Kõhunääre
- toodab nõret seedimiseks, mida nimetatakse kõhunäärmenõreks (suubub kaksteistsõrmikusse koos sapinõrega)
- seda eritub umbes 0,5-2 liitrit ööpäevas, on aluseline ja sisaldab ensüüme kõikide olulisemate toitainetelõhustamiseks
- toodab viite hormooni (tuntumad insuliin ja glükagoon)
Glükoos on füsioloogiline suhkur s.t. selline suhkur, mille meie organism omastab ehk vastu võtab. Närvikude ja vere punalibled saavad sellest peaaegu kogu oma energia. NB! Glükoositaseme langusel (hüpoglükeemia) tekib närvirakkudes toidu puudus, närvisüsteemi töö häirub, mille tagajärjeks on teadvusekadu. Glükoosilahust (4,5-5 % ) süstitakse haiglas kehavedelike taastamisel ja toitelahusena paljude haiguste korral (verekaotuse puhul). Ka kauakestev vere suur glükoosisisaldus (hüperglükeemia) on kahjulik. Glükoosi on veres söömata oleku ajal 3,5-5,2 mmol/l.
- Pärast söömist suurem osa verre imendunud glükoosist deponeerub maksas ja ka teistes kudedes (lihastes) ühendina, mida nim. glükogeeniks.
- Söögikordade vahel saab organism hakkama lõhustades seda glükoositagavara maksas.
- Kõige tõhusamat mõju glükogeeni lõhustamiseks avaldabki kõhunäärme hormoon glükagoon (ja neerupealiste hormoon adrenaliin).
- Maksa glükogeenivarud hakkavad lõppema juba mõni tund pärast söömist.
- Taimedes on glükoos tärklisena.
Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis võimaldab glükoosil imenduda verest läbi rakukesta rakku, eeskätt rasva- ja lihasrakkudesse. Kui puudub insuliin, jäävad rakud nälga. Kui hormonaalses süsteemis on mitmeid hormoone, mis suurendavad vere glükoosisisaldust, siis insuliin langetab. Teda ei saa asendada ükski teine hormoon.
- Insuliineritust reguleerib eelkõige vere glükoosisisaldus. (On haigusi, kus insuliin ei toimi, nagu näiteks diabeedi II tüübi korral).
- Kehalise töö ajal toodab kõhunääre insuliini rohkem.
- Kui inimene ei ole päeva jooksul korralikult söönud, siis sööb ta õhtul kodus näljasena kiiresti ja liiga palju, mis viib selleni, et kurnatakse pankrease insuliini tootvad rakud. Pankreas väsib, ega suuda enam toota kvaliteetset insuliini, mille üks tähtsamaid ülesandeid on kindlustada energiarikka glükoosi pääs rakkudesse.
- Vähemkvaliteetne insuliin osaleb glükoosist rasva sünteesimisel. Siit ka üks põhjus, miks liiga suurte söögivahede puhul kehakaal suureneb. Keha teab, et ei saa niipea süüa ja seetõttu ladestab kogu aeg glükoosi rasvavarudesse.
- Kui insuliini on vähe või üldse pole, tõuseb glükoosisisaldus veres. Veres on "toitu", kuid rakk nälgib, sest rakukest ei lase glükoosi läbi. Sellist seisundit nim. diabeediks ehk suhkruhaiguseks
Liigset suhkrut hakkavad verest välja pesema neerud (inimesel janu, uriini palju ja analüüsil suhkur uriinis). Seda seisundit nim.glükosuuriaks. Neerud väsivad, rakud on ikka näljas, organism lülitab sisse uue süsteemi: energiat hakatakse tootma valkudest. Seejärel hakkab väsima maks, sest ta töötleb valgujääke kusiaineks, tekib mürgistuse oht. Suhkru üleküllusest saabub hüperglükeemiline šokk, millest võib päästa ainult insuliini süstimine.
Suhkrutõve raviks kasutatav insuliin on tavaliselt valmistatud veise või sea pankreasest. Geenitehnoloogia võimaldab juba sea insuliinist valmistada iniminsuliini.
- Insuliin osaleb veel aminohapete imendumisel rakkudesse
- Suurendab ka kaaliumi liikumist rakku
- Insuliin avaldab toimet rasvaainevahetusele
Huvi korral vaata kahte videoklippi, kus Dr.Oz (USA) selgitab:
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike 3.0 License
TPS Noorsootöö ainekava Terviseõpetus ja esmaabi aine II teema