Töösõltuvus ehk töönarkomaania
Kui umbes 20 aastat tagasi oli inimestel rohkem aega, et pühenduda oma
seltskonnaelule, siis nüüd enda ümber vaadates võime märgata, et
inimesed meie ümber on aina rohkem ja rohkem pühendunud oma tööle.
Sageli võib see viia aga kurbade tagajärgedeni - tervise
halvenemisele, perekonna lagunemiseni.
Inimesed teevad lakkamatult tööd, et suurendada oma materiaalseid võimalusi - osta parem maja, uuem auto, vahvam köögitehnika, mööbel, ilusamad riided, paremad toidud.
“Töönarkomaan" on Kanada psühholoogi Barbara Killingeri sõnul inimene, kes aegamööda mandub emotsionaalselt ning satub sõltuvusse kontrollist ja võimust, haaratuna sunnist heakskiitu pälvida ja edu saavutada. Töö kui sundtegevus kasvab välja töönarkomaani perfektsionismist ja võistlejaloomusest. Ülemäärane töö, mis pumpab vere adrenaliinisisalduse kõrgele, haarab töösõltlase oma küüsi ja sundvajadus heakskiitu leida õhutab teda jäämagi askeldama. Töö on talle nagu süst, narkootikum.
Mario Del Libano, Hispaanias korraldatud töösõltuvuse läbi viinud autor on öelnud: „ töösõltuvus on psühhosotsiaalne probleem, mida iseloomustavad kaks põhitunnust- liigne töötamine ja ajendatud töötamine.” Tema arvates on inimesed töösõltlased siis, kui liigtöötamise kõrval nad töötavad ka ajendatult selleks, et vähendada ärevust ja süümepiinu, mis neil tekivad kui nad ei tööta. Hispaanias tehtud uuringu alusel umbes 12 protsenti töötavatest inimestest on töösõltlased ja 8 protsenti töötajatest panustavad iga päev tööle rohkem kui 12 tundi. Korraldatud uuring aitab hinnangut anda sõltuvusele ja ka teistele nähtustele, mis mõjutavad töötajate psühholoogilist tervist. Loe artiklist pikemalt (klikka) SIIT!
Töönarkomaan, töösõltlane, work-a-holic, tööhull. Nii öeldakse inimeste kohta, kes on jäänud töötegemise lõksu ja on sellest sõltuvuses. Töösõltuvust ei peeta tingimata haiguseks või probleemiks.Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License
TLU Pedagoogilise Seminari Noorsootöö õppekava ainete "Tervisekasvatus ja esmaabi" ja "Ohutus ja riskiennetus noorsootöös" täiendav osa