Ajend-eesmärk-meetodi platvorm

iDevice ikoon

Ajend-eesmärk-meetodi platvorm on soovitud tulemuse saavutamisel esmatähtis.
Ajend
Miks on vaja liikuda? Sellele saab vastata vaid ise. Üksnes teiste inimeste arvamus ei ole eriti mõjuv argument.
Leides endale korraliku ajendi, saab end motiveerida. Liikumise põhjused on individuaalsed:
•    Haigusega võitlemine,
•    Vigastuste vältimine,
•    Kehalise heaolu suurenemine,
•    Vaimse heaolu parandamine,
•    Parem toimetulek oma tööga,
•    Suuremad jõuvarud vabal ajal tegutsemiseks,
•    Stressiga võitlemine ja juba kogenenud stressi maandamine,
•    Eeskuju ümbritsevatele inimestele,
•    Kehalise vormi parandamine kindlal spordialal,
•    Sportlikud saavutused,
•    Esteetilised kaalutlused (näiteks kaalu langetamine jms).

Eesmärk
Eesmärk on enamasti tihedalt seotud ajendiga, loob motivatsiooni ja annab liikumisele mõtte. Siht peab olema mõõdetav, muidu ei saa edasijõudmist hinnata, ei tea, kas oled soovitud tulemuse saavutanud või mitte. Mõõdetavat eesmärki võib aga täiendada mõne emotsionaalse sihiga- aastal 2012 suudan joosta järjest 10km ja finišeerida rõõmsana ning endaga rahul olles.
Emotsionaalne eesmärk on seega selline treenitus, mis võimaldab distantsi läbida ennast kurnamata. Millegi teoks tegemine on mõõdetav - kas suudad seda või mitte sooritada? Ent tulemuse paremaks hindamiseks peaks siiski lähtuma ajast, distantsist, kõrgusest, pikkusest, punktidest, määrast või kaalust.
Tavaliselt määratakse endale pikaajaline, ühe kuni kolme aastaga saavutatav eesmärk. Selleni jõudmisel on aga olulised vahe-eesmärgid, mis aitavad arengut jälgida ja kinnitavad liikumist õiges suunas (näiteks-poole distantsi aeg vm).
Pika-ja ka lühiajaliste eesmärkide seadmine võib olla keeruline- liiga tagasihoidlikud sihid ei sunni pingutama, ega too kasu, latti liiga kõrgele seades võid saada pettumuse osaliseks.
Seega peab väljakutse ning mõistliku ja usutava taseme vahel valitsema tasakaal.  Eesmärgid tuleb üles kirjutada!

Meetod
Kui on õnnestunud vastata miks- ja mida – küsimusele, siis on aeg asuda kuidas – küsimuse juurde- millist meetodit eesmärkide saavutamiseks kasutada? See on planeerimisprotsessi teadmistel põhinev osa. Meetodite valikul silmas pidamisel, järgida:
•    Leida õige liikumisvorm, mis viib eesmärgini, ehk mis suunas saavutada hea tase,
•    Vältida tegevusi, mis nõuavad liiga palju lisaorganiseerimist,
•    Valida meelepärane tegevus, sest liikumine peab olema lõbus.
Kõigepealt on oluline leida õige treeninguvorm. Treeninguid saab üldjoontes jagada: jõutreening, vastupidavustreening (ehk füüsilise vormi parandamise treening), kiirustreening. Sageli on arengu saavutamiseks vaja vähemalt kahte neist.
Suurem osa inimestest peaks valima üldist suutlikkust parandava mitmekülgse treeninguviisi. Vaheldusrikas liikumine aitab hoiduda vigastustest, mis võivad kaasneda ühekülgse treeninguga.
Õige meetodi valikul tuleb arvestada ka praktiliste võimalustega:
•    Mõnda tegevust välistavad kehalised piirangud,
•    Juurdepääs spordirajatistele,
•    Spordivarustuse olemasolu.
Treeningud peaksid olema kergesti kättesaadavad ja lihtsad, et vältida eesmärgini mitte viiva lisaaja ja –jõu kulutamist.
Oluline on ka liikumisviisi leidmine, millele on tore pühenduda, mis motiveerib, kindlustab seega plaanist kinnipidamist. Ei tohiks karta uusi liikumisviise katsetada ja valearvamusi enne katsetamist luua.