Mängurlus
On olemas üldine kokkulepe, mille kohaselt on hasartmängudel
vähemalt viis komponenti:
1. Hõlmab kahte või enamat osalist ( millest üks võib olla organisatsioon).
2. Sündmused põhinevad kindlusetusel.
3. Väärtusega esemed jaotatakse uuesti välja vastavalt nende kindlusetute sündmuste tulemusele.
4. Väärtusega esemed ei piirne rahaga.
5. Osalemine on vabatahtlik.
Kuigi väärtusega ese, mis mängus panustatakse on tavaliselt raha, on ka
juhtumeid, kus inimesed on panustanud vallasomandi, kinnisvara, koguni
naise või tütre seksuaalse soosingu peale.
Hasartmängu populaarsuse muudab veelgi huvitavamaks, et pole olemas
ühtegi ilmset selgitust, miks tunnevad inimesed selle poole tõmmet,
nagu oleks tegemist bioloogilise vajaduse või mõnuainega, mille
kasutamisega kaasneb füüsiline heaolutunne.
Mängukeskkonnad on peaaegu piiritud ja inimesed veavad üksteisega peaaegu kõige peale kihla.Suuremad vormid on:
- Õnnemäng- raha vahetamine mängu tulemuste vastu. Siia kuuluvad kaardimängud, mänguaautomaadid, pokkeriautomaadid, müntidega toimivad mänguautomaadid, mündiviskamismängud ning kasiinomängud.
- Kihlvedu- rahalise panuse tegemine tulevase sündmuse tulemusele. Hobuste võidujooks, spordisündmused, valimised.
- Loterii- raha väljajagamine loosi või numbri alusel. Kraabitavad kiirloteriid, heategevusloterii, bingo, tavapärane loterii.
- Hangeldamine- õnnemäng äritegevuses, kindlustuses, aktsiaturgudel.
Eestis tegutseb Eesti Hasartmängude Korraldajate Liit. EHKLiidu tegemiste kohta võid huvi korral lugeda (klikka) SIIT.
Eestis saavad kasiinosõltuvusest kasu paljud erinevad MTÜ’d, kes esitavad oma projekte Hasartmängumaksu Nõukogule. Hasartmängumaksust toetatakse haridust, kultuuri, sporti, sotsiaalvaldkondi. Selle toel näiteks kerkis ka Eesti Kunstimuuseum. Hasartmängumaksu Nõukogu teenindab Kultuuriministeerium. HMN kohta võid lugeda (klikka) SIIT.Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License
TLU Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekava ainete "Tervisekasvatus ja esmaabi" ja "Ohutus ja riskiennetus noorsootöös" täiendav osa