Kehalise koormuse mõju organismile

iDevice ikoon

Tervisesportlase treeningus pole mingit vajadust maksimaalsete koormuste järgi, koormus peab olema tervise jaoks optimaalne. Seega koormus peab olema optimaalne, et see ei kahjustaks tervist ega pidurdaks organismi arengut, vaid vastupidi- tugevdaks tervist, tõstaks töövõimet, soodustaks organismi harmoonilist arengut ning aitaks pikendada eluiga. Eriti ettevaatlik peab olema intensiivsusega- esmalt tõstetakse treeningmahtu, alles seejärel intensiivsust. Treeningutega alustades, esimeste nädalate ja kuude jooksul, ka treeningutega taasalustades peaks kindlasti harjutama madala intensiivsusega.

Kehaline koormus intensiivistab meie ainevahetust ja aitab ära kasutada, lammutada ja eemaldada organismile mittesobivaid ja liigses koguses toitaineid, ehk teiste sõnadega - aitab vähendada ka vigu meie toitumises. Koormuste väliste näitajate mõju organismile võib inimestel olla erinev, seepärast ei tohiks kopeerida täpselt teiste treeningplaane. Spordialad on oma toimelt väga erinevad, samuti on erinev igaühe treenitus. Sisuliselt on võimatu soovitada ideaalset treeningkoormust, seega seda enam tuleb tunda oma tervislikku seisundit ja töövõimet, kui erinevate spordialade omadusi, et individuaalselt optimaalne treeningkoormus leida.

Üldiselt soovitatakse organismi päevast energiakulu kindlasti arvestada. Näiteks kui inimene teeb igapäevaselt rasket kehalist tööd, on tema päevane energiakulu juba üle 4500 kalori, seega piisab talle täiendavalt 100-200 kalorist. Seda täiendavat energiakulu saaks täiendada jalutamise, ujumise, võimlemise näol. Nädalas vajab inimene tänapäeval täiendavalt vähemalt 2500 kalorit energiakulu.

Hea hapnikutarbimisvõime on füüsilise heaolu ja saavutusvõime alus, mis aitab koostöös mitmekülgselt treenitud lihastega saavutada paremaid tulemusi nii aiatöödel kui ka suusamaratonil. Vormi treenimiseks peab pulss tõusma 130 löögini minutis või kõrgemale ja tehtav töö peaks olenevalt füüsilisest võimekusest kestma 20 minutit või kauem. Tavaliselt saavutatakse tulemus aeroobse tegevusega, mis stimuleerib peaaegu kogu keha. Südamele langev koormus ning pulsisagedus sõltuvad treeningu intensiivsusest. Füüsilise vormi tõstmiseks vajalik intensiivsuse aste on individuaalne. Näiteks kehaliselt väheaktiivsele inimesele piisab kiirest jalutuskäigust, treenitud inimene vajab arenguks palju intensiivsemat treeningut.