Liikumisharrastuse komponendid

iDevice ikoon Liikumisharrastuse komponendid

Liikumine on inimese igapäevane osa nagu toitumine, magamine, töötamine. Kui liikumisharrastuste alla arvestada kõiki füüsilisi tegevusi, mis on seotud energiakuluga, siis võib jaotada liikumisharrastus kolmeks komponendiks:

  • võistluslik liikumine
  • rekreatiivne liikumine
  • töö- ja olmeliikumine.

Võistlusliku iseloomuga liikumise alla kuulub peamiselt sportliku suunitlusega treening, mis on kas organiseeritud või mitteorganiseeritud. organiseeritud võistlusliku liikumise all kuulub organisatsiooni või üksikisiku korraldatud treeningud ja võistlused. Selle liikumisharrastuse komponendi alla ei kuulu professionaalne sport. Mitteorganiseeritud võistlusliku iseloomuga liikumis harrastab inimene reeglina üksinda.

Rekreatiivse liikumise alla kuuluvad liikumise vormid, mis ei ole seotud võistlemise ja tulemuslikkuse parandamisele suunatud kehalise liikumisega. Näiteks harrastada matkamist looduses või kaljuronimist, mis annab piisava kehalise koormus. Liikumisharrastus ei tohi olla seotud teistega võistlemisega, küll on aga sageli enda proovilepanemine ning kehaliste võimete arendamine.

Töö- ja olmeliikumine on kõige raskemini määratletav (ja ka mõõdetav) liikumisharrastuse vorm. Siia alla kuuluvad näiteks füüsilise iseloomuga töö, jalgsi või rattaga tööle ja koju liikumine, muu olmeliikumine, mis on seotud energiakuluga.

Kindlasti on vaja arvestada liikumisharrastuse puhul kõikide komponentidega.


iDevice ikoon

Liikumisele kui ühele elanikkonna rekreatiivsele tegevusele pööratakse arenenud riikides järjest enam tähelepanu. Riigi ja eelkõige kohalike omavalitsuste kohustus on hoolitseda oma elanikkonna tervise ja liikumisvõimaluste eest.

Eestis on perede ja üksikisikute teadlikkus liikumise vajalikkusest tõusnud, kuid kuna üldine tendents on arenenud ühiskonnas liikumisvaeguse süvenemisele, tuleb teavitustööd tõhustada, et liikumine muutuks lastele ja noortele iseenesestmõistetavaks. Senisest jõudsamalt tuleb toetada tervislikku liikumist võimaldavate avalike liikumis- ja spordirajatiste rajamist ning noortespordile ja noorte koolivaheaegade tervislikuks sisustamiseks võimaluste loomist. Noorte liikumisharrastuste tähtsus seisneb nii inimese igakülgse (füüsilise, vaimse, emotsionaalse, sotsiaalse) arengu toetamises kui liikumisharjumuste väljakujunemises kogu eluks.