemset mängusõltuvust iseloomustavad sarnasused narkootikumide ja alkoholisõltuvusega, sealhulgas ka stimuleering, mis eelneb toimingule, nauding või tuntav kergendus, mis kaasneb toiminguga, raskused toimingu ohjeldamisega ja väärastunud toimingut puudutav mõtlemine. Ka nende sõltlaste ravil on sarnasusi narkootikumi- ja alkoholivõõrutusravi meetoditega. Paljud füsioloogiliste sõltuvuste inimeste raviks mõeldud vahendid võivad olla kasulikud ka mängurite puhul.

Leebelt probleemne mängusõltuvus vajab diagnoosi määramiseks nelja tingimust:

  • On hõivatud hasartmängudega näiteks minevikus toimunud mängukogemuste meenutamisega või plaanib järgmist ettevõtmist, või mõtleb sellele, kuidas saada raha.
  • Peab suurendama mängu pandavaid summasid, et saada vajalikku erutusastet.
  • Korduvad ebaõnnestunud katsed kontrollida, vähendada või lõpetada mängimist.
  • On rahutu, ärritunud, kui üritab vähendada mängimist või sellest loobuda.

Oluline on probleemi identifitseerimine ja sellele efektiivselt reageerimine. Probleemse eristamiseks mitteprobleemsest on tihti aga keeruline erinevalt tõsiselt probleemsest mängusõltuvusest, mis on märksa dramaatilisem ja seega lõpus kergesti äratuntav.
Ära unusta pöörata tähelepanu objektiivsetele, nii hasartmängudega seotud kui üldistele käitumismudelitele ja tunnusmärkidele.
Kogu informatsiooni ja see on tavaliselt suur väljakutse. Tavaliselt võib saada andmeid isiklikest rahaasjadest, töölt või koolist.
Kindlasti tuleks välistada teised seletused inimese käitumisele. Nendega tuleb kindlasti arvestada, et ei ole teisi seletusi, kui minna hasartmängurluse juurde.

Mängulembelisele! Eriti tähtis on sinu enda veendumus, et probleemiks ei ole näiteks seltskonnas mängimine, algajalik mängimine, psühhiaatriline haigus nt bipolaarne häire, mõnuainete kuritarvitamine või mõni teine salajane põhjus.
Kasutada võib ka probleemse mänguhasardi standartse testi kasutamist. Võid kaaluda ka profesionaaliga konsulteerimist, just nemad võivad sul aidata kindlaks teha, milles probleem seisneb.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TLU Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekava ainete "Tervisekasvatus ja esmaabi" ja "Ohutus ja riskiennetus noorsootöös" täiendav osa