Hepatiit ehk maksapõletik

A – hepatiit
  • levib fekaaloraalsel teel või otsese kontakti kaudu
  • eriti ohtlik on korduv kontakt puhangu olukorras (koolis,suvelaagris,sõjaväes )
  • enam levib sooja kliimaga aladel ( nakkusallikaks võib saada vesi ja toit seal)
  • sagedamini põevad lapsed ja noorukid
  • peiteperiood 15- 50 päeva
  • tunnused: iiveldus, isutus, oksendamine, kõhuvalu, palavik, võib ka pea-ja lihasvalu ning vastikus tubakasuitsu vastu
  • diagnostika: antikehade leid verest ( IgM ja IgG )
  • ravi: reeglina iseparanev , haiglasse vaid raske vormi korral
  • ennetamine – hügieenireeglite järgimine, vaktsineerimine vaid epideemia olukorras või reisimisel “riski”alale, ka osade elukutsete esindajatel

E – hepatiit

  • levib enamasti arengumaades ( ! 10 aastased intervallid ) fekaaloraalsel teel
  • enam põevad 15- 40 aastased, eriti mehed
  • rasedatel kõrge suremus verejooksude tõttu (20- 25 % )
  • peiteperiood 15- 65 päeva
  • peamised tunnused – palavik, kõhuvalu, isutus, oksendamine
  • iseparanev haigus, ravi sümptomaatiline
  • diagnostika : antikehade leidmine verst ( IgM )
  • kumbki hepatiidi variant ei lähe krooniliseks
  • vaktsiini ei ole

NB! Reisimisel (A ja E hepatiidist ohustatud aladele) tuleb hoiduda keetmata vee, jääga jahutatud jookide, merekarpoide ja termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade tarbimisest.

B – hepatiit

  • maailmas arvatakse olevat 300 miljonit viirusekandjat ( ning igal aastal 250 000 HBV seotud surma !)
  • nakkavad on kõik verd ja plasmat sisaldavad kehavedelikud (sama levik nagu HIV-il )
  • peiteperiood 1-4 kuud
  • tunnused palavik, isutus, kõhuvalu, oksendamine – kaovad 1-3 kuuga ja võib üle minna krooniliseks hepatiidiks- sel juhul raskustunne maksa piirkonnas, maksatsirroos jm., esineda võivad lööbed, artriit
  • rasedale ohtlik ei ole, kuid lapsel on oht 50 % saada viirus sünnituse käigus
  • HBV eritub ka rinnapiima
  • diagnostika: mitmete erinevate antikehade leidmine verest
  • ravi sümtomaatiline, ägedast B- hepatiidist paraneb 85-90 %, ülejäänud kroonilised viiruskandjad
  • ennetamine – ülekandemehhanismide TEADVUSTAMINE , riskikäitumise vältimine, vaktsineerimine 3 süstiga ( 0, 1, 6 kuu ) 10 aastaks

D – hepatiit

  • levinud kogu maailmas
  • võimsamaks levipiirkonnaks Vahemeremaad, nakatutakse juba varases eas läbi vigastatud naha ja limaskesta
  • mujal on esiplaanil nakkumine sugulisel või narkootikumide süstimise teel
  • samaaegne nakkumine HBV-ga põhjustab ägeda põletiku, mis võib narko-maanidel viia kergesti maksapuudulikkuse tekkele
  • platsenta hoiab seda viirust kinni ( enamasti ), lootele ohtu pole, antikehad , mis aga läbivad platsenta, kaitsevad last
  • diagnoositakse vereanalüüsil ja ka maksakoe prooviga
  • ravi sümptomaatiline, haigusel oht minna krooniliseks
  • ennetamine – teadvustamine ja ka vaktsineerimine

C – hepatiit

  • nakatunud 3 % maakera elanikest ( varem tunti kui vereülekannetel saadud haigus, nüüd on peamiselt veeni süstivate narkomaanide tõbi )
  • peiteperiood 6- 12 nädalat
  • peamised kaebused on väsimus, raskustunne maksa piirkonnas, harvem lööbed, nõrkus, vähk (vanemaealistel)
  • raseduse kulule ohtu ei ole
  • spetsiifilise diagnoosi annab HCV antigeeni ja antikehade leid
  • ravi sümptomaatiline ( + alfa interferooni ja/või ribaviriini )
  • ennetamiseks vaktsiini ei ole

G – hepatiit

  • suhteliselt uus viirus, millel on kaks varianti ( GBV-C ja HGV )
  • sageli on samaaegselt positiivsus ka C-hepatiidi suhtes
  • tavaliselt on tegemist vireemiaga ilma olulise hepatiidita
  • fulminantse hepatiidi juhtusid on seni registreeritud vaid Saksamaal
  • vaktsiini kasutusel ei ole

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License

TPS Noorsootöö ainekava Terviseõpetus ja esmaabi aine III teema